Núrghisa ELEUBEKOV (foto)

Býgingi qazaq satirasynda ózindik orny bar, әdemi әzilderimen, qazaqy qaljynymen kópshilik kónilinen shyghyp jýrgen «Shanshar» teatrynyng diyrektory, belgili satirik Uәliybek Ábdirayymovpen «Alash ainasynyn» tilshisi az-kem súhbattasqan edi...

– Biz qarapayym tamaqtyng ózin eger ol dәmdi shyqsa, «qalay jasapty, qúramy qanday?» deymiz ghoy. Al endi onyng qasynda ózinizdey qazaq ónerinde erekshe orny bar azamattyng bolmysyna ýnilmeu úyat sekildi. Agha, osy siz qalay Uәliybek boldynyz?

– Sahnada satira oryndaymyn degen oy mening ýsh úiyqtasam týsime kirgen emes. Jalpy, jas kezimde óte kónildi jigit boldym, ansamblide gitara oinaytynmyn. Sonday-aq otyrystardyng bәrinde әzil-qaljyng aitsam bolghany, el-júrt ózdiginen qyran-topan kýlkige qalatyn. Soghan qarap «men әrtis bop ketem» dep kim oilady deysiz, әsirese bizding qazaqta. Kóp nәrseni eley bermeytin halyqpyz ghoy. Keyin bildik qoy, anekdot aitudyng ózi óner ekenin. Mening negizi mamandyghym sahnagha esh qatysy joq, dәlirek aitsaq, KazGU-ding filologiya fakuliteti, arab tili mamandyghyn bitirgenmin. Biraq adam nening oquyn oqysa, ómiri sol jolda ótedi degen qatyp qalghan qaghida joq eken ghoy. Alla rizyghyndy qay saladan, qanday ortadan, qay isten, qay kәsipten búiyrady, bәri de soghan baylanysty eken. Sonymen men filfaktyng ekinshi kursynda oqyp jýrgenmin. Ol kezde qazirgidey әzil aitu qayda, montiyp qana jýretinmin, auyldyng momyn qazaghymyz ghoy endi. Jazmysh degendi endi, kýtpegen jerden bir ghana oqigha sening býkil ómiring men bolmysyndy ózgertem dese ayaq asty eken. Sodan bir kýni studentter qarap jýrmey «Tamashanyn» avtory Marat Saqatovty kezdesuge shaqyrdyq. Sebebi ol kezde «Tamashanyn» týkirigi jerge týspey túrghan bolatyn. Úmytpasam 1982-1983 jyldar. Biz ol kezdesuden kýtkennen de keremet әser aldyq. Qyzyqty bolghany óz aldyna, sol keshten keyin shay ýstinde aghamyz «mýmkin aralarynda intermediya jaza alatyn, tipti sahnada kýldire alatyn da daryndy balalar bar shyghar?» dep súrady kenet. Ónsheng filologtar, biri – aqyn, biri – prozaiyk, tipti satirikter de joq emes edi. Biraq basqany emes, jinalghan kópshilik, studentter «mine, naghyz әrtis, agha, sizge kerek bolsa, osy jigitten artyghyn tappaysyz» dep shu ete týskeni. Qapelimde ne deyin, «agha, men jay әnsheyin, kýldiru ýshin bireudi «mazaqtap», qyljaqtap jýrgenim bolmasa, eshtene jazbaydy ekenmin» dep basymdy qasy berdim. Sóitip edim Marat agha «óneriniz bar eken, biraq ony kóringen jerde aityp qaldyra bermey, mindetti týrde qaghazgha týsiriniz» dedi. «Sebebi sizde satira bar» dep týidi. Sol sóz maghan kәdimgidey oy tastap, qamshy basqanday boldy. Óz boyymdaghy ónerge mәn bermey qaraghan men sol sózden keyin «oho, jazu kerek eken ghoy?!.» dedim de ózimshe bir monologtar jazudy bastadym. Sodan besinshi kursty bitirer kezde auylda kórkemónerpazdar klubynyng kezekti bir keshinde ózim jazghan dýniyelerding birin oryndap kórip edim, sahnada kәdimgidey jaqsy qabyldanbasy bar ma. Qazirgi tilmen aitqanda birden «ótti de ketti». Búl 1986 jyl bolatyn. Yaghni, mening eng alghashqy satiragha keluim sol kez. Sodan bastap býkil auyldyng býkil mәdeny sharalary maghan tapsyrylatyn boldy. Sheshemning klubyna kómektesken týrim ghoy. Ózim ansamblide oinaymyn. Auyldyng dombyra tartady-au degen adamdaryn jinap, ózimshe qúrghan orkestrim bar. Ózim satira oryndaytyn da boldym. Sóitip jýrip-aq bizding auyl, bizding ortamyzdan nebir keremet әnshiler shyqty. Ózim elemeppin, biraq kózge qatty týsippin ghoy. Konsertterimizdi erekshe baghalap, sol tústa raykom deushi edik qoy, sonda janadan ashylghan jana mәdeniyet sarayynda diyrektor etip taghayyndady.

– Qansha jasynyzda diyrektor boldynyz sonda, agha?

– 27 jasymda. Sodan keyin baryp Jýsipti taptym da, oghan satira jazyp beremin, ol qatyryp oryndaydy. Sebebi naghyz maman sol. Biz bәrimiz Jýsipting mektebinen shyqqanbyz. Tipti maghan da kóp nәrseni Jýsip ýiretti. Alayda ózing jazghanyndy ózinning oryndaghanyng jenil bolady. Óitkeni óz ishinnen shyqqan «shúbar jylan» ghoy.

– Agha, «Ázilkeshti» tәp-tәuir telejýrgizushi retinde tanyldynyz. mýmkin, óziniz sonday bir joba asharsyz bolashaqta? Sebebi el-júrt sizdi «Shanshardan» da tys teledidardan kórip túrghysy keledi.

– Telejoba emes, mening 10 seriyaly kinom bar edi, sony ótkize almay jýrmin efirge. Sony kórsetemin deytin telearna basshysy tabylsa, maghan ýlken quanysh sol bolar edi.

– Ne jayly edi kinonyz, әzil-qaljyn, yaghni, komediya janrynda ma?

– Auyl jayly. Óitkeni qazaqtyng tamyry auylda. Biz osyny eshqashan esten shygharmauymyz kerek. Siz osy qaladan shyqqan naghyz talantty aityp berinizshi? Aytalyq, 700 myng túrghyny bar Astana qalasynyng meyli bәri emes, 400 myny-aq qazaq bola qoysynshy, sodan bir aqyn, bolmasa qazaqtyng ruhyn asqaqtatatyn bir azamat shyghady degenge men ózim asa seninkiremeymin. Sebebi kózben kórgenim joq. Al onday alyp qalanyng qasynda alaqanday auyldyng әrqaysysynan bir-bir talant shyghady. Ol sonday zandylyq! Bir auyldan bir daryn shyqpauy mýmkin emes! Al qazaqtyng ruhyn kóterip, «qazaqpyn» dep keudesin kere, qasqayyp túryp aita alatyn, qazaq ýshin «jylaytyndar» әrbir auylda myndap sanalady. Ózim de auyl mektebin bitirip, auyl mektebinde júmys istegen adammyn. Sondyqtan da qazaq auylynyng mәdeniyetine, bilimi men sportyna janym ashyp, býiregim búryp túrady. Rasynda, qazir qarap túrsam qazaqtyng ruhy men mәdeniyetin kóteru ýshin auyldy kóteru kerek eken, basqa eshtenening de qajeti joq. Sebebi bizding tamyrymyz – sonda. Al tamyrgha qan jýgirip túrmasa, jýrek toqtap qalady ghoy. Qazaq degendi biz tútas adam sekildi qarar bolsaq, qazir bizding jýregimiz – Astana, al sol jýrek toqtamau ýshin nәr beretin tamyr ol auyl. Qalyng qazaqtyng qaynar kózi – auyl. Biraq sózing ashyghyn aituymyz kerek, qazir qalada jýrgenderding ishinen eshkimning auylgha barghysy kelmeydi! Bizding býgingi sorymyz da osy. Tipti arnayy baghdarlamalar da jýrgizilip jatyr, biraq odan auyl kórkeyip jatqan joq, nege? Sebebi auylgha kelgen jas mamandy qyzyqtyratyn eshtene joq. Sondyqtan maman jibermes búryn auyldyng jaghdayyn jasau kerek, klubtar ashu kerek, jylynda bir bas súghyp «auyl jyly» dep qoya salmay, údayy qadaghalau kerek. Áriyne, tek auyl dep qatyp qalmay, qalada da qazaq mәdeniyetining mәrtebesin birinshi oryngha qong qajet. Basqa mәdeniyetti joghary qoyyp, ózimizdi eshqashan ekinshi kezekke ysyryp qoydyng jóni joq.

– Siz keyingi kezderi jandy muzykany janghyrtugha basa mәn berip, tipti «Shanshardaghy» intermediyalarynyzdyng ózin soghan oiystyryp jatyrsyz, jeke ansambli qúrayyn dep jýrgen joqsyz ba?

– Olay dep aityp, kópire maqtanbay-aq qoyayyn. Sebebi onsyz da «Shanshar» teatry, Shymkent satira teatry bar, júmysymyz kóp, bylaysha aitqanda. Oghan repertuar jazu, oinatu kerek, sonyng ózi onay emes. Al egerde men qoyylym arqyly birdene kórsetsem, sony ózim ghana isteymin degen sóz emes, nasihat retinde, әdeyi kópshilikke oy tastau dep týsingen jón. Onsyz da qazir sahnada órip jýrgen «ónerpaz» kóp qoy, meniki sol kópke «ónerli ekening ras pa, tiridey oina, kórset ózindi, enbekten» degenim. Sonday-aq ol mening kórermenge de «kóresing be, tiri dauysta әn salyp jýrgen naghyz talantty kór, sony baghala, ótirik auzyn jybyrlatyp, ózindi aldaghangha senbe, búdan әri onyng degenine kónbe» dep, kózge shúqyghanday etip kórsetkenim edi. «Sen de adamsyng ghoy, qashanghy tózesing múnday halturagha, auzyn bughan ógizdey bop otyrghanyng jeter, shydamnyng da shegi bar. Tipti, bir kýni konsertte otyrghan jerinnen atyp túr da «qoyshy, ainalayyn, óshir anau ótirik әnindi, óz auzynmen ait, aita almaysyng ba qayt» dep sahnadan quyp jiber» degenim. Mine, mening tiri ansamblidi sahnagha shygharyp, intermediya jasauymnyng syry osynday. Óner ólmesin dep, әitpese «óluge» tayap qaldyq qoy, «óltirip» jatqan da ózge emes, osy ónerding ainalasyn ýiirsektep jýrgender. Eger basshylyqta otyrghan azamattardyng jany ashityn bolsa, «sahnagha tek jandy dauysta әn aita alatyndar shyghuy kerek» dep mindetteytin arnayy zang shygharuy kerek. Mәselen, Qytayda fonogrammamen oryndaghan әnshini kórse, eki retke deyin eskertu jasaydy, ýshinshisinde ony qylmysker dep tanyp, sahnadan mýldem alastaydy. Óitkeni ol ónerge qiyanat jasady, halyqty aldady. Óner degen kim kóringenning aqshasymen bitetin is emes, naghyz óner aqshanyng qúly emes!

– «Biz әli jandy dauysta әn salugha dayyn emespiz, tehnikamyz joq, akustikamyz nashar» dep jýr ghoy ónerpazdardyng birqatary?..

– Men sol Qytayda barlyq óner ordasynda akustika keremet dey almas edim, bizden әldeqayda tehnikasy da, akustikasy da nashar jerlerdi kórdim. Biraq sonday eken dep eshkim fonogrammamen oryndap jýrgen joq.

– Demek, jogharyda aitylghan syltau ghana ghoy?

– Áriyne. Qanysh Sәtbaevtay, Múhtar Áuezovtey azamattar shyqqan qazaqtan qazir kim shyghyp jatyr, «alayaqtar»! Sol «alayaq» bizding injener bar ma, basqa bar ma, nebir myqty mamandarymyzgha júmys istetpey, auzyndaghy nәpaqasynan tartyp jep jýr. Myqty maman bir nәrse oilap tauyp, ózimizde bardy úqsatatyn bolsa, әlgi «alayaq» júmyssyz qalady, aqshadan airylady ghoy. Sol alayaqtyq ónerding da damuyna kedergi bolyp jatyr. «Naghyz qazaq – dombyra» deymiz, biraq siz memlekettik dәrejede ótip jatqan toy-jiyndarda bir jyrshy, jyraudyng otyrghanyn kórdiniz be? Onyng ornyna orystyng ne shetelding jartylay jalanashy otyrady. Sony kórgen jas «e, mәdeniyetting ozyghy osy eken ghoy» dep qalady. Ónerding órisi tarylghan joq, biraq at shaptyrym sol ólkening nebary at tóbelindey ghana jerinde qazaqtar, qazaqylyq jýredi. Óz elimizde osylay ógey balanyng kýiin keship jýrgenimiz jýrgen, eger ýlken aghalarymyz manyzdy bir jinalystarda «osy biz qazaqpyz ghoy, jútqan auamyz qazaqtyki, ishken as-suymyz qazaqtyki, olay bolsa qazaqsha sóileyik, sóilemeytin, bilmeytinder oryndy bosatyndar»! demeyinshe. Odan biz útpasaq, eshteneden útylmas edik, sebebi bir shala qazaq ne basqa ketse, onyng ornyna ónerli de bilimdi myndaghan qazaq balasy bar. Búl kәdimgi shyrmauyq sekildi dert: atasy qazaqsha bilmegenning balasy, odan tughan nemeresi de qynq dep bilmeydi óz tilin. Al óz tilin bilmegen adamnyng óz últyna, últynyng óneri men mәdeniyetine jany da ashymaydy. Qazir aqshasy bardyng balasy shetelde oqyp kelgen balasy nebir myqty oryndarda otyruy kerek te, biz myna jaqta ózimizben ózimiz «qazaqpyz» dep aighaylay beruimiz kerek. Áriyne, osydan song bizding qaytip ýnimiz shyqsyn, kim bizdi syilasyn, kim bizben sanassyn?! Yaghni, qazaqtyng sózin sóileytin adam azda, bizding de kórgen kýnimiz «ekinshi sorttyn» kýni bolady. Ashyghyn aitqanda osy! Ashysyn aitpasaq, nesine satirikpiz?

Ángimelesken Mәriyam ÁBSATTAR

Alash ainasy gazeti.

(Áuelgi taqyryp:  Uәliybek Ábdirayymov nege gitarasyn satiragha aiyrbastap jiberdi?)