Belgili mýsinshi,  Qazaqstan Suretshiler Odaghynyng mýshesi, QR mәdeiyet qayratkeri Tileuberdi Binashev  issaparmen tayauda  Qostanaygha bardy. Osy saparynda mýsinshi oblystyq «Qostanay tany» gazetining redaksiyasynda arnayy at basyn búryp,  gazetting Bas redaktory Janúzaq Ayazbekovpen әngimelesip, qazaqtan shyqqan alghashqy kәsiby mýsinshi Hakimjan Nauryzbaevtyng tughan jerinde eskertkishi joq ekendigi turaly qynjyla bayandady.

- Qostanaygha osymen ýshinshi ret keluim. Ýsheuinde de  maqsatym bireu - Hakimjan Nauryzbaevqa eskertkish ornatu.

       Birinshi kelgenimde oblys әkimshiligine baryp,  tughan jerine  eskertkish qoy turaly úsynysymdy aitqan bolatynmyn.  Sol kezde oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng basshysy qaytys bolghannan keyin 5 jyl ótu kerektigi turaly zang bar dep, meni mәdeniyetti týrde shygharyp saldy. Sol joly  mýsinshining kindik qany tamghan Úzynkól audanyna da baryp, eldi aralap, jergilikti basshylarmen jýzdestim. Birsypyrasy  tipti ol kisining kim ekenin de  bilmeydi eken. Degenmen de estigen song týsindi. Bәrining de niyeti týzu. Túnghysh mýsinshige óz elinde eskertkish qon ýshin 5 jyl kýtuding qajeti joq edi. Ol kisi- halyq suretshisi Ábilhan Qasteevpen qatar túrghan túlgha. Qasteev Qazaqstanda túnghysh suretshi bolsa, Nauryzbaev – túnghysh mýsinshi.

- Hakimjan Nauryzbaev  ataghy jer jarghan, qazaqtyng túnghysh mýsinshisi, Almatydaghy Abaydan bastap  Jambyl,  Shoqan,  Amangeldi,  Qúrmanghazy, Dina , Mәnshýk eskertkishterining avtory, memlekettik dәrejedegi qayratker,  QR Memlekettik syilyqtyng iyegeri, nesin aitasyz  ónerdegi tarihiy  túlgha. Ol kisige eskertkish ornatu el ýkimeti dengeyindegi qolgha alatyn shara emes pe edi?

- Solayy solay ghoy... Biraq, bәri siz aitqanday bolsa, osy oblysqa kómek súrap keler me edim?. Ony aitasyz,  endi jasyryp keregi ne, Hakimjan Nauryzbaev aghamyz dýniyeden ozghanda basyn sýiep, janazasyna qatysyp, songhy sapargha attandyrar sәtte  birde-bir tughan-tuysqany bolmady.. Qazaqstan Suretshiler odaghynyng tóraghasy  Baytúrsyn Ómirbekov, Halyq suretshisi Erkin Mergenovterding atsalysuymen jerledik. Ókinishke qaray, memleket tarapynan kómek te bolghan joq, basshylardyng bireuining tóbesin de kóre almadyq. Suretshiler odaghy qarajat jinap, Kensaydaghy ziratyna eskertkish ornatty. Suretshiler odaghy Hakimjan aghanyng atyna kóshe beru turaly әkimshilikke ótinish hat jazyp berdi. Hatty men әkimshilikke alyp bardym. Ózim túryp jatqan kóshe Evgeniy Sidorkinning atynda. Sidorkin men Hakimjan agha dos bolghan, jaqsy aralasqan ghoy, sol sebepti qiylysqan kóshege atyn beruin súradyq. Almaty әkimi Ahmetjan Esimov ol kisining qadirine jetip, týsindi. Suretshiler Odaghynyng haty boyynsha basqa jerden, janadan ashylghan Alatau audanynan ýlken bir  danghyl alyp berdi. Qazir Almatydaghy Alatau audanynda -  Nauryzbaev danghyly bar!  

- Aytpaghynyz, myna zamanda qanday qayratker bolsa da, izdeushisi bolmasa, eskerusiz qaluy yqtimal ghoy. Sizge ol kisi  nege sonshalyqty qymbat?

- Maghan esten ketpes jaqsylyq jasaghan, әkelik qamqorlyq kórsetken osy – Hakimjan Nauryzbaev. Atap aitqanda Hakimjan agha Shymkentte jýrgen jerimde  Almatygha shaqyrtty. «Qazaqtyng ruhyn boyyna tereng sinirgen, últtyq salt-dәstýrdi mengergen ózing siyaqty mýsinshiler bizde siyrek. Sondyqtan sen ol jaqtan góri bizge kóbirek kereksin»,-dedi. «Almatygha barghanda ne isteymin, ýiim de, kýiim de joq» dep tartynshaqtap edim, sen balalyq jasama, bәrine ózim kómektesemin degen son, 1986 jyly Almatygha keldim. Aghamyz bekzattylyghyn kórsetip,  bar jaghdayymdy jasady. Tipti meni óz  ýiine bala-shaghammen tirkedi. Jeltoqsan qudalauynan da qorghap qaldy.

-  Sizge Hakimjan aghanyng qay qasiyeti airyqsha qasterli?

- Qarapayymdylyghy men qayrymdylyghy. Ol kisi eshqashan birinshi mýsinshimin, men halyq suretshisimin dep keude qaqqan emes. Maghan ýnemi «ekeumiz úqsaspyz, ekeumiz de auylda jalang ayaq topyraq basyp, auyldyng tabighatynda óstik» dep aityp otyratyn. Eshkimge jamandyq oilamaytyn, bireuding syrtynan sóz aitu degendi bilmeytin jaydarly kisi bolatyn. Qay jerde jýrse de kýlip jýretin. «Lenindik syilyqqa» dauys beretin komissiya mýshesi bolghandyqtan, «Men qalay alamyn, komissiya mýshesimin ghoy, basqalar alsyn» dep Lenin atyndaghy búrynghy memlekettik syilyqtan bas tartqan. Basqa kisi bolghanda alyp keter edi. Osydan-aq ol kisining qanshalyqty qarapayym bolghany belgili. «Sen túnghysh mýsinshising ghoy, nege bas tartasyn?» dep Múhtar Áuezov kezinde ol kisige renjigen de kórinedi. Biraq keybir gazetter aldy dep jazypty, shyndyghynda ol kisi alghan joq. Bir qaraghanda kemenger mýsinshi asa kózgede týse beremeytin edi. Ghabit Mýsirepov qaytys bolghanda  arnayy komissiya Kensay ziratyna barypty. Ýstine kufәike, bir kózi qysyq, kishkentay qara tory   kisi  jerdi ólshep, alay-búlay  jýrip damyl tappasa kerek. Komissiyany basqaryp jýrgen  Múhtar Shahanov kór qazushynyng biri bolar   dep, «Aynalayyn, bylay túrshy» dese, әlgi bәkene boyly kisi ýndemey shetke shyghyp túra salypty. Ertenine  bәri Ghabit Mýsirepovting ýiine jinalghanda, tórde otyrghan keshegi bәkene kisi -  Hәkimjan agha ekendigin bilgen Shahanov sol sәtte ornynan túryp keshirim súrapty.

-  Tileke,  Hakimjan aghamyzdyng otbasynan kim bar, kim qaldy?

- Otbasynyng tragediyasy kóp . Áyeli  sal auruymen tósek tartyp jatty.  Onyng qaytys bolghany aghagha auyr tiydi. Kóp kýizeldi. Tipti kólik apatyna úshyrap,  auruhanada jatyp, azap shekti. Dúrys tamaq ta ishpedi.

 Kindigingen ýsh bala. Ýlken úly Rahymjan -  mýsinshi,   ekinshisi Núrtas – sәuletshi, dizayner edi. Ókinishke qaray, eki balasy da úzaq ómir sýrmedi. Qazir kózi tiri Raushan esimdi qyzy ghana..

- Týsinikti.. Qostanaygha ekinshi kelgeninizde....

- Ekinshi kelgenimde  oblys әkimi Núraly Sәduaqasov qabyldady. Keng otyryp ekeuara әngimelestik. Men  Hakimjan Nauryzbaev tóniregindegi  әngimening bәrin týgin qaldyrmay aityp berdim. Núraly myrzagha riza boldym. Meni asyqpay múqiyat tyndap alyp, aitqan úsynystarymnyng bәrin quattady, qoldady. Ónerdi terennen týsinedi eken. Osy mәseleni pysyqtaugha taghy  bir kelersiz degen. Sol eki arada týrli sebeptermen uaqyt ótkizip alyp, Qostanaygha  ýshinshi ret keluimning reti osy boldy.

- Búl jolghy oljanyz qanday endi?

- Ákim bú joly da yjahatpen tyndap, Hakimjan Nauryzbaevqa  oblysta bust ornatylatyndyghyn aitty. Qostanayda ma, Úzynkól audanynda ma, mýmkin  oblys ortalyghyndaghy bir mektepke úly mýsinshining esimin berip , aldyna eskertkishin qong kerek pe, osynday birneshe úsynystar saraptalyp,  pysyqtalatyn boldy. Ákim mening kózimshe búl haqynda orynbasaryna (S.Bektúrghanovqa)  tapsyrma berdi.  Ákim oblysta has mýsinshini  keninen tanytyp,  jan-jaqty nasihattalmay otyrghanyna  qynjylys bildirdi.

-  Búl jerde әkimdiki shyndyq. Bizder , mening әriptesterim bәrin jazyp, bәrin aityp, bәrin kórsetip jýrip Hakimjan Nauryzbaevqa  kelegende sarandyq tanyttyq... Biraq әli de kesh emes. Qostanay júrty, jalpy qazaq eli  Hakimjan Nauryzbaevty  jaqsy tanyp, tamasha perzentining óshpes múrasynan ónege, taghlym aluy  kerek-aq. Bәlkim,  kózi tiri aghayyn- tuystary bar shyghar, estelik aityp eske týsirer. Elimizding qala men audandarynda Hakimjanovqa arnalghan óner keshteri, suret kórmeleri, ziyaly qauymmen kezdesuler taghy basqa da әr aluan sharalar úiymdastyryp, ótkizu -  paryz.

       Bile bilgenge, Hakimjanov daryny siyrek. Ghasyrda bir-aq ret tuuy mýmkin. Qazir de mýsinshiler bar. Biraq daryndylary  joqtyng qasy. Endeshe, qaytalanbas oghylan әruaghyna  bas iyemiz. Sonyng bir kórinisi  -  Hakimjan Nauryzbaevqa eskertkish ornatu !

Janúzaq Ayazbekov   

Abai.kz