Moyynyna bir emes, birneshe adamnyng qanyn jýktegen nәpsiqúmar qanisherge qatysty sot ýkimi oqylyp jatqan kezde zal ishinde úshqan shybynnyng yzyny estiletindey óli tynyshtyq ornady. Ókinish pen óksik ózegin órtep, qayghydan qan jútqan qaza bolghandardyng ata-analary men bauyrlary , kuәlar men osy proseske әdeyi shaqyrylghan BAQ ókilderi de demderin ishterine tartyp, sudiya G.Hajenovanyng auyzynan shyqqan әrbir sózdi qalt jibermeuge tyrysty...

«...Atyrau oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng alqabiylerding qatysuymmen shygharghan ýkimi boyynsha aiyptalushy Miras Qadeshov QR Qylmystyq kodeksining 121babynyng 2 bólimining «b»,» «g» tarmaqtarymen ( «óltiremin» dep qorqytumen úshtasqan,asa qatigezdikpen birneshe ret jasalghan zorlau) , 96 babynyng 2 bólimining «k», «n» tarmaqtarymen (kisi óltiru ),  175 babynyng 2 bólimining «b» tarmaghymen (úrlyq ), 24 babynyng 3 bólimimen (tikeley qylmys jasaugha tura baghyttalghan niyetpen jasalghan is-әreket ) jәne 96 babynyng «n» bólimi boyynsha aiyptalyp, ómirboyy bas bostandyghynan aiyru jazasyna kesildi» dep, sudiya sot ýkimining songhy nýktesin qoyghan kezde ashyq sot prosesine qatysushylar bir sәt qozghalyssyz qaldy da ile-shala ýkimge rizashylyqtaryn bildirip, qoldaryn shapalaqtap jiberdi. Al qaza bolghandardyng tuma-tuystary: «Ólim kelsin saghan, qanisher!» -dep, eki ortany bólgen aghash beldeudi búza jara qylmyskerge tap berdi. Egerde, sol cәtte sot pristavtary men kýsheytilgen aidauyldar toby jiti qimyldamaghanda oqigha mýldem basqasha sipat alar edi...

Baquatty múghalimder otbasynda tәrbiyelengen, tepse temir ýzetin osy bir alpamsaday jigitting jan rahatyn adal enbekpen emes, tәn lәzzaty arqyly tabugha úmytylghan is-әreketi Atyrau qalasynyng túrghyndaryn 2010 jyldyng kýz aiynan bastap dýrliktirip jiberdi. «Qalada maniyak payda bolypty.Áyel-erkegine qaramay zorlap,qorlap, tonap, aqyr sonynda óltirip ketedi eken»degen alyp-qashpa әngime jeldi kýngi órttey qaulady.

Qúqyq qorghau organdary ayaqtarynan tik túryp, qylmystyq әreket jasalady –au degen audandardy jiti baqylaugha aldy. Ata-analar tanerteng balalaryn mektepke ózderi alyp baryp, sabaq bitkesin kýtip alatyn boldy. Aqsha ýshin bәrine de dayyn «týngi kóbelekter» de etekterin jiyp, beysauyt adamdar inir qaranghylyghy qonlanghannan keyin túiyq kóshelerdi ainalyp ótuge tyrysty. Mezgilsiz qaghylghan esik pen әlsin-әlsin jauapsyz soghylghan telefon qonyrauy da kýdik pen ýreydi odan sayyn órshite týsti.

...Búl kezde M.Qadeshov bolsa ózining qandyqol ýshinshi joryghyna qapysyz dayyndalyp jatyr edi. Alghashqy ekeuining sәtti ayaqtaluy onyng óz-ózine degen senimin nyghaytqany anyq. Jergilikti «Aq Jayyq» gazetinde jariyalanatyn pәter jaldaushylardyng jarnamalary oghan óz jemtigin qay jerden, qalay tabuyna baghyt-baghdar berip otyrdy dese de bolady. Ár isin eseppen jasap, aqyryn jýrip, anyq bassa aqshadan da, teginnen-tegin tәn lәzatynan da tarshylyq kórmeytinin oilaghanda ózinshe ómir sýruding osynday jolyn tandaghanyna ókingen joq. Nesine ókinsin. Bәri de ózi oilaghanday jýzege asyp jatty.

Eng birinshi joryqqa qalay shyqqany әli esinde. Áueli qaladaghy «Kóktem» bazaryna baryp aghash sapty pyshaq, bolashaq qúrbandyghyn buyndyratyn kәdimgi bәtenkening bauyn satyp aldy. Sodan keyin gazettegi jarnama boyynsha pәter iyelerimen sóilese bastady. Alghashqy sóilesken eki әiel adam «kekseleu» kórindi. Tek, ýshinshi mәrte telefon shalghanda baryp balausa qyzdyng dauysyn estidi. Jyly-jyly sóilep, ózining tanys qúrbysymen onasha kezdesui ýshin pәter jaldaytynyn aityp, aqshasyna kelisti.

Uәde boyynsha «Avangard» móltekaudanyndaghy ýige kelgende esikti jiyrma jas jamasyndaghy qyz bala ashty. Asýidi, vannany qarap bolghannan keyin demalatyn bólmedegi televizordy qosyp berudi ótindi. Oiynda bóten eshtene joq ,televizorgha jaqynday bergen qyzdyng art jaghynan kelip aldyn ala dayyndalghan baumen qylqyndyra bastady.Oqighanyng búlaysha qaterli baghyt alatynyn kýtpegen pәter iyesi qanshama búlqynyp, jantalasa arpalysqanymen engezerdey jigitting dýley kýshine tótep bere almady. Aqyrghy ret « Aghatay, óltire kórmeshi?»... «Ma-a-ma!»dep shynghyrdy da, kóz aldy qarauytyp,mynau jaryq dýniyemen mәngilik qosh aitysyp jýre berdi.Qolyndaghy bylq-sylq etken qyzdyng endi qauqarsyz ekenine kózi jetken Miras óli deneni hayuany týrde qorlaugha kiristi. Sharuasyn tyndyrghannan keyin onyng altyn saqinasyn, qaltasyndaghy aqshasyn alyp, eshtene bolmaghanday esikti kilttep, óz jónine kete bardy.

Kelesi kýni Azattyq danghylyndaghy jaldamaly pәterding iyesin de osylay qorlap óltirdi. Atar tany, tatar dәmi әli de alda qarakóz qaryndastyng qyrshyn ómirin qiyp,úyaly telefonyn, on myng tenge aqshasyn oljalady.

Kóp keshikpey «Vokzal many» audanyndaghy jaldamaly ýiding iyesi qyz balamen de jogharydaghyday tәsilmen sóilesip, kelisedi. Búl joly ol ózin tipti erkin sezindi. Auyr soqqy men túnshyqtyrudan aqyl-esinen aiyrylghan qorghansyz qyzdardyng obalyna qalam-au dep te, olardyng ata-anasynyng ,tuma-tuysynyng qarghysyna da úshyraymyn dep te oilaghan joq. Oilaghysy da kelmedi. Ol ýshin dәl sol sәtte hayuany toyat pen aqsha ghana manyzdyraq edi. Búl dýniyede istegen әrbir әreketine adamdardyng týbinde jauap beretinin, jaratylghannyng aldynda aqtalyp shyqqanymen  Jaratqannyng aldynda qatang jauapqa tartylatynyn qaperine de almady.Tek qana bir kýndik lәzzat, bir kýndik qyzyq bolsa jetedi, basqasyn kórip alarmyn dep oilady...

... Sekund sanap jaqyndap kele jatqan qayghynyng qara búltyn bayqamaghan boyjetken moyynyna oratylghan jipti tek songhy sәtte bayqap qaldy. Aldynda túrghan adamnyng kәduәlgi pәter jaldaushy emes, eshteneden tayynbaytyn qandybalaq qaraqshy ekenin jan-jýregimen úghyp ýlgergen ol, ajal túzaghynan basyn ala qashyp, syrtqa qaray túra jýgirdi.Ózi kýnde ashyp-jauyp jýrgen esikting arghy jaghynda ómir, bergi jaghynda ólim kýtip túrghany sana seziminde nayzaghayday oinap, jantalasa úmytyldy. Tórt-bes metrlik jerge tórt saghattay jýrgendey bolyp esikke endi jete bergende qughynshy da artynan taqalyp qalghan edi. Ýlgere almady. Arqasynan «kirsh» etip qadalghan pyshaq ýmitining songhy jibin ýzip jibergendey boldy. Kóz aldynda sansyz ot úshqyndary atoylap, ayaq-qolynan jan ketip, eriksiz býgile bastaghany emis- emis esinde. Jaryq dýniyening sәulesin eng songhy ret kórip qalghysy kelip, jelimdene bastaghan kirpigin әreng dep ashqan kezde ash qasqyrday kózi qantalap, auyzynan silekeyi aqqan qanypezer hayuansha yryldap tónip kele jatyr eken.  Ólim men ómir arpalysqan sol bir sәtte ne qúdiret kýsh bergenin kim bilsin, tamaghyna taqalyp qalghan ajal tyrnaghyn serpip tastap, aqyrghy әlin jinap, esikke qaray qaytadan úmytyldy. Janúshyra, jantalasa jýgirdi. Ghasyrdan da úzaqqa sozylghan sol bir súrapyl sekundtardy artqa tastap, podiezden shygha bere qúlap týskenin ghana biledi.Arqadan aqqan qan men kól bolyp tógilgen kóz jasy tatar dәmining әli de tausylmaghanyn anghartqanday edi.

Qolyna iligip túrghan jemtiginen aidyng kýni amanda aiyrylyp qalghanyn, endi tezirek boy tasalamsa isting nasyrgha shabatynyn úqqan Miras búl kezde terezeden sekirip týsip, oqigha bolghan jerden alystap bara jatty.

Kóp keshikpey dabyl boyynsha «jedel jәrdemge» ilesip polisiya qyzmetkerleri de jetti. Qylmys jasalghan jerdi jiti zerttep, kuәlar men zardap shegushining aituy boyynsha qaraqshynyng foto-beynesi jasalyndy. Jedel izdestiru júmystarynyng arqasynda moyynyna birneshe adamnyng qanyn jýktegen qaraqshy kóp keshikpey qúryqtalyp, sot aldynda әdil jazasyn aldy.

Búl –Atyrau oblysynyng mamandandyrylghan audanaralyq qylmystyq sotynyng asa qauipti qylmyskerge ómir boyy bas bostandyghynan aiyrugha shygharghan birinshi ýkimi bolatyn.

Sonymen , «Qauipti qylmysker ómir boyy týrmede otyru jazasyna kesilip, qoghamymyzdan alastatyldy» dep, osy maqalanyng songhy nýktesin qongha da bolar edi . Biraqta, bir emes, eki birdey jauqazyn ómirdi qyrshynynan qiyp, ýshinshisine auyr dene jaraqatyn salghan eki ayaqty aiuangha búl jaza qalay bolghanda da az siyaqty kórinedi de túrady. Meyli atu, meyli dargha asu,meyli sonau amerikadaghyday elektr oryndyghynda óltiru bolsyn, bәri bir, anyrap qalghan analardy eshkimning de júbata almasy, balalaryn keri qaytara alamasy da anyq. Eng qorqynyshtysy, Miras Qabdeshov siyaqtylar  bizding ortamyzda jalghyz-jarym emes. Kezinde Peru men Ekvadordyng 300-ding ýstinde balighatqa tolmaghan qyzdaryn zorlap, óltirgen kolumbiyalyq Pedro Alonso Lopes, qyzdardy zorlamaq bolghany ýshin erkektik qabiletinen aiyryp, «tarttyryp» jibergenine qaramastan 85 әieldi óltirgen nemis Bruno Ludke , onyng jerlesi 147 әieldi zorlap,túnshyqtyryp óltirgen Berngard Prigandy kóptegen qylmyskerler jaqsy biledi.

Keshegi kenestik dәuirde 53 adamnyng qanyn ishken Andrey Chikatilo,úyalastary arasynda «terminator» laqap ataghyna ie bolyp, 52 kisini, sonyng ishinde 10 balany oilanbastan o dýniyge attandyrghan Anatoliy Onupiyrenko, 48 adamnyng ómirin joyghan Aleksandr Pichushkiyn, 36 әieldi túnshyqtyryp óltirgen Gennadiy Mihasevich syndy adam keypindegi jyrtqyshtardyng sanyn sanap tauysa almaysyn. «Men adam emespin, Chikotilo siyaqty aiuanmyn! Sizder men turaly kino týsiruge tiyissisizder!»-dep, jalpaq әlemge jar salyp, 100-den astam býldirshin qyzdar men kelinshekterding jandaryn jaHannamgha jibergen Sergey Tkachtyng «rekordyn» janartugha tyrysushylar aramyzda joq dep kim bәs tige alady?

 Ol zaman da, búl zaman, qazaqtardyng da arasynda erkek pen erkekting jynystyq qatynas jasauyn, әkelerining balalary men qyzdaryn zorlauy, atasy men kelinining kónildes bolu  faktilerining etek alyp bara jatqanyn nemen týsindiremiz? Órkeniyet kóshining aldyna shyqqanymyz ba, әlde, demokratiya  erkindigin qoryta almay, túnshyghyp qaldyq pa?!

Shyr etip dýniyege kelgen kezden eshkim qanisher-qaraqshy bolyp tumaytyny aiday aqiqat. Ata-analary da onday bolghanyn qalamaydy. Olardyng barlyghy da ózimiz siyaqty adam balasy. Ósken ortamyz, qogham  qalay tәrbiyelese, solay ósip-óngen eki ayaqty pendeler.Endeshe, barlyq mәsele-tәrbiyede.

Derekter men dәiekterge jýginer bolsaq, islam qaghidattaryn basshylyqqa alyp, músylmanshylyq jolyn ústanghan otbasylarynda ótirik aitpau, úrlyq istemeu, kisi enbegine qiyanat jasap, ala jibin attamau, ýlkendi syilap, kishige qamqor bolu siyaqty adamy asyl qasiyetter sәbiylerining boyyna anasynyng aq sýtimen birge daridy.Olardan taraghan úrpaqtar da atalary úlyqtaghan aq joldan auytqymay, imandylyq úiyghan shanyraghynyng týtinining adal enbek arqyly týzu úshqanyn qalaydy.Ákesi balasy ýshin úyalmaytynday, balasy әkesin úyatqa qaldyrmaytynday ómir sýruge tyrysady.

Ókinishke oray, «elimiz egemendik aldy» dep, bórkimizdi qanshama aspangha atyp, aidarymyzdan jel eskenimizben de últymyzdyng bolashaghy- úrpaq tәrbiyesine kelgende әlide kóp mәselede kegejemizding keyin tartyp kele jatqanyn jasyrugha bolmas. Mektep, joghary oqu oryndaryn bylay qoyghannyng ózinde, bala bosanatyn sәbiyler ýii men balabaqshalardaghy bylyq pen jemqorlyqty kórip, joqshylyqtyn, kemisitudin, paraqorlyqtyng ashy zapyranyn jergóginen tatyp ósken jasóspirimning óse kele qanday joldy tandaytyny aitpasa da týsinikti.

Qoghamdyq kólikterde seksendegi qariya úyalghannan jetpistegi keyuanagha oryn berip jatqanda, kózine qara kózildirik taghyp, kórse de kórmegendey bolyp, oryn bosatudyng orynyna úyaly telefonymen «alysyp» otyrghan «qúltemir»(robot ) qyz-jigitterdi kórgende eriksiz erinindi tisteysin. Jany bar týsinigi joq, bilimi bar kisiligi joq, qaltasy qalyn, aqyly tayaz osynau studentter erteng diiplom alyp, biylik tútqasyn ústasa ne bolmaq?!

«Balany- jastan, qatyndy- bastan» dep atam qazaq teginnen-tegin aitpasa kerek. Elimizding bolashaghy núrly, keleshegi kemel bolyp, jogharydaghyday qanypezerler beykýnә jandardy zar jylatpasyn desek, ekonomika eshqayda qashpas, eng birinshi kezekte úrpaq tәrbiyesin úmyt qaldyrmaghanymyz dúrys.

Boranbay Ghaliyev,

Atyrau oblystyq sotynyng baspasóz hatshysy

Abai.kz