Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 9156 0 pikir 8 Qyrkýiek, 2014 saghat 14:39

Aydos Sarym: Til – kimning kim ekenin anyqtaytyn indikator

 

Aydos Sarym, sayasattanushy

- «Resmy til memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylady». Konstitusiyamyzdaghy dәl osy tarmaq memlekettik tilding damuyn qanshalyqty tejep túr?
 
- 1991 jyly Qazaqstan ózining egemendigin alghan kezde qazaqtardyng sany 40%-dy ghana qúrady. Siz aityp otyrghan zandyq norma sol kezdegi týsinikten, payymnan jәne sol uaqyttaghy demografiyalyq ahualdan tuyndaghan. Býgingi jaghday kóp nәrseni anghartyp jatyr, yaghny 23 jyl búryn biz qalap kele jatqan tildik jaghdaydy birden belden basyp oryndasaq, bizding tәuelsizdigimizding bayandy boluy ekitalay bolmas pa edi? Búl turaly talay daulasugha da, pikir talastyrugha da bolady. Moyyndauymyz kerek, dәl osy zandyq norma tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary elding túraqtylyghyn qamtamasyz etuge alghyshart bola aldy. Egemendikting alghashqy túsynda elimizdegi orystar ózining anasynday kóretin memleketten (KSRO-dan), ondaghy kommunistik partiyadan, ózderine jaghday jasap jatqan sol partiyanyng týrli baghdarlamalarynan aiyrylyp qaldy. Olargha demeu bolatyn bir faktor kerek qoy?.. Mine, dau tudyryp jatqan zandyq norma dәl osy sebepten tuyndap, әli kýnge deyin saqtalyp keledi. Bayqasanyzdar, Qazaqstanda eshbir orys últynyng ókili ózin «Men Reseyding jaqtasymyn!», «Men oryspyn!», tipti «Men hristianmyn!» dep te atay almaydy, olar «Biz orystildimiz!» deydi. Orys tilining әleuetining kendigi men mýmkindikterining kóptigi shyghar, orys tiline kenedey jabysyp qana olar ózderin aiqyndap jýr. Sondyqtan búl zandyq normany sayasy kompromiss  deyik, basqa deyik, qalay aitsaq ta búl norma alghashqy jyldardaghy jaghdaydy eskerip, eldin-jerding tútastyghyn saqtap qalugha aitarlyqtay qyzmet etti.

   Degenmen búl zang sonau 86-jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyingi sayasattan, berisi 90-jyldardaghy tildik jaghdaydan, ýrey-qauipten qabyldanghan. Keyinnen jarty million nemis, 2-3 million orys elimizden ketip qaldy. Onyng arasynda qazaqtyng ósimi milliondap artty. 2000 jyldardan bastap tildik jaghdayymyzdyng ong jaqqa ózgere bastaghany belgili. Býginde Ontýstik Qazaqstanda, Batys Qazaqstanda tildik mәsele degen mýlde joq. Tipti Ortalyq Qazaqstannyng ózinde tildik ahual jaqsara bastaghany belgili. Qazaqy aimaqtarda jýrseng jiyndardyng barlyghy bolmasa da, basym kópshiligi qazaqsha ótedi. Mәselen, bir Qyzylorda oblysynyng ózinde 97% qazaq túrady. Ondaghy halyqtyng jartysy orys gazetterin ashpaghan jәne orys telearnalaryn kórmegen bolsa, sen ol jerge baryp oryssha shýldirley almaysyng ghoy. Degenmen uaqyt ótip kele jatyr. Etno-demografiyalyq jaghday jaqsardy. Statistika agenttigi elimizdegi qazaqtardy 65% dep jatyr, mening payymymsha – 70% boluy da yqtimal. Bylay qarasan, júrttyng bәri qazaq tilin biledi. Eng bolmaghanda týsinedi, oqidy jәne jaza alady. Múnyng bәri tildik jaghdaydyng ong baghytqa ózgergenin bildiredi. Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, býginde últtyq memleket qúrudy ansaytyn, qazaq tilining damuyn qalaytyn adamdardyng sany milliondap artty. Al endi dәl osy jaghdayda «Resmy til memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylady» degen zandyq normanyng әlige deyin saqtalyp túruy –  búl «sayasy qayshylyq» bolyp tabylady. Biylik tildik ahualdyng jaqsarghanyn, qazaqtyng sanynyng óskenin bile túra ol zandyq normanyng saqtaluyna jol berude. Búl qoghamnyn, halyqtyng ashu-yzasyna tiyedi. Mening oiymsha, taghy 4-5 jylda búl mәsele qaytadan qarqyn alady. Sol kezde memleket dúrys sheshim qabyldaydy dep oilaghym keledi.
 
 - Sonda búl zandyq normany alyp tastau ýshin biylikke ne kedergi?
 
- Menimshe, biylikting sayasy jigerining joqtyghy –  memlekettik tildi damytu sayasatyn jýrgizuine kedergi keltirude. Kezinde talay aityldy ghoy, «Anau ministrlik pәlenbay jyldan bastap, mynau ministrlik myna jyldan bastap, myna әkimshilik bylay memlekettik tilge kóshedi» dep. Endeshe qayda sonyng bәri? Qanshama milliardtaghan qarjy bólip, jap-jaqsy baghdarlamalar da dayyndaldy. Týrli kitaptar men oqulyqtar shygharylyp jatyr. Biraq olardyng ómirde paydalanyluy qayda? Qarapayym ghana mysal, qazir orys mektebin bitirip shyghyp jatqan kóptegen oqushylardy bilemin, olardyng basym bóligi qazaq tilin mýlde bilmeydi. Býkil synypty jinap alyp fizika pәninen olimpiada, himiya pәninen olimpiada nemese matematikadan olimpiada ótkizetin bolsa, eger olimpiadadan sol synyp jaman nәtiyje kórsetetin bolsa,  mektep diyrektory bylay túrsyn, audandyq bilim basqarmasyndaghylar kelip әlgi múghalimdi júmystan quyp jiberedi. Endeshe, nege oqushylary qazaq tilin týk bilmeytin múghalimdi quyp jibermeymiz? Kezinde arpalysyp jýrip memlekettik doktarinagha «Árbir azamat memlekettik tildi biluge mindetti» degen jazudy jazdyrdyq. Mine, qújat kerek bolsa, qújattyng bәri bar. Biz ózimizding salghyrttyghymyzgha salynyp, «Oybay, shu shyghyp ketpesin», «Oybay, birdene bop qalmasyn» dep qoya salamyz. Múnyng bәri salghyrttyqtyn, jauapsyzdyqtyng saldary. Al endi sol memlekettik tildi  bilmeytin oqushylar oqu bitirip, orystildi maman bolyp, qaytadan ózimizge úrynady. Sóitip, «Bizge mektepte ýiretpedi», «Oqulyq joq» t.b. degen syltaulardy aitady. Býgingi kýni «Qazaq tilining oqulyghy joq» degenge adam balasy sene me? Qajet deseniz mulitiymedia, internet bәri de bar. Tipti Almatynyng әr kvartalynan kem degende bir qazaq tilin oqytatyn kurs tabugha bolady. Bir ghana mysal: maghan aghylshyn tili kerek bolsa, qytay tili kerek bolsa qaltamnan aqsha shygharyp, kursqa qatysyp, ózim ýshin ýirenip alamyn. Jaqynda Qytayda boldym, janym qysylghan song eng qúryghanda alatyn tamaghymdy, kiyetin kiyimimdi súraytynday qytay tilin jap-jaqsy ýirenip aldym. Sol siyaqty Angliyada jýrsem de, basqa elde jýrsem de sol elding tilin biluge tyrysamyn (dúrysy: sol elding jaghdayy óz tilderin bildiruge mәjbýrleydi). Endeshe nege bizding elde onday jaghday joq? Bizding elge syrttan kelgender bylay túrsyn, nege ishtegi otandastarymyzdyng ózi memlekettik tildi biluge tyryspaydy? Olardan da jauap alynuy kerek qoy, «Sizder kimsizder ózi? Qonaqsyzdar ma, әlde osy elding azamatysyzdar ma?» degen siyaqty. Ukrainadaghy jaghday kórsetip jatyr, keshe ghana bәri de bir elding azamattary siyaqty edi, býgin referendum ótkizdi, tipti 1 million azamaty Reseyge auyp ketti. Sonda bayqaghanymyz: Ukrainagha jany ashityn tek ukrain últy ghana ekenin kórdik. Bizding elimizdegi orystardy 23 jyl boyy eshkim qúqyghyn shektegen joq, tipti ózimizding qúqyghymyzdy ayaqpen taptap túryp, olardyng qúqyqtaryn jasap jatyrmyz. «Múnyng qaytarymy bolu kerek qoy?» degen siyaqty әngimeni aituymyz kerek. Songhy kezderi taksiyde, bir jerde qonaqqa barghanda orys últynyng ókilderimen kezdesip qalamyn. Sonda «Ukrainadaghyday jaghday bolyp qalsa, sen qay tudy alyp shyghasyn?» dep tergeymin. Ýndemeydi, jaryqtyqtar... «Qyrymda separatister ayaq astynan myndaghan tu kóterip shyqqanda tang qaldyq emes pe? Bәlkim, chemodandarynda jatqan shyghar tularyn? Ony biz qaydan bilemiz? Sonday jaghday bolsa, sen qay okopta jatasyn?» dep súraymyn. Olar «Joq, onday bizde boluy mýmkin emes» dep jauap qaytarady. «Basqa-basqa, bizde boluy mýmkin emes!» dep Ukraina da oilaghan, al býgin onda kәdimgidey soghys jýrip jatyr. Iraging ne? Ukraiinang ne? Ekeui bir. HHI ghasyrda Europanyng qaq ortasynda soghys bolyp jatyr. Búghan kim sengen?
    Bizding elimizde 86-jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin kóptegen mәsele tilge baylanghany belgili. Bir jaghynan búl jaqsy, ekinshi jaghynan múnyng kemshin tústary da bar. Biraq, biz ya bireuge únasyn ne únamasyn, til býginde memleketting ózegine, túghyryna, kimning kim ekenin tanytatyn indikatoryna ainalyp ketti. Tilden de manyzdy nәrseler bar shyghar, mәselen su, jer mәselesi degendey, biraq qazaqtyng týsiniginde «Til mәselesi sheshilmey, dúrys sheshimin tappay –  eshqanday da mәsele sheshilmeydi» degen ústanym miyna myqtap ornatylghan. Til mәselesin ainalyp ótu, ony aldap ótu mýmkin emes. Qazaq baspasózin, qazaq internetin alyp qarayyqshy, «Anau jerde bir aqsha jymqyrylypty» dese ýn joq, «Myna jerde ekonomika qúldyrap ketipti» dese ýn joq. Al tildik mәselege kelgen kezde bәrimiz ulap-shulap shygha kelemiz. Búl – faktor! Ýlken, manyzdy faktor bolghannan song da ony aldap ótu mýmkin emes. Qúdaygha shýkir, qazir qazaqtyng namysy ósip kele jatyr. Reseyding t.b. jalauyn kórse júlyp tastap jatqan azamattarymyz da bar. Búrynghyday ýreyden, soghys bolmasyn dep qauiptenuden arylyp jatyr halyq. Últshyldar býginning ózinde qyruar kýsh, saliqaly, memleketshil, parasatty kýsh. Alayda osy kýshting sózine qay biylik qúlaq asyp jatyr. Eger biylik osy kýnderi osy saliqaly kýshting dauysyna qúlaq aspasa, kelisimge kelmese, erteng olardyng ornyna «Aybalta alyp orystardy qyrayyq» degen radikaldar shyghady. Sonday bireuding ýni qattyraq estilip ketse, halyq oghan ilese salady. Sonda ne bolmaq? Áriyne, múnday jaghdaydyng boluy bizge tiyimsiz. Búny biylik te dúrys úghynuy tiyis. Sondyqtan halyqtyng aitqanyna qúlaq asyp, eskirgen normalardy alyp tastau, kemshin tústardy týzetu biylikting óz moynynda. Mynany týsineyik: bizge, últymyzgha dәl qazir kem degende 10 jyl eshkimge soqtyqpay damu kerek. Biz osyny týsinip otyrmyz. Al biylik osyny týsine me eken? Ýlken mәsele!
 
- Býgingi Ukraina men Reseyding arasynda bolyp jatqan soghystyng bir sebebi retinde de ukraindyqtardyng orys tilinen mýlde bas tartu maqsaty jatqanyn jurnalister jazdy.  Aytynyzshy, Reseyding Qyrymdy tartyp alyp agressiyagha beriluin qalay týsindirip bere alasyz?
 
- Mynaday bir qyzyq aitayyn: «dәl qazirgi uaqytta aghylshyn tilining iyesi joq». «Aghylshyn tilining iyesi – aghylshyndar, nemis tilining iyesi – nemister, orys tilining iyesi – orystar» t.b. degen siyaqty jalghan oilar kóptegen adamdardyng sanasynda qalyptasyp qalghan. Biraq ol dúrys emes. Qazirgi kezde kóptegen paradigmalar ózgerip ketti. Aghylshyndardyng ókili aghylshyn tilin «Búl bizding ghana tilimiz!» dep eshqashan da aita almaydy. Esesine, әlemning 3/2-si ózderining biznesin, iskerlik sharuasyn aghylshyn tilinde jýrgizedi. «Sender bizding tildi búzyp jatyrsyndar!», «Bizding tilde sóilemender!» degen aghylshyn patriottaryn óz basym kórgen emespin. Men qazaq tiline shorqaq, shorqaq bolghannan song da asa úyalatyn jigitterdi bilemin. Olar oryssha jazady, oryssha sóilesedi. Biraq ekeumizden de asqan últshyl, patriot. Shyn mәninde, olar orys әlemining emes, qazaq әlemining ókilderi. «Til» -  jay ghana kommunikasiyalyq qúral. Qazaqstanda kóptegen jaghdayda, әsirese etnostar arasynda kommunikativtik qúral ol orys tili ekenine eshkim dau keltirmeydi. Bolashaqta onyng ornyna aghylshyn tili shyghuy mýmkin. Qytay tili kelui de bek mýmkin. Qazirding ózinde Qytayda 11 myng qazaq studenti oqidy. Erteng búl san óse týsedi. Jyl sayyn 400 000 adam Qazaqstannan Qytaygha barady. Qytay qarqyndy damyp jatqan memleketterding kósh basynda túr. Biz «Jylyna bir qala saldyq» dep maqtanamyz, olar 1 jylda 1 million adam túratyn 30 qala salyp jatyr. Endeshe osy jaghdaydy kóre túryp, «Orys tilining ne keregi bar? Odan da bir jarym milliardtyq naryqty qúraytyn qytay tilin ýireneyik!» dep aitatyn azamattarymyzdyng shyqpasyna kim kepil? Orys tilining ayasy Qazaqstanda tarylyp kele jatyr. Orystildi aqparat naryghynda emes, qazaqtyng ruhany kenistiginde. «Orys tilin prinsipti týrde oqymaymyn» degen talay qazaq jastaryn bilemin. Bәlkim, ol da qatelik shyghar, biraq múnyng sayasy astary bar ekenin әngimenin basynda aittyq qoy? Býginde qazaqtyng biraz ókili «Orys tili – keshegi bodandyqta tanylghan til, keshegi otarlyqtyng jalghasy» dep týsinedi. Kópten beri aitylyp kele jatqan mәsele: qazaq nemese orys balabaqshasy nemese mektebi degen bolmaydy, bәri bir memlekettik balabaqsha, bir memlekettik orta mektep boluy kerek jәne bәrin de qazaq tilinde oqytu kerek. Meyli, ýiinde oryssha oqyta ber, biraq attestat alugha kelgende  emtihandy qazaqsha tapsyruyng kerek. Álemning barlyq memleketterinde ýrdis osynday, biz eshtemeni qiyaldan shygharyp jatqan joqpyz. Bizding qoghamdyq oi, bizding qoghamdyq filosofiya, bizding ruhany órkeniyetimizding ishinde jýrip jatqan dýniyelerdi kóbinese tariyhqa, ótkenimizge, artqa qarap oilanamyz. Moyyndauymyz kerek, biz әli «Jonghar shapqynshylyghynyng filosofiyalyq astary» degen taqyrypty ashqan joqpyz, «Qazaq handyghynyng filosofiyalyq astary» degenge әli jauabymyz joq. Handardyng atyn bilemiz, biraq sol zamanda ómir sýrgen qoghamnyn, halyqtyng qalay kýn keshkenin әli bile bermeymiz. Kez kelgen mәsele filosofiyalyq talqydan ótpey, ony halyq týsinip bolmaydy. Qazir kóptegen adam «Álemdi sayasatkerler. miliarderler basqaryp jatyr» dep oilaydy. Biraq, qoghamdyq oishyldar – filosoftar әlemdi basqaryp jatyr. Biz әli sonau kónedegi dýniyeni mengere alghan joqpyz. Býgin qazaq tilining basty mәselesi – bolashaqta bolatyn dýniyelerding filosofiyalyq astaryn týsinip, әlemdik ýrdistermen ony janastyryp, tabystyryp, jana ruhany konsepsiyalar, tereng oily dýniyelerdi alyp kelu. Napoleon «Generaldar keshegi soghysqa dayyndalady» dep aitqan eken óz uaqytynda. Biz bәrimiz sol keshegi soghystargha, soghys bolghanda da bayaghy qylyshtasatyn soghystargha dayyndalyp jýrmiz. Onyng arasynda zenbirek shyqty, avtomat shyqty, onyng arasynda atom bombasy payda boldy. Al dәl býgingi kýnning eng zor qaruy atom bombasy emes, eng zor qaru – sóz, aqparat. Bir eldi qiratu ýshin myndap, 100 myndap qol jýgirtuding qajeti joq, aqparattyq naryghyn jaulap alyp, miyna mәngýrt ekendikterin aita bersen, ol sening qúlyng bolugha da kónedi. Biz halqymyz 30 milliongha jetkenge deyin mәdeniyet salasynda, tildik sayasatta myqty memleketti qalaushy, myqty memleketti qajet etushi el bolyp qalamyz. Búl ras. Biraq qogham qanshalyqty kishi bolghanymen de biylikke óz mún-múqtajyn aityp, әreket ete beru kerek. Mysaly ýshin: siz ayaghynyz nemese qolynyz synyp auruhanagha jatsanyz, sizding eminizding 30 %-yn jasaytyn – dәriger. Al qalghany tikeley ózinizge baylanysty. Qolynyzdyng dúrys júmys isteui ýshin shynyghyp, jattyghu kerek, múnyng bәri de ózinizding qolynyzda. Sol siyaqty memleketke de senip qalugha bolmaydy. Kórip otyrmyz ghoy, milliardtap aqsha shygharyp jatyr, biraq nәtiyje joq, yaghni, memleket baghdarlamany qadaghalau, kemshilikterin kórsetu, qatelikterin aitu degendi bilmeydi. Bir deputat Til komiytetining ýstine shyghyp alyp, «Al kórestinder ne tyndyrghandaryndy?» dep túryp alsa, olar da qarqyndy, jemisti júmys isteuge tyrysady ghoy...
   Qyrym mәselesine oralatyn bolsaq, mening oiymsha, býginde Resey qoghamy, Resey biyligi belgili bir filosofiyalyq elesting artynan erip, qiyal әlemin kezip jýr. Jartylay oyau, jartylay úiqyly. Ózderine tym senip qalghan. «Biz myqtymyz, biz keremetpiz» degendi kókeylerine qúiyp alghan. Búrynghy patsha zamanyndaghy feodaldyq qatynasty ústanatyn adamdar әli de bar. Ókinishke qaray, dәl sonday mentaliytetpen jýrgen adamdar býginde Resey basshylyghynda otyr.  Olar Qazaqstandy da, Ukrainany da, Moldovany da ózderining qúldary sanaydy. Olardyng týsinigi bylay: «Sen meniki bolasyng nemese sen meniki bolmaysyn»,  basqa týsinik joq. Moyyndau kerek, Ukrainanyng elitalary ýlken qatelikterge boy berdi. Osy 23 jyldyng ishinde  biylikke talasqan, basqa etken, basqa mәselelerin sheshken, Shyghys jәne Batys bolyp bólingen Ukraina Qyrymnyng ukraindanuy ýshin istegen sharuasy tym az. Mysaly: Shymkentke Reseyden  5000 adamdy alyp kelip, Reseyding jalaularyn taratyp jibersek, «Reseyge qosylayyq!» dep úrandatsaq, Shymkentting halqy oghan kóne me? Qosylmaq týgili әlgi adamdardy byt-shytyn shygharyp úryp jiberedi. Al Soltýstik Qazaqstanda olay emes. Qyrym ssenariyi Soltýstik Qazaqstanda op-onay iske asuy yqtimal.
 
- Shynynda da, Qyrym nege op-onay Reseyge berile saldy?
 
- Osy 23 jyl Qyrymda túryp jatqan halyqtyng sanasynda «Biz Ukraina qoghamynyng bóligimiz», «Biz Ukrainasyz ómir sýre almaymyz», «Kózimizdi ashsaq ta, júmsaq ta Ukrainany kóremiz», «Men Ukrainanyng patriot azamatymyn», «Men Shevchenkony oqimyn» degen týsinik payda bolghan joq. Telearnalarynyng bәri orystiki boldy. Ózderining belsendilerining kóbisi, partiyasymaqtary orysqol boldy. Sosyn is nasyrgha shapqanda bәri tym-tyraqay qashty. Men elestetu ýshin aityp kóreyin, Qyrym bir Aqtóbe oblysynday jer. Sony keledi de Resey bir oq atpay jaulap alady. Ras, ishinde Ukrain әskerleri jýrdi, biraq biri de qaru alyp qarsylasqan joq. Sayasatta, iydeologiyada, filosofiyada bostan-bosqa aitylghan sóz bolmaydy. Sóz oqtan da jaman. Osydan 10-15 jyl búryn, Mәskeuding búrynghy meri Lujkovtan bastap, talay әperbaqandar «Sevastopolidi tartyp alu kerek», «Búl sayasy әdilettilikke jatpaydy», t.b. jerge qatysty әngimelerdi qatty aityp ketti. Ol kezde ukraindar búghan nemqúrayly qarap edi. «Ottasa ottay bersinshi, nemiz ketip bara jatyr» degen siyaqty. Onyng ýstine talay orystyng aqyn-jazushylary, fantast jazushylary Qyrymnyng orystiki ekenin dәleldeytindey tuyndylardy borata tastady. Shynyn aitsaq, olargha «Qoyyndar, mynalaryng ne?» degen eshkim bolmady. Sosyn reseylik qoghamynyng ishinde «Mynau bizding jerler eken ghoy» degen týsinikter, payymdar, kózqarastar payda boldy. Dәl býgin Resey sonday әngimeni «Soltýstik Qazaqstan» turaly qatty órbitip jatyr. Men sizge aitayyn, býgingi kýni «Resey separatisteri» dep jýrgen adamdardyng kóbisi – qatardaghy jazushylar, qalamgerler, jurnalister, filosoftar. Donbastaghy separatisterdi basqarghan Girkin degen fantast jazushy  6 ay boyy Ukrainanyng armiyasymen soghysqan (ony ishki Reseyge alyp ketti, Reseyding ózine de qauip tóndirgen son). Aytpaqshy bolghanym, býgin aitylghan sóz erteng qoghamdyq mәselege birden ainalyp ketedi. «Sóz –  atomnan da qauipti» degenim sol. Qazir Reseyding 90%-y Putinning Qyrym sayasatyn qoldap otyr. Al dәl qazir Putin jan-jýregimen «Qyrymdy Ukrainagha qaytara salayyn» dese de, ol qaytara almaydy. Qaytarsa útylghany, bitkeni. Áriyne, Putin bәrin basqaryp otyr, Putin bәrin mengerip otyr. Bәri de uysynda. Reseydegi býgingi qoghamdyq pikirdi qalyptastyrghan ózi. Biraq, avtoritarlyq memlektterding ýlken bir súmdyghy bar, birazdan song biyleushi sol qoghamdyq pikirding qúly, amanaty bolyp ketedi. Sol pikirden ózing 1 mm attay almaytyn dәrejege jetesin. Ózing qúrghan jýieden 1 mm attasan, sen satqynsyn, qoghamgha jau bolyp eseptelesin. Bitti, sening jýieng ózindi sart etkizedi.
 
- Qazaqstannyng aqparattyq naryghy Reseyding uysynda ekeni belgili. Biz sonda ýlken qauipting aldynda túrmyz ba?
 
- Qazaqstan elitasynyng ishinde sózding qadirin, oidyng qadirin, aqparattyng qadirin týsinetin adamdar az. Manipulyatorlar jetkilikti. «Telearnalardyng barlyghyn basqaryp otyru kerek», «Oghan opozisiyany jibermeu kerek» t.b. onyng bәrin jaqsy mengergen. Al dúrys qoghamda oppozisiyagha da oryn beru kerek. Onyng bәrin ýlken bir oidyng ishine, ýlken bir qúrylymnyng ishine syidyra bilu kerek. Bәrimen de mәmlege kelu kerek. Ókinishke qaray, bizde «Men bilemin» degen basym. «Meniki ghana dúrys», «Biz ghana bilemiz», «Sender kimsinder?» degen әngimelerdi kóp estiymiz. Daulasamyz, úrysamyz, boqtasamyz. Biraq, shyn jaghday solay. Álemdi basqaratyn әleumettik oishyldar ekenin jogharyda atap óttik. Sebebi, býgin eldi tyrp etkizbey basqaryp otyrghan biyleushi, shyntuaytyna kelgende HVI ghasyrda ólip ketken belgili bir filosoftyng qúly boluy mýmkin. Búny Nobeli syilyghynyng laureaty Milton Fridman aityp ketken. Sondyqtan aqparattyq, iydeologiyalyq sayasattaghy qatelikter býgingi kýni Qyrymnyng Ukrainagha qaytuyn ekitalay etti. Shyghys Ukraina ýshin әli soghys jýrip jatyr, biraq olardyng bolashaghy qalay bolady, ony da dóp basyp aita almaymyz. Ras, batys jaqsylap Reseyge qysym kórsetse, Resey ketui de mýmkin. Biraq bolashaqta sol jerde qaytadan shy shyqpaydy dep kim aita alady? Bizge jetpey jatqan nәrse – memlekettik, birtútas tarihy sana, últtyq iydeologiya, ózimizge tәueldi aqparattyq kenistik, besiktegi baladan bastap molagha ketip bara jatqan shalgha deyin eng ýzdik metodologiyalyq әdispen týsindiretin, týsinikti formatpen taralatyn aqparat.
 
- Býginde Reseyding keybir sayasy qayratkerleri Qazaqstandaghy orys tilining ahualyna alandaydy. Olardyng alandaushylyghy qanshalyqty oryndy?
 
- Paraparlyq qaghidatyna salsaq, Qazaqstanda orys tilinde oqytatyn myndaghan mektepter bar. Al Reseyde qazaqtildi mektepter nege az? Mine, osynday jaghdaylardy aityp, barynsha olardyng mýmkindikterin arttyryp otyru kerek. Múny sayasy sauda deydi. Sayasatta múnday sauda jii boluy tiyis. «Men saghan, sen maghan» degen siyaqty. Osy 23 jyldyng ishinde qomaqty týrde, jýieli týrde qazaq diasporasyna jasalyp jatqan «kómek» degen әngimeni estip kórdiniz be? Anda-sanda birdemelerdi alyp baryp bergeni bolmasa, týk te istep jatqan joq. Mynaday mәsele bar: býgingi kýni qazaq diasporalary túryp jatqan jerlerde kavkazdyq islam, tatarlyq islam, uahabshyl islam t.b. tarap jatyr. Eger týpting týbinde sol qazaqtar Qazaqstangha keledi desek, ol sol diny kózqaraspen keledi. Sosyn bizding qoghamda diny problema taghy da ushygha týsedi. Nege osy bastan osynyng aldyn almaymyz? Bizde ne kóp, uniyversiytet kóp. Qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti bar, Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti bar, endeshe nege ana tili jútap jatqan Reseydegi qandastarymyzdy alyp kelip, múghalimdikke tegin oqytpaymyz? Nege ony qaytadan sol jaqqa jibermeymiz? Nege diny basqarmanyng janynan sonday bir sharalardy qolgha alyp, Reseydegi qazaqtardy alyp kep elimizdegi medreselerde oqytpaymyz? Tarihy otanyna kelip oqyghysy keletin qandastarymyz shet memleketterde jetip artylady ghoy. Solardyng basyna qazaqy bilim berip, qaytaryp jiberetin bolsaq, birding әseri ongha, tipti myngha emes pe? Meyli, ol Reseyding azamaty bola bersin, biraq qazaq qoy? Olargha degen bizding tarihy t.b. jauapkershiligimiz qayda? Reseylikter ózining orys tili ýshin, basqasy ýshin alanday bersin, biz qazaq tili ýshin, qazaqtar ýshin alanday beruimiz kerek. Resey ózining mәselesin ózi sheship jatyr jәne orys tilining jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, bizden ýlken artyqshylyghy bar. Onyng artynda kem degende 140-150 milliondyq naryghy bar. Ol joyylmaydy. Al endi ainalyp kelgende 17-18 million qazaq qazaq tili ýshin alandaugha túrady. Álemde 2 aptada tútynushysy az, halqy az degen bir til joghalyp jatyr. Bizding býgingi kýnimiz marqayyp, semiretin zaman emes. Alandaghannyng ýstine alanday týsuimiz kerek. Erteng 3000 jyly, 3500 jyly túratyn qazaq qay tilde sóileydi? Onyng sanasy qanday dýniyelerge, qanday qúndylyqtargha negizdeledi? Múnday mәselelerding bәrin býgin oilauymyz kerek. Erteng kesh bolyp ketedi. Osynday týsinikter payda bolsa, bizding tildik kýresimiz tarihy olqylyqtarmen kezinde qalyptasqan renishke emes, basqanyng filosofiyasyna emes, bolashaq damudyng filosofiyasyna negizdelse, sonda onyng mәngilik tilge ainaluyna senuge bolady. Ol ýshin eng aldymen ózimiz, ózimizding sanamyz, oilau jýiemiz ózgerui kerek. Ózimizding oilau apparatymyz kýrdelene týsu kerek. Ókinishke qaray, onday qozghalysty kórip otyrghan joqpyn. Al, Resey orys tilining sonynda 150 million naryq túrghanyn bile túra alandap jatyr. Olardyng alandaushylyghy óte oryndy, әriyne ózderi ýshin. Óitkeni qalasyn, qalamasyn Qazaqstandaghy orys tili әlsirep jatyr.
 
- «Mәngilik el jastary – industriyagha» atty baghdarlama biyldan bastap jýzege asa bastady, yaghni, ontýstikting jastaryn soltýstikke alyp baru sayasaty jýzege asyryluda. Búl baghdarlamany qabyldaudyng basty sebebi nede? Ukrainada bolyp jatqan býgingi jaghdaylardan sabaq alyp, biylikting esin jighany ma?.. Osy baghdarlama arqyly orystary 60-70%-gha jetetin soltýstik ónirding tildik ahualyn osylaysha «memlekettik tilge» qaray búra alamyz ba?
 
- Búl baghdarlama memlekettik sayasat arasynda jýrip jatqan, aitylatyn ne aitylmaytyn, jazylatyn ne jazylmaytyn kóptegen sharalardyng bireui ghana boluy kerek. Bәlkim, jýzden biri shyghar? Mýmkin, jiyrmadan biri? «Qazaq kóshi» baghdarlamasy bar t.b. baghdarlamalar bar.  Qúdaygha shýkir, endi-endi ghana týsine bastap, qazaqylandyrudy qajet etetin oblystardy belgiledik. Al endi oghan adam alyp baru mәselesin qalay sheshemiz? Siz óziniz Almatyda túryp jatyrsyz, dәl qazir bәrin tastap Qyzyljargha baryp túrghynyz kele me? Siz osy elding patriotysyz,  Qazaqstannyng tútastyghyn qalaysyz, onda nege barmaysyz? Búl qarapayym ghana mysal. Osynday súraqty әrbir qazaq, әsirese qazaq jastary jәne olardyng ata-analary ózine qongy kerek. Sodan mýmkindikter kóru kerek. Býginde soltýstiktegi uniyversiytetterde qabyldanatyn studentterding sany azayyp ketti. Men ózimning tuysymnyng әngimesin aityp bereyin. Ózi nemis tilining múghalimi. Uniyversiytette sabaq beredi. Osyghan deyin nemis tilin oqityn studentter jinalmay qala beretin bolypty, óitkeni, júrttyng bәri aghylshyn, qytay, arab tiline barghysy keledi. Nemis tili maqúrym qalyp qaldy. Al qazir osy baghdarlamanyng arqasynda studentterding sany 1 jarym ese ósipti. Bylaysha aitqanda, tuysymnyng jalaqysy da ósip jatyr. Shynyn aitu kerek, «Soltýstikten Qazaqstangha qauip kelmeydi» degen adam aqymaq, mening týsinigimde. Kenes zamanynan beri bizding kýshtik qúrylymdarymyz negizinen Shyghysqa qarap túr. Búl «Jau kelse Qytaydan keledi» degen qorqynyshtyng bizding miymyzgha myqtap ornap alghanyn bildiredi. Sonymen qatar ontýstigimizde de kýshtik qúrylymdarymyz jaqsy shoghyry bar. Reseyden keletin qauip joq dep oilay ma, әlde bir odaqtyng qúramynda bolghasyn ba soltýstik jaqta әskery bólimsheler mýlde az. Endeshe Ukrainanyng jaghdayyn kóre túra nege soltýstik oblystardan әskery bólimsheler ashpasqa? Býgingi әskerding 95%-y qazaqtar, eger osynyng basym bóligin soltýstikke shoghyrlandyratyn bolsaq, olardy kelisim-shartqa otyrghyzyp, sol jerden ýy t.b. basqasyn berip jaghdayyn jasasaq, sol jerding qyzyna ýilense, sol jerde qalmaydy emes, qalady ghoy. Bir әskery bólimshede 1000 adam bar dep esepteyik, myng adamnyng basym bóligi – boydaq. Endi soltýstiktegi 5 oblystan bes-besten bólimshe ashyp qoyayyqshy, qanshama әskeriyler soltýstikke barugha tura keledi. Múnyng ózi Soltýstik oblystardy qazaqylandyrugha iytermeleydi. Sondaghy qazaqtardyng sanynyng artuyna septigin tiygizedi. Bir ghana studentterdi tartumen shektelsek, soltýstikti qazaqylandyru ýderisi ondaghan jyldargha sozylary anyq. Oghan qosyp, әskeriylerdi de, syrttan kelip jatqan qandastarymyzdy da sol jerde túraqtap qalatynday jaghday jasap, qyzyqtyryp tartu kerek. Sonda nәtiyjeli júmys bolady. Memleket qazir ekeumizding aityp jatqan әngimemizding bәrin bilmeydi emes, biledi. Biraq iske kelgende mardymsyz. Eger olar bilek sybana kirisip, nәtiyjeli júmys kórsetse, soltýstiktegi qazaqtardyng sanyn arttyrsa, ol ónirlerding tildik ahualy, memlekettik tildi bilui ong jaqqa ózgere alady.
 
- Súhbatynyzgha rahmet! 

Súhbattasqan Dinmúhamed Ayazbekov 

Derekkózi: http://www.mtdi.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377