Senbi, 23 Qarasha 2024
Osy ghoy endi... 7689 0 pikir 11 Qyrkýiek, 2014 saghat 11:24

KINÁLI QAShAN DA QÚLMANOVTAR MA?

Keyingi kezderi bizding oblystyng basy daudan arylmay-aq qoydy. Jaqynda budjetten jyrymdap 375 million tengege sәn-saltanaty jarasqan Saltanat sarayyn salyp edik, qyp-qyzyl shyghyngha batyp qaldyq. Basynda jekege ótkizemiz degen dәmemen salynghan búl ghimaratty eshkim de almay, halyqtyng moynyna qosymsha salmaq bolyp, «qyzyghynan shyjyghy» basym bolyp shyqty. Endi múny ne isterin bilmey jergilikti biylikting shaqshaday basy sharaday kýide.

Búl shudan bir qútylghanday bolyp edik, jaqynda taghy bir shy shyqty. Oblysymyzdaghy Qamysty audany әkimining orynbasary Dәuletbay Qúlmanov degen azamat budjetting aqshasyn ondy-soldy shashty degen aiyppen ornynan bostaldy. «Baqsaq baqa eken» degendey búl paqyrynyz byltyrghy jyldyng qazan aiynda osyndaghy «Qamysty» birlestigining audandyq mәdeniyet ýiining esepshotyna audarghan 3 million tengeni alyp, Astanagha baryp erkin bir boy jazyp qaytypty. 2 million tengening qayda ketkendigin dәleldeytin qújattar әkelgenimen, qalghan 1 million tengening qayda júmsalghandyghy tars esinen shyghyp ketipti. Tek oiynda qalghany, bir top adam bolyp Astanadaghy  «Venesiya» meyramhanasynda bas-ayaghy 865 myng tengege toyyp túryp, bir tamaqtanghany. Áriyne, bizdiki «Baydyng asyn bayghús qyzghanypty» degenning keri emes. Tek bizding keybir sheneunikterding «kedeyding bir toyghany—shala bayyghany» degen úranmen budjetting esebinen kónil kóterudi әdetke ainaldyrghandyghy tang qaldyrady.

Jalpy, bir qaraghanda әlgi әkimning orynbasarynyng istegeni zangha tompaq keletindigi basy ashyq jayt. Alayda barlyq kinә tek osy Dәuletbay Qúlmanovta ghana ma? Ony qyzmetten bosatqanmen barlyq sharua tyndy dep, kónildi toq sanaugha bola ma? Joq, tipten de olay emes. Mәsele, tek Qúlmanovta ghana emes. Bar týiin bizding biylikting budjet aqshasyn óz әkesinen múra bolyp qalghan, týpsiz baylyq esebinde qaraytyndyghynda. Kez-kelgen sharagha halyqtyng aqshasyn suday shashyp, joghary jaqqa jaqsy atty bolyp kórinu ýshin qanday da ysyrypqa baratyndyghynda. Al ayaq astynan bir kezdeysoq tekseris bola qalsa, qúrbandyqqa shalyp jiberetin bir bayghús tabyla ketedi. Qúlmanov ta osynday «qúrbandyqtyn» biri. Óitkeni Dәuletbay Astanagha erikkennen barghan joq. Ol sol kezde Astanada ótkiziletin Qostanay oblysynyng mәdeniyet kýnderi men auylsharuashylyq jәrmenkesin ótkizuge jauapty adam esebinde barghan. Jylyna bir ótetin múnday sharada ne isteu kerek? Qaytkende de jatpay-túrmay oblystyng imimdjin kóterip, ónirding jetistigine tang qalyp, auzyn ashyp, kózin júmatynday jaghday tughyzu kerek. Ol tegin istelmeydi, әriyne. Eng keminde jaqsylap túryp  ishkizip-jegizip, kónilderin kóterip qoyghan abzal. Ol shyghyn qaltannan emes, budjetting esebinen bolady. Al halyqtyng aqshasy ózining aqshang emes, ayanyp qalmasyng anyq. Áytpese, Qúlmanovtyng bir million tengege juyq meyramhananyng tamaghyn ishe almaytyndyghyn aityp jatudyng ózi artyq shyghar. Bir ókinishtisi, rahatyn ózgeler kóredi de, jauabyn Dәuletbay beredi. Qazekem múndayda «Ayran ishken qútylady, shelek jalaghan tútylady» dep beker aitpasa kerek.

Jalpy osy iship-jeu mәselesi qazirgi bizding jemqorlyqtyng bólinbes bir bólshegi desek, asa qatelese qoymaspyz. Bizding sheneunikter Astanadan jergilikti jerge is-saparmen kelse de, bolmasa birdeneni tekseruge kelse de bireuding esebinen kýn kórgisi keledi. Jatar orny men tamaghyn ózgeler kótergendi únatady. Baqay esebi — is-sapargha bólingen qarjyny ýnemdep qalu. Osynday jasyryn jemqorlyqtyng kesirinen talay azamattar jazyqsyz japa shekti de. Búdan birer jyl búryn oblysymyzdaghy Lisakov qalasynyng әdilet basqarmasynyng bastyghynyng isi tәrtiptik keneste qaralyp, qyzmetinen bosatyldy. Sóitse, әlgi azamat Astanadan bir tekseriske kelgen komissiyany keshkilik tamaqqa jaqsy bir dәmhanagha alyp baryp, jaqsylap túryp kenirdekten kelgenshe iship-jeydi. Keshki otyrystyng qúny 40 myng tengeden asyp jyghylady. Basqarma bastyghy dәmhana diyrektoryna múny keyin tóleytin bolyp kelisedi. Alayda, onyng búl uәdesi tym úzaqqa sozylyp ketedi. Janaghy diyrektor qaryzdan mýldem kýder ýzip, tәrtiptik keneske jýginedi. Qorytyndysy jogharydaghyday. Bir qyzyghy, búl qaryzdyng neden bolghandyghyn basqarma diyrektory ashyq aitady. Ony dәmhana basshysy da maqúldaydy. Al endi múnday qylyqty sybaylas jemqorlyqtyng bir týri emes dep aityp kóriniz. Sóite túra, bizde birde-bir sheneunik ol ýshin esh uaqytta jazagha tartylghan  emes.

Kinәli qashanda Qúlmanovtar.

Múratbek Dәurenúly

Qostanay.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379