Biylghy jyldyng kýz aiynda qazaqtyng ayauly azamaty, HH ghasyrdyng 30-jyldarynda «halyq jauy» bolyp jazyqsyz jazalanghan kórnekti memleket qayratkeri Súltanbek Qojanovtyng (1894-1938) tughanyna 120 jyl tolady. Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap-aq osy últjandy azamattyng ómir joly men qoghamdyq-sayasy qyzmeti haqynda maqala-esseler jazyp, 1994 jyly «Qazaqstan» baspasynan jeke kitap etip shygharghan jayymyz bar edi. Arada 20 jyl ótipti! Súltanbek ómirining týrmedegi songhy sәtterin suretteytin myna shaghyn tarihy bayandy oqyrmandar nazaryna úsynudy jón sanadym.

 

«Quyrshaqqa» ainalghan qayratker

(tarihy bayan)

 

Auzyn bughan ógizdey ónkiygen dәu qaranyng – qyzyl jaghalynyng Súltanbekti aldyna salyp aidap kele jatqanyna biraz uaqyt boldy, baghanaly beri arly-berli sýirelep jýrip, bir auyz sóz aitpastan, aqyry temir tordyng aldyna alyp kelgen son, esikti asha berip, alghash ret zor dausymen ars etti.

– Neghyp túrsyn? Nu-u... – dedi.

– Ishke... óteyin be! – dep, Súltanbek barqyldaq búqa dauystan әuelde búghyna týsti de, endi barynsha ýrke qarady oghan. Sonda bayqady, ana ónkiygen qyzyl jaghalynyng eki kózi qyp-qyzyl, tipti kisi óltirip, sonyng qanyn jana ghana kenirdekten qylghytyp salghanday ýreyli keyip. Bәlkim, Súltanbekke bir sәtte solay elestep ketti me?

Temir tordyng kózge súp-suyq súr esigining jaqtauynan ústay bergeni sol edi, qyzyl jaghaly búny bújyr-bújyr dәu júdyryghymen jelkeden týiip qalyp:

– Kimdi kýtip túrsyn! – dedi. – Saghan jany ashy qoyatyn qay qúdang bar edi múnda? Kir degen song kir!.. Nu, jyldam...

Súltanbek jelkeden tiygen jaysyzdau soqqydan son, ishke qaray tәltirektey basyp kire bere sýrinip ketip, jer qúsha jazdady da, qayta túra berip, taghy qúlady. Ózinde búrynghyday buyrqanyp-busanyp jatatyn qayrat ta, qajyr da, tipti әl de joq. Ábden әlsiregen. Qaljyraghan. Osy kýnderi ony kýsh júmsap júdyryqtamay-aq, bireu jәy shyntaghymen týrtip jiberse de, qúlap qalatynday qalban.

Tar, jaghymsyz iyis jaylaghan qapas kameranyng edeninde etpetinen týsip jatyp, janaghy dónkiygen qara ógizge birneme demek bop, әzer dep basyn kótergen. Onyng esh sebepsiz júdyryq kóterip, qol júmsaghanyna barynsha qorlanuly. Búl sekildi bar aqyl-parasaty әuelden-aq taryday shashylyp, túla boyyna taralyp ketken, basynda torghaydyng miynday da my joq tomar adamdar bir kezderi kabiynetining aldyna kelip, jeke sharuasyn kýittep, bir auyz tildesip shyghu ýshin, kýnúzaq sarghaya kýtushi edi-au! Al, endigi jaghdayy mynau... Qúlan qúdyqqa qúlasa, qúlaghynda qúrbaqa oinar degen... Búl dәl sol kep!.. Dәl sol kýi!.. Áy, biraq... dóy qaragha ne dep ókpeleydi! Búl oryndaushy! Ne iste dese, sony isteytin robot – Adam! Bәri ana jaqta, jogharyda sheshilip jatqan joq pa! Átteng dese, әtten-ay! Bәri de ayaq astynan búrandap-búlghaqtap keter dep kim oilaghan! Aldyn-ala bilgende, ózinshe tyrmysyp, ózgeshe qam jasap, qapyda qalmaudy oilastyrmas pa! Eng bolmaghanda, sol Stalinning aldyna baryp, ashy da bolsa bar aqiqatty óz auzynan estip, kóz jetkizgen song birjola kýderin ýzip...

Temir esik búnyng kermek oiyn kilt ýze syrqyray syrnaylatyp, shaqyr-shúqyr etip jabyldy. Dóy qara esikting kiltin eki-ýsh ret búrap-búrap, suyryp alghan son, qara jerdi oiyp jibererdey taq-taq basyp úzap bara jatty. Taghy da jalghyzdyq! Talay uaqyttan beri mandayyna da, tandayyna da tiyip kele jatqan jalghyzdyghy...

«Men shynymen-aq, myna beyopa fәniyde tiri pendege mýlde kerek bolmay qalghanym ba?.. Atymdy atap izdep, «qaydasyng sen esil er» deytin bir janashyr da bolmaghany ma búl qazaqta!.. Áy, qaydam-au!.. Armandamasty armandaymyn-au!.. Jay uaqytta da asyl basyndy qadirley bilmegen, barlyq bylyqqa da bas iyzey beretin kónterli qandastan endi ne ýmit, ne qayyr...»

Osy oidan keyin kenet ishki әlemi múzdap qoya berdi. Qanshama jyl joghary lauazymdy qyzmetterdi atqara jýrip, ishinen bolsa da «qazaq últynyng aituly qayratkerining sanatyna kirgen shygharmyn» dep ózinshe ýmit – dәmege maldanushy edi, sóitse... últyna erkeleytin týgi de bolmay túr. Bәri de ótkinshi, bәri de kónil aldau dýnie bolypty da shyghypty. Endi, mine, tiri pendege esh kereksiz-aq. Eshkimge de...

«Sonda qalay?.. Enbegi bar, el aldyna shyghyp boy kórsetsin, tym bolmasa aqtyq sózin aitsyn deytin lauazymdy hәm jýregi jyly bir pende tabylmaghany ma? Mal ekesh, baqyrauyq eshkining de artynda bir súrauy bolmaushy edi...»

Súrghylt kameranyng ishindegi tas edende etpetinen jatqan qalpy qayta túra almady, joq, bәlkim túrghysy kelmedi. Dәl qazir keudesine dem jetpey, qatty qysyla týsip, ózinen-ózi kýiine qamyqty. Oiyna qaydaghy-jaydaghylar oraldy. Elim, júrtym dese qay kezde de shybyn janyn qiigha baqúl edi, onysy da býgin ózgelerge jәi, bósteki әngime. Myna qoghamgha mýlde jat. Ásirese, Stalinge... Ágәrki, sol Stalinning kónil týkpirinde jýrgen bolsa, bir kýni bolmasa, bir kýni «au, qayratker Súltanbek qayda, ony qay apangha tyghyp ústap otyrsandar?» dep súrau salmas pa! Kiriptar pende bolyp, tas bólmege qamalghaly beri 2-3 ay ótipti-aq! Stalin izdey bastasa, búl kýnge deyin jylpos, jylmaqay jandayshaptary ózderi-aq lypyldap kelip, kamera esigin qaghyp túrmas pa!..

«Áy, býitip kenirdek soza maqtaghan Kenes Odaghynyng qayratker atanghansha... sonau auylda, ózimning balalyghym ótken Aqsýmbede nege qoy baqpadym? Sonda meni múndaghy papki ústap shirengen birde-bir kisi elemes-aq! Tipti «meni qamap tastandar» dep aldyna týsip alyp tompandasang da, «әi, qara qoyshy, aulyna qayt, sen sayasatty qaytesin» dep, qaq mandaydan qayqaytar-aq... Sol ómirim uә jýz, uә myng ese ghajap bolar-aq...»

Jýregi dýrs-dýrs soqty. Qúlaghy shuyldady. Kózining aldynda – ózi tughan alys týkpirdegi auyly búldyrlady. Aqsýmbesi sol qalpymen suret – eles bolyp túra qalghanyn qarashy!

“Shirkin-ay, bir qora qoydy oidaghy búlaq suyna aidap salyp, ózim Aqbiykesh biyigine shyghyp alyp, әnimdi aita, jambastap jatyp alsamshy! Sonau-u tómennen bir tanysym aiqay sap: «Áy, Súltanbek, beri týs, asyq oinaymyz” dep shaqyryp jatsashy! Sonda men oghan: «Asyq oinaghansha, beri kóteril, myna biyikten elge qarayyq, armandayyq, alysqa qiyalmen shyrqap keteyik» desemshi...»

Kózin aqyryn júmdy. Qayta ashqysy kelmedi.

Tas edende jatyp alyp, býgin ishtey barynsha býgilip, rasymen-aq jasydy. «Otqa salsa kýimeytin, sugha salsa batpaytyn» temirdey myqty, bolattay berik Súltanbekting kónili borday ýgitilip sala bergeni! «Orta Aziyanyng Shynghyshany» óz-ózinen qapaly kýy keship, taghdyryna shynymen nalydy bir! Nalydy-aq!

«...Eh, Staliyn!..» dep oilandy. «Sen menimen әrkez jenil qaljyndasyp, dos kónilmen әzildesip jýrgen bolar desem, olay bolmady-au! Bar qulyghyng men súmdyghyng ishinde, kónilding arghy týkpirinde myng búratylyp jatqanyn bilsemshi! Myna zaman qalay qaray búlghaqtasa da, meni týsinetin, meni qoldaytyn, meni qay kezde de ajal qúryghynan arashalaytyn Staliyn-kommunist bar dep jýrsem... Sen de senimning senin sóktin, Stalin joldas! Endi bayqasam, el tabynghan dana kisi de emes, kommunister qolpashtaytyn kósem kisi de emes, bar bolghany kóp pendening biri ekensin-aq... Oghan qisynsyz qylyghyn, әdepsiz әreketing kuә... Biz әli kezdesermiz-aq! Kezdesuge tiyispiz. Aramyzdaghy әzil men aqiqattyng ara-jigin birjola ajyratyp aluymyz ýshin-aq!.. Sen meni, joq, bәlkim men seni týsinbey jýrgen boldyq bilem! Sosyn da kezdesuimiz kerek-aq! Solay, Staliyn-joldas-s...»

Oyyna bayaghyda úmyt bolghan ótken kýnder elesi ózinen-ózi tizbektelip orala bergen-di...

 

*      *      *

Bir joly Mәskeude ýlken jiyn ótetin boldy. Sol jiyngha Qazaqstannan birinshi hatshy Naneyshvily qatysuy kerek edi, biraq ol barudy qúp kórmey, ornyna ekinshi hatshysy Qojanovty jiberudi úigharypty.

«Sen baryp qaytshy» degen son, Súltanbek sol kýni-aq Mәskeu saparyna asygha jinalghan-tyn. Stalinning ózi qatysatyn jiyn bolar dep kim oilaghan!

Jiyn ýstinde ayaq astynan Súltanbek te sózge jazylyp, mәrtebeli minberge kóterilgen-di. Endi ghana minberge taqay bergende, Staliyn:

– Sóile, Orta Aziyanyng Shynghyshany! – dep búny múqata sóilep, múrtynan jymiyp aldy. Súltanbek esh sasqan joq, minberge keldi de:

– Sóilesek sóileymiz, joldas Staliyn! Múnda Gruziyanyng knyazderi de sóilep jatqan joq pa! – dedi. Stalin әri qaray lәm demedi. Jiynda kóp otyrghan joq, endi bir sәtte ornynan túryp, zaldan shyghyp bara jatty.

Búdan keyin de Stalinmen Súltanbek eki-ýsh ret kezdesti. Ár kezdesken sayyn «últ kósemi» Súltanbekti sózben qajap, әzildegen bolyp, mazaq etkisi keledi de túrady. Ondayda keudesin bastyratyn Súltanbek pe, ylghy әzilge әzil aitylady, qaljyngha qaljyng jalghasady...

Taghy birde... qazaq elining mәselesimen Súltanbek Stalinning qabyldauyna bardy. Úzaq-q kýttirip baryp, әzer kabiynetine kirgizgen «últ kósemi» Súltanbekti ózining júmys ýstelinde emes, sol jaq shettegi tereze aldynda, tysqa qarap túryp qarsy aldy. Búl әdeti, әriyne, Súltanbekti múqatqanday bolyp kóringen-di. Alayda, qazaq elining ekinshi hatshysy sabyrly bolugha tyrysty.

– Sizding rúqsatynyzben kelip túrmyn! – dep әdeppen sóiledi.

Osy kezde Stalin on-solyna kezek qaraghyshtap túryp:

– Mening kabiynetimde qyrdaghy qoydyng qiynyng iyisi shyghyp ketti me? – dep kelemejdedi. Múny estigen Súltanbek te dereu sózdi jalghap әketip:

– Joldas Staliyn, maghan sizding kabiynetten gruziyanyng taqta shayynyng iysi shyghyp túrghanday, – degen.

Stalin búghan jalt qarady. Qarady da, ózining janyna shaqyrdy.

– Myna sharaptan eki bokalgha qúi, – dedi sosyn. Súltanbek solay etti.

– Ózine barynsha toltyryp qúi! – dedi.

Súltanbek taghy da solay istedi.

– Al, endi ish!

Cúltanbek simirip saldy.

– Qalay eken?

– Áriyne, Stalin joldas, men múnday sharapty esh jerden iship kórmeppin.

Endi ýsteline qaray búryla berip:

– Resmy әngimege kóshelik, – dedi Staliyn...

Sol jolghy jauaptasu da Stalin ýshin este qalarlyqtay әngime bolghany ma?

«Joldas Staliyn-au!» dep endi Súltanbek taghy da oy qúshaghyna berildi. «Meni nelikten Shynghyshangha teney berdin, a? Qay jerimnen Shynghyshangha úqsastyq taptyng eken, a? Joq, sol Shynghyshan týptep kelgende myna saghan kóbirek úqsaydy. Sening qazirgi qanepezer minezing men әuleki әrekettering Shynghyshandy elestetedi kóz aldyma...»

Basyn shayqady. Zip-zildey.

Osy oilar-aq qaljyratyp barady. Oilamayyn-aq deydi. Sóitse de kermek oilar ózinen-ózi qaumalap kele beredi, kele beredi...

 

*      *      *

Baghana dónkiygen qaranyng búny aldyna salyp, dedektetip alyp barghan jeri – terezesi tóbesine tyrmysqan jeke bólme. Áuelde bos edi, eshkim de joq edi. Búghan taburetka úsyndy. «Osyghan otyr» dedi. Sosyn «kýt» dedi. Búqa moyyn erkekting bar aitqany osy eki auyz sóz.

Álden uaqytta arghy jaqtaghy esikten súr gimnasterkaly, qiylta múrt qoyghan bir qazaq beri qaray erine attady. Attady da esinedi.

– Al-l... – dedi ol ýsteline otyrar-otyrmastan. – Al, neden bastaymyz-z?..

– Týsinbedim, – dedi Súltanbek. – Jauaptasu ótken joly-aq ayaqtalmady ma!..

Sol-aq eken janaghy qiyq múrt ýsteldi salyp qalyp:

– Sen, kontra-a... auzyndy baghyp sóile! Býgin myna jerde men bastyqpyn. On jerden súnghyla Súltanbek bolsang da, sóiler sózindi bil.

– Men ne dedim!..

– Sen... sen әngime bitti dedin. Al, saghan men aitam: әngime endi bastalyp keledi. – Ol ornyna qayta otyrdy. Qiyq múrtyn sylap qoydy. Sosyn súrady. – Ayta qoyshy, bayaghyda Tashkentte Alash serkelerining biri Ahmet Baytúrsynovtyng 50 jyldyghyn dýrildetip ótkizip bergening ras pa?

– Ras!

– Ras bolsa, sony moyyndaymyn dep qol qoy. Myna qaghazgha...

– Joq, qol qoymaymyn.

– Nege?

– Óitkeni, Ahmetting toyyn ótkizgenim ýshin el aldynda da, óz arymnyng aldynda da qylmystymyn dep sezinbeymin.

– Solay de! – Qiyq múrt ýsteldi sausaghymen qayta-qayta syrtyldatyp otyr. – Bәribir solay bolghan dep protokol toltyramyz. Sen ýshin qol qoyyp beretinder bar. Osyny da bilip qoy.

– Bilem. Jaghympazdar jetedi. Onday eki jýzdi satqyndar myna qara jerding betinen joghalushy ma edi...

– Joq, shyraq, olar sen oilaghanday eki jýzdi de, satqyn da, jaghympaz da emes. Olar – naghyz Kenes ókimetining dostary. Óitkeni myna sen sekildi keudesine nan pisken, qisyq, qynyr, kertartpa adamdardy jazalaugha qol úshyn beredi. Kómektesedi.

– Ol sizderding oilarynyz...

– Joq, búl Kenes ókimetining oiy. Ókimetpen oinamanyz! – Ol taghy da ýsteldi úryp-úryp jiberdi. – Sonymen... Baytúrsynovtyng toyyn ótkizuge tikeley yqpal etkenindi moyyndadyn. Tәk-k! Endi mynany aitshy, sen osy ana Alashordashyl aqyn Maghjan Júmabaevty nege jaqsy kóresin? Sol aqynsymaqtyng ólenderin únatyp qana qoymay, barynsha nasihatshysy da bolypsyn. Kitabyn shygharyp beripsin... Búl da ras pa?

– Ras!

– Ras bolsa, qolyndy qoy.

– Qol qoymaymyn.

– Nege-e!.. – Ashulana ornynan oqys atyp túrdy da, oryndyghyn sәl ilgeri qozghap, qayta otyrdy. – Á-ә, bilem, sen ýshin búl da qylmysqa jatpaydy. Kinәm joq deysin, ә! Kinәning kókesi, mine, osy jerde. Adasqan Alash aqynyn kókke kótere jaqtaghanyng ýshin sen de Alashtyng iydeyalas dosysyn. Osy ýshin-aq ózindi tap qazir-r... – Kijine, júdyryghyn týiip, ornynan taghy túryp, qayta otyrdy. – Jә, jaraydy, ol endi mening júmysym emes. Meniki, әngimening aq-qarasyn ajyratu. Sony protokolgha týsiru... Aytpaqshy, osymen isti jabugha da bolady. Búdan basqa da kinәlaryng jeterlik. Al, myna ekeui – tapjyltpaytyn, tap bastyrmaytyn mysal! Veshestvennoe dokazatelistv-o...

Ol әngimesining sonyng oryssha sózben nyghyrlap ayaqtap, ornynan jenimpaz bolyp kóterildi. Sóitti de, ana dónkiygen dóy qaragha «әkete ber» degendey, ym jasaghan. Súltanbek әuelde birnene degisi kelip, mýdire týsti de, artynan «әi, búghan asyl sózimdi shyghyndap, qor qylmay-aq qoyayyn» dep oilap, әketushining aldyna týsti...

Esik aldyna jaqynday bergende janaghy qiyq múrt búny toqtatyp:

– Sen, Súltanbek, shynyndy aitshy osy, – dedi jaydarylana sóilep. – Búryn biyik lauazymda jýrgen kezinde Stalin joldasty talay ret kelemejdep, keleke etip, tipti múqata sóiledi deydi.Sol ras pa?

– Onyng sendey әr sózdi andyghan beysharagha endi qanday qajeti bar! – dep Súltanbek qasqaya til qatty. – Ýlken kisiler arasyndaghy qarym-qatynasty bәribir tereng týsine alar ma ekensin!..

– Tilindi tart! – dep aiqaylady qiyq múrt. – Tart tilindi!.. Ózindi tas bólmege jelkelep әkelip tyqqan da osy tiken tiling eken ghoy. Endi týsindim...

Súltanbek sonda da qynbady.

– Joq, – dedi ol, – ...sen әli de týsinbegen ekensin. Týsine almapsyn! Endeshe tynda. Men Stalinmen sóz sayysyna týskende últymnyn, halqymnyng ar-namysyn qorghasam dep armandagham. Qazaqty eshkimge, eshbir adam balasyna mazaq etuge jol bermesem degem. Al, sen... sen ózgening aldynda jaltaq, jasqanshaq, qorqaq, biraq óz qazaghyna ógiz mýiizdene qaraytyn alakóz búqasyn...

– Jap! Jap ana onbaghannyng auzyn... – Qiyq múrttyng qany basyna teuip, aiqaygha basty. Ýsteldi úryp, jerdi tepkiledi.

Sol-aq eken, әlgi búqa moyyn jigit Súltanbekti kók jelkeden qoyyp qaldy...

Súp-suyq qara tas ýstinde jatyp, osy bir kórinisti oiyna qayta týsirdi. Ahmetti esine aldy...

«Qayran, Ahan!» dep oilady ishinen. «Seni búl qazaq shynymen tanyp-bilgenshe әli talay uaqyt kerek shyghar-aq! Bile bilgenge sen últ jauy emes, últ janashyry edin-au. Sen jazghan oqulyk, sen jazghan ghylymy enbek, sen jazghan ólen-mysaldar, sen týzgen әlip-biy... әli-aq qazaq ýshin qúny joq asyl qazyna bolaryna men senem. Barynsha senem. Al, biz she! Biz ne istey aldyq? Biyik oryntaqqa jetkenimizge mәz bolyppyz-aq! Sóitsek, ol degening beldeuli, bedersiz birnene eken-aq!.. Saghym sekildi syrghanaq eken-aq!..»

Esine týsti.

1923 jyly Tashkentke Ahmet Baytúrsynov óz ayaghymen keldi. Ol eng aldymen Súltanbekting kabiynetin ashty. Ol kezde Súltanbek oqu-aghartu halkomyn basqaratyn. Kirip kelgende, Ahmetti tanymay qaldy. Óni jýdeu. Ózi azghyn. Sózi solghyn.

– Aha, sizge ne bolghan? Dәl mynaday kýiinizdi ómiri kórmegen edim...

– E-e, – dep qamygha til qatty Ahmet. – Men ózi baghy janbaghan hәm janbaytyn qazaq bolarmyn, sirә! Qayda barsam da, qorqyttyng kóri...

– Oibay-au, ne boldy? Aytsanyzshy...

– Habaryng joq eken-au, – dedi Ahmet. – Ana Orynborda el-júrtqa taza masqara boldym. Ózimnen de bar. Elu jasty toylaymyz, elge mereke jasaymyz degenge jas balasha elirip... Azghana toptyng aldau sózine senip qalghanym ghoy, qayteyin...

– Oi, sol ma! – dep Súltanbek rahattana kýlip aldy. – Ana búzaqy toptyng sizge jetpis júmyrtqa, alpys alma laqtyryp, ózderinshe múqatpaq bolghan keshi me? Bilem ony.

– Onyng nesi kýlki! – dep Ahmet qabaghyn týie til qatty. – Sen ýshin kýlki, al men ýshin ýlken pozor. Masqara! Qazaq ýshin oqulyq, ghylymy enbek jazyp jýrgen oqymysty-ghalym Orynbordyng tap ortasynda shirigen júmyrtqa, iyistengen almanyng astynda qalady. Jәne de ony úiymdastyrushylar – qazaqtyng osy kýngi oqyghan, bilimdi jastary. Belgili-belgili aqyn-jazushylar. Sayasat adamdary...

– Bilem! – dedi Súltanbek ýsteldi tayanyp túryp. – Bilem bәrin de! Búl – tek sizge emes, bile bilseniz, bәrimizge, tipti últqa laqtyrylghan tas. Sosyn da men búl sharuany ayaqsyz qaldyra almaymyn. Aytamyn, jetkizemin sózim jetken jerge...

– Qoy, ainalayyn! Saghan da ziyanym tiyip keter. Sen ósip kele jatqan jassyn. Ókimet ókilisin. Al, biz degen... – dep, Ahmet qipaqtap qaldy.

– Joq, men aitqanymnan qaytyp kórgen emespin. Endi meni bógemeniz...

Ahmet Súltanbekting jýzine qarady. Kәdimgidey ashuly. Shyn jany ashyghany da bilinip túr... Súltanbek qiyanatqa, әdiletsizdikke shyday almaytyn últjandy azamat degendi biraz qazaq oqyghandary aitqan-dy. Aytsa aitqanday ma! Biraq, osy joly óz basyn saughalap, óz kýiin kýittep, odan qorghan súrap kelmegen-di. Onday is oiynda joq edi...

– Shyraghym, jasyng kishi bolsa da, jolyng ýlken, – dedi Ahmet. – Meniki jәi, amandasyp qana shyghu edi. Shyn yqylasty peyiline dәn rizamyn.

Búl sózge Súltanbek toqtaghan joq.

– Aha, – dedi endi inilik nazben. – Siz maghan aq jýrekpen tileuqor agha bolyp esik ashtynyz. Endeshe, men de sizdi izetti ini bolyp shygharyp salmaymyn ba?

– Sonda, búl sózin...

– Qalghanyn maghan qaldyrynyz. Seniniz maghan!..

Arada birer apta ótisimen-aq, Súltanbek Ahmetti ózine arnayy shaqyrtty.

– Elu jyldyq toyynyzdy osy Tashkentting qaq tórinde atap ótemiz. Men basshylarmen kelisip qoydym, – dedi Súltanbek. – Endi ishi kýigender túz jalasyn... Kórsin, bilsin, estisin...

– Joq, – dep Ahmet basyn alyp qashty. – Taghy da Orynbordaghy jaghday qaytalanyp jýrse... Eki ret masqara bolghym kelmeydi.

– Qaytalanbaydy! – dep Súltanbek senimdi kónilmen sóiledi. – Ózim tikeley baqylaugha alam. Qatysamyn. Ishinde bolamyn.

Ahmetting kónbeske sharasy qalmady...

 

*    *    *

Kózi tirisinde-aq últtyng «ruhany kósemine» ainalyp ýlgergen Ahmet Baytúrsynovtyng elu jyldyq toyy Tashkentte óte joghary dengeyde atalyp ótkeni birden elge jayyldy. Ýlken, aituly mereke bolghany aqjoltay habar bolyp, auyzdan-auyzgha kóshti. Tashkentte ony shyn jýregimen, bar jan-tәnimen jaqsy kóretinder barshylyq ekeni sol toy kýnderinde barynsha biline týsti.

Oghan Ahannyng ózining de kózi әbden jetti...

Toy óte salysymen Tashkentte shyghatyn ýlken basylymdardyng birine jas qalamger Múhtar Áuezov kólemdi maqala jariyalatyp ta ýlgerdi. Atyn da aiqaylatyp qoyypty. «Ahannyng elu jyldyq toyy!..» Búl maqalanyng tuuyna da, jaryqqa shyghuyna da tikeley sebepker – Súltanbek. Sonyng ótinishi bolatyn...

 

*    *    *

Aytuly toyda Alash aqyny Maghjan Júmabaev óleng oqydy.

Maghjandy Súltanbek búryn da syrtynan tәp-tәuir biletin. Ásirese, ol turaly Múhtar Áuezov bir kesh әngimelep, әdemilep maqtaghan. Tipti Múhtar qyza-qyza kele: «Maghjan bolashaqta Abaydan songhy eng ýlken aqynymyz bolady» dedi. Súltanbek onyng sózine eriksiz kýlip jibergen.

– Nege kýlesiz? – dedi Múhtar. – Mening búl sózim ishte, jýrekte әbden qaynaghan, pisui jetken pikirden tuyp otyr. Siz solay úghynyz...

– Jә, jә! – dedi Súltanbek. – Ázil ghoy. Ádebiyetti, Múhtar, sen bilmesen, biz qaydan tereng týsinushi ek! Onda qazirden-aq, Abaymen tize qaghystyra alatyn aqyn ósip kele jatyr deseyshi. Ol qayda? Nege maghan dúrystap tanystyrmaysyndar, a!

– Tanysudyng da orayly sәti bolady, – dedi Múhtar. – Sol sәt mine, Ahannyng toyymen túspa-tús kep túr.

Ahmet toyy ýstinde Maghjandy әueli Múhtar ózi ertip әkelip, Súltanbekpen jýzdestirdi. Sodan song Ahmet jas aqyn jayly óte әserli, әdemi әngimening tizginin aghytty. Maghjannyng súlu poeziyasynyng qúpiya qyry men syry, mine, Súltanbek ýshin sol kýni óz esigin aiqara ashqan bolatyn.

Maghjan aqyn men Súltanbekting shynayy dostyghy osy kýnnen bastau alghan-dy.

 

*    *    *

Osy oqighadan son, az kýnnen keyin-aq, Súltanbek Maghjanmen óz kabiynetinde jeke kezdesip, últ mәdeniyeti men әdebiyeti tónireginde tereng әngime-dýken qúrdy.

Olar úzaq-q әngimelesti. Súltanbek alghashqy sәtte kәnigi sayasatkerler әdisine sala, ony birden jyly qabylday qoyghan joq. Áueli syn-eskertpelerin de aityp aldy. «Eskilikti, bayaghyny kókseushi deydi, ylghy eski zamandy maqtap jazady ekensin» dep, ishtegi kýdikti oidy aqynnyng betine aita, jasyrmay syrtqa shyghardy. Maghjan shyj-byj. «Men eskilikti kókseushi, maqtaushy emes, týsine bilgenge key rette eskilikti synaushy, qatal mineushi aqynmyn» deydi. «Ár últtyng óz tarihy bar, ony bilmey jatyp aqynmyn deu әbestik» deydi. «Tarih bolghan son, onyng kedir-búdyry da qatar jýredi, men jazghan tarihy túlghalar býgin óz biyiginde baghasyn almay jatsa, erteng sózsiz túghyryna kóteriledi» deydi. Súltanbek onyng jýrekjardy sózin bastan-ayaq, erinbey, kónil qoya tyndady. Sosyn birneshe ólenderin de oqytty. Tógilip túr.

– Arystanday aibatty,

Jolbarystay qayratty,

Qyranday kýshti qanatty...

Men jastargha senemin!

Kózderinde ot oinar,

Sózderinde jalyn bar,

Jannan qymbat olargha ar...

Men jastargha senemin! – dep, Maghjan ekpindete, elite óleng oqyghan. Súltanbek ýnsiz, bas iyzep otyryp qúlaq tósegen...

– Al, – dedi Súltanbek qoshtasarda, – seni kóp әdebiyetshiler dinkelete dattaghanymen, kópshik qoya maqtaushylar da joq emes. Kimdiki dúrys? Soghan ózim kóz jetkizbekshi bolyp em. Qoljazbang bar ma?

– Bar. Biraq...

– E, ne boldy?

– Ólenderim qalay eken, Súlteke?

– Únatpasam, qoljazbalaryndy súraymyn ba?

Osyny aitty da, sәl mýdirip baryp sózin qayta jalghady.

– Maghjan-au, men ózim de songhy kezderi eptep óleng shimaylaytyn bolyp jýrmin. Qoyyn dәpterimde jazyluly. Tap sendey tarpang aqyn bolmasaq ta, jyrdyng jaqsy-jamanyn tarazylay alatyn qazaqpyz...

– Solay ma! Endeshe, sol jazghandarynyzdyng birin oqymaysyz ba? Tyndap kórelik.

– Joq, Maghjan! Býgin – sening kýnin! Sening tanghy shyqtay móp-móldir jyrlarynnan song bizding qarabayyrlau ólenderdi oqu – tәtti sezimdi tu-talaqay eter. Osy tәtti әsermen, ghajayyp kónil-kýimen ajyrasalyq.

Sәl toqtap, qaytadan:

– Qoljazba qayda? – dedi.

– Myna sómkede.

– Maghan qaldyr. Oqyp shyghayyn.

– Joghalyp ketse...

– Joghalmaydy. Uәde beremin.

Maghjan Súltanbekke qoljazbasyn qaldyryp, ýmitti kónilmen kabiynetten shyghyp bara jatty...

 

*      *      *

Maghjan aqynnyng bir tomdyq ólender jinaghy Tashkenttegi baspadan jeke kitap týrinde basylyp shyqqany bir-aq kýnde múqym elge molynan jariya bolyp, alty alashty sharlap ala jóneldi. Oghan Súltanbekting ózi arnayy alghysóz jazghany tipti tandanarlyq oqigha. Taghy da batyldyghyna, jýrektiligine basqan synayly. Poeziyasyn talday kele Súltanbek Maghjandy «bolashaq ghajayyp aqyn dep ataugha tolyq negiz bar» ekenin de shegelep túryp aitypty.

Súltanbekting búl parasatty pikirine kóp әdebiyetshiler keu-keulesip, quanyp ta qalghan-dy. Júrt kónilinde kópten beri aityla jazdap, aitylyp qala jazdap jýrgen pikir eken-aq. Ásirese, Ahmet pen Múhtar ekeui asa riza ekenin jasyra almay, eki sózining birinde Maghjannyng súlu jyrlaryn tilge tiyek etti.

Tyrnaq astynan kir izdeushiler osy oqigha kýnderi de tabylmay qalmady-aq! Olar joghary jaqqa Súltanbekting ýstinen «domalaq aryzdy» qayta-qayta tópep jatty. Tópelep jatty-aq!..

 

*      *      *

Myna súryqsyz, súrqiya tirlikte kisi kónili toyat tabar әdilet degen bar ma? Bar shyghar... Áy, biraq sol әdilet atty dýniyeniz әdiletsizdik ýshin týk te emes. Ádiletsizdik – biyik zәulim ghimarat bolsa, әdilettilik – jәi, qúrap-súrap túrghyzghan bәkene ýi. Sonda kimning mysy basady?..

Jә, búl teneu emes.

Ádiletsizdik – anadan sau-salamat, qol-ayaghy balghaday bolyp tughan sәby bolsa, әdiletiniz – kóksau, dimkәs, aurushang sharana. Sonda qaysysynyng mereyi ýstem? Aytynyzshy, a!

Jә, búl da teneu bola almas.

Ádildik – jalghyz jortqan jolaushy bolsa, әdiletsizdik jol toryghan kóp tobyr baukespe. Jalghyz jolaushy, meyli ol on jerden qaruly bolsyn, qamdanuly bolsyn, kóp tobyr baukespelerdi jene ala ma? Álbette, joq. Ras qoy osy...

Tas edende jatyp alyp, oy әlemine birjola boy aldyrghan Súltanbek eki shekesin ústap, úzaq uaqyt basyn shayqay berdi.

«Qap, – dedi ishinen, – anqau basym-ay! Sol kezde syrtymnan sypsyng sóz jýrgizip, sayasy túzaq qúryp jatqanyn bilgenimde, qarap qalar ma edim! Men de «aylagha – aila» dep, ózimshe әreketke kóshpes pe em... Áy, anqaulyq-q!..»

Endi arqasyna aunady. Tóbege kóz saldy. Týn-týnek. Tas týnek. Tek әnebir shetki búryshtan sәule syghalaydy. Ol da ólimshi sәule...

Qajyghan, qapaly kónil kýy Súltanbekting esine taghy da baghanaghy qiyq múrttyng qisyq minezin týsirdi.

– Sen, – degen sol qiyq múrt eki býiirin tayana sóilep, –... sen әli de bayaghy Súltanbekpin, el biylegen azuly hatshymyn dep oilaysyng ba? Esinde bolsyn, búl kýnde elding jady óte qysqa. Ne nәrse de tez úmytylady. Tez esten shyghady...

– Joq! El eshnәrseni de úmytpaydy. Júrt jady qysqa degening jala...

– Ha-ha! – dep kýldi qiyq múrt. – Senseng de osy,senbeseng de osy! Sening esiming qazirding ózinde-aq úmytylyp bara jatyr. Bireu bilse, bireu bilmeydi. Qysqasy, sen endi «quyrshaq» qayratkersin...

Súltanbekting tóbe qúiqasy shymyrlap qoya bergeni. «Quyrshaq» qayratker-r!.. Ol men be sonda-a?.. Au, myna sasyq kókirek qazaq ne deydi, oibay-au!.. Búl qay múqatqany, a?..»

– Dәl mynaday múqatu sózdi tipti Stalin joldastyng da auzynan estigen joq edim. Sen ózi...

Qiyq múrt shalqaya týsti.

– Estimesen, endi estidin! Myna tar, qapas bólmege qamalghan kýni-aq sening shyn atyng óshken! Bar bedel-abyroyyng kókke úshqan! Ony men emes, sol joghary jaqtaghylar...

– Oinap sóileseng de, oilap sóile! – dedi Súltanbek oghan. Ishtegi qaynaghan ashu-yzany әzirge tejep túr. – Qayratkerge qúrmetti ataqty eli, halqy beredi. Al, halyq eshqashan óz qayratkerin quyrshaq etip, orynsyz mazaqtamaydy.

– Sen quyrshaqsyn! Quyrshaq qayratkersin. Tap qazir mening qolymdaghy oiynshyqsyn. Áytpese, seni jaqtaytyn, sózindi sóileytin kising kәni! Halqyng kәni? Qayda olar-r...

– Onyng da uaqyty keler! Tuar onday da zaman-n!..

– Búl – qiyal. Arman. Saghym sekildi eles-s...

Qiyq múrt óz-ózine riza kónilmen úzaq-q kýldi!.. Selkildep kýldi...

– Men quyrshaq qayratkerge ainalsam, onda myna sender әulie kórip, qúdayday tabynyp jýrgen Stalin de quyrshaq, – dep, Súltanbek ashuyn túzaqtay almay, tistene til qatty. – Naghyz quyrshaq solar, sonyng ainalasyndaghylar-r...

Kók ógizding qolyndaghy bylqyldaq tayaq Súltanbekting kók jelkesine sart ete qaldy...

Ólimshi sәulege qarap jatyp, osyny esine týsirgen-di...

«Joq! – dep oilandy endi Súltanbek. – Men ne istesem de, jeke basymnyng qamyn oilap, tyrmysyp-talpyngham joq. Qanday әreketke barsam da, eng әuelim kónil tórimde elim túrdy-aq! Qazaghym túrdy-aq! Qanday qayratker boldym, ony keler úrpaghym aita jatar. Áyteuir últym ýshin ayanyp qalmaghanym ras-aq! Halqymdy jan-tәsilimmen sýie alghanym da aqiqat! Endeshe, býgin ólip ketsem de arman bolmas-aq!..»

Oyy syrghyp-syrghyp, kónil kókjiyeginen asa týsip, taghy da Ahmet pen Maghjangha qaray bettegen-di.

«Ahmetti qazaq býgin týsinbese de, týbi baghalaydy. Ahang últqa anyq úran bolmaqshy azamat. Onday asyl úldyng basqa últ emes, qazaq bop tughanyna quanarsyng sen әli, úiqydaghy qazaghym-m!»

Úiqydaghy qazaqty oilaghan sәtte esine Maghjannyng óz dausymen oqyp bergen bir óleni týse ketti.

...Úiqy basqan qabaghyn,

Bastyra kiygen tymaghyn,

Jalqaulyqty jar kórgen.

Jýrgen eski zanymen,

Aldyndaghy malymen.

Birge jusap, birge órgen!

Alash degen elim bar,

Nege ekenin bilmeymin –

Sol elimdi sýiemin!..

Búny jazghan kim? Áriyne, Maghjan! Maghjan osylay jazbasa Maghjan ba!

«Átten, ony da qatal uaqyt óz iyleuine aldy. Maghjannyng Tashkentte basylghan bir tomdyq ólender jinaghyn keler jyly Mәskeude bir top qazaq jastary talqygha salyp, synapty. Olardyng basshysy – Nәzir bolypty. Nәzir, әriyne, aqyldy qazaq. Biraq ony osy iske júmsaushy, núsqau berushi – ortalyq. Ol solardyng degenine kónip otyr. Al jastar... isting mәnine tereng boylap bara aldy deymisin! Áy, anqau qazaq... Ózine-ózing qol júmsaghanda, ayaudy bilmeysin. Al, ózgege she! Ózgege kelgende nege jasqanshaqsyn, ә! Nege tartynshaqsyn-n?.. Nege osyndaysyn, qazaghym-au!..»

Osy sәtte Súltanbekting esine bayaghyda-a... Qyzylordada hatshy bolghan kezinde Goloshekinmen bolghan bir әngime orala ketkeni.

Sol joly Goloshekin búghan:

– Sen tym últshyl qazaqsyn, – dep edi-au. – Áli kór de túr, osy minezinmen tayaq ta jeysin...

– Joq, Goloshekin joldas, men últshyl emespin, – degen Súltanbek. – Mening bir kinәm – últymdy sýietinim...

– Ekeui bir nәrse emes pe, a?

– Ekeui eki nәrse. Últshyldyq – basqa últty mensinbeuden tuyndaytyn minez. Al, últty sýy – óz halqyna degen sheksiz mahabbattan...

– E, – degen sonda Goloshekiyn. – Endi týsine bastadym. Sening osy Qyzylordagha kele sala Nauryz merekesin qolghan alghanyn da sodan ba? Sening ortalyq apparatqa tek qazaqtardy tartu kerek degening de sodan ba?

Súltanbek tútygha sóiledi.

– Nauryz – ejelden kele jatqan últtyq dәstýr. Ony anau-mynau dep talqygha saludyng ózi úyat. Al, qazaq jastaryn apparat júmysyna tartsam, ol últ kadrlaryn tәrbiyeleu ýshin jasalghan izgi qadam...

Búl jauapqa asa qanaghattana qoymaghan Goloshekin endi taghy bir qisyq súraq berdi.

– Sen bayaghyda-a... Tashkentte jýrgende Maghjan degen alashordashyl aqynnyng kitabyn shygharyp qana qoymay, astyna kópshik qoyyp, Mәskeuge oqugha jiberdi deydi. Oqugha baratyn basqa qazaq jasy tabylmady ma sonda?

– Maghjangha bilim kerek edi, óitkeni ol últ aqyny bolghaly túrghan óte talantty jas. Aldaghy uaqytta sayasy túrghydan qatelespeui ýshin ortalyqta oqyp kelsin degenim de ras...

Goloshekin búghan da eleng etpedi. Áldebir oy ýstide otyrghanday bolyp, kenet jalt qarap:

– Qazaqstan astanasy Tashkent boluy tiyis eken, bәrin sen býldiripsin, – degeni. – Myna Qyzylordang – astana bolatyn jer me ózi? Masasy kóp, qysy suyq, jeri quan...

Súltanbek birinshi hatshynyng kekesindi sózine esh ashulanbastan, bayyppen jauap qatty.

– Tashkentte ózbek aghayyndar kóp. Olar qany bir tuystar. Qazaq pen ózbek talasyp-taytalasyp jatsa, ol janadan qúrylghan Kenes ókimetine ne abyroy әkelmekshi! Sosyn da eki jaqqa da tiyimdi sheshimdi izdedik – dedi. – Qyzylorda bolsa... әli kórkeyedi. Jaghdayy týzeledi. Isker basshy kelse, nege jaynap shygha kelmesin...

– Áy, qaydam! Ýmitten góri kýdik basymdau...

– Aldaghy taghdyr-talayy siz ben bizding qolymyzda emes pe, joldas Goloshekiyn?

– Senimim az. Bosqa aramter bolam ba dep qauiptenem...

Osymen Goloshekin ekeuining әngimesi de tәmәm bolyp edi...

«Ol kez – qanday kez! On-solymyzdy oilaugha múrsha berdi me әri-sәri sayasy jaghday!» dep oilandy Súltanbek. «Jә, qazaghym, eling men júrtyng aman bolsa, әli-aq astanandy da ózing tandap, ózing salyp alarsyn-au! Ol kýnder de keler bir zamanda! Tuar onday shuaqty kýnder... Men oghan senem. Sheksiz senem-m...»

 

*      *      *

Shalqalap jatqan qalpy myna fәny dýniyening shynymen-aq opasyzdyghyn ekinshi mәrte qaytalap oiyna aldy. Jaryq dýnie netken susyma!.. Netken aldamshy!.. Netken jiyirkenishti!..

Pendeler she! Au, olar sayasat alanyndaghy sartyldap túrghan oiynshyq emes pe! Ne iste dese, sony isteydi! Qayda baghyttasa, sonda búrylady...

Oyyna týsti.

Bayaghyda-a... Mústafa Shoqay aghasy ekeui «Birlik tuy» degen gazet shygharyp jýrgen kezderinde bir joly:

– Osy, Súltanbek, sen Kenes ókimetine shynymen senip jýrsing be? – dep súrap edi Mústafa.

– Senem. Ýmitim zor.

– Onda baqytty ekensin, – dedi Mústafa múndana sóilep. – Myna dýniyede eshtenege sene almasang – sol azap!

– Sonda siz, Mústafa agha, búl ókimetti ishtey qalamaysyz ba?

– Mәsele qalau-qalamauda emes, osy ókimetting tirligi men әreketi jýregime jatpaydy. Men sodan ýreylenem.

Mústafa osydan son, arghy oiyn ashyp aitpady. Sózdi basqa baghytqa búryp әketken bolatyn...

«Qayran Mústafa aghatayym-ay!» dep endi ony saghyna esine týsirdi. «Elindi, júrtyndy tastap, shetel asyp ketkeninde aldymen renjigenderding biri – ózim edim. Sóitsem... sizdi týsinbeppin-au! Úqpappyn-au keudenizding arghy týkpirindegi ýreydi...»

Qaytadan iman turaly oilady.

«Imansyz bolghan jaman» deushi edi atasy Qojan qart. Sol sózge nege mәn bermedi eken, a?

Mine, býgingi qoghamnan iman ketti. Adamdar da qyl-qybyr, jýn-jybyr bolyp bara jatqanday. Ua, nege?..

Dýniyeden bir sәtte iman joghalyp ketse, ol iman pendede qaydan bolmaq! Joq imandy kisi kimnen almaq! Kimnen izdemek?..

Áne, imansyz dýnie imansyz kýlkisimen taghy da Súltanbek-qazaqqa súq sausaghyn shoshaytty. Sol súq sausaq bir-aq sәtte Súltanbek taghdyryn sheshe alady. Tipti sheship te qoyghan bolar-aq! Bir kezdegi últ qayratkeri endi imansyzdar alaqanyndaghy esh qauqary joq quyrshaq beyne!.. Ony «quyrshaq» etip túrghan – imany ketken dýniyedegi imany joq pendeler!..

...Ua, jaryq dýniye, ózine tәn imandy beynennen eshqashan, eshqashan ainymashy endi!

 

JOLTAY JÚMAT

Abai.kz