Júma, 7 Qazan 2022
46 - sóz 6614 0 pikir 16 Shilde, 2014 saghat 14:10

"QAZAQ MISSIYaSY" TURALY

Qazirgi zamanda  últtyng ydyraualdy prosesining eng qauipti jaghy qoghamnyng «tek qana jighan-tergenine mәz oligarhiyalyq top» jәne «tәuelsizdigin qorghaugha qau­qarsyz kedeyler» dep bólinuinde ghana emes, endi, búl «bólinis» ruhany dengeyge auyz sala bastady. Múnday faktorlar ayaq alyp jýrgisiz jaghday tudyrady. Mysaly, qazir әr dinge syiynatyn tuystary bar myndaghan әuletter bar. Onday «diny ydyraudan» kórshilerim de, jaqyn dostarym da, tipten, óz әuletimiz de aman qala almadyq. Al, qazirgi tildik negizde qalyptasqan «mentaldyq ydyraushylyq» jan-jaqty kezdesedi: kez kelgen qazaq әuletinde «qazaqy bolmys» pen «orystanghan bolmystyn» kýndelikti «qaqtyghysyp qaluy» (týsinispeushiligi) túraqty kóriniske ainalghan… Onyng sebep-saldaryn ghalymdar da talqylap jatyr.  Mysaly, belgili qoghamtanushy Ádil Toyghanbaev ol turaly bylay deydi: «Qazaqtardyng últtyq mýdde turaly kýresine tyiym salynghan. Búl búrynghy (kenestik – Á.B.) jaghdaydyng jalghasy desek te, endi, ony ózgertpese bolmaydy. Sayasy elita búl mәseleden basyn alyp qashqan sayyn, qazaqtyng «últtyq mәselesi» últ mýddesinen aulaq ózge toptardyn, tipten, «kim bolsa sonyn» ainalysatyn isi bolady». Endi, Á.Toyghanbaevtyng myna oiyna nazar audarayyq: «Soqyr últshyldyq» últqa qarsy әreket jasalyp jatqan ortada tez órbiydi jәne sonymen birge, búl − últtyng kýrdeli ózgeristerge әzir emestigin de bil­diredi. Eger, últty osynday – «irgeli isterge dayarlau» aldyn-ala oilastyrylmasa, últtyng kózi ashylmasa, onda ol «japanda jalghyz qalghanday» kýige týsedi. Sondyqtan, onday últshyldyq kez kelgen janalyqqa ýrke qaraydy»…, dey otyryp, «Ondaygha bizding agha buyn beyim. Olardyng osy oralymsyzdyghyn moyyndauy – ózderining kóshten qalyp qoyghanyn moyyndauy» degen qorytyndy jasaydy. Áriyne, múndaghy Á.Toyghanbaevtyng «qazaq últshyldaryna» qatysty astamshyl kózqarasyn «jyly jauyp» qoysaq ta, onyng sóz astarynda birshama shyndyq bar ekenin moyyndau qajet. Mysaly, elimizdegi diny qayshylyqtyng payda boluynyng negizinde «diny sauatsyzdyq» jatqanyn aitar edik. Últ mәselesinde de jalang úrandar sauatsyzdyqtan bastalyp, radikaldanugha әkeledi. Ol qoghamdy qazirgiden  beter qauipti jaghdaylargha alyp kelui mýmkin.  Eger, jogharydaghy teziske múqiyat nazar salsaq, onda onyng ol sóz keyingi kezde qanat jaya bastaghan «qazaq últshyldyghyna» senimsizdik jәne qazaq últynyng «tarihy missiyasyn» atqara aluyna kýmәn bolyp shyghady. Sebebi, ol teziste Qazaqstannyng óz aldyna tәuelsiz memleket retinde − eng aldymen, «qazaq últynyng memleketi» ekendigi jәne qazaq últynyng jetekshilik faktory moyyndalmaydy. Mine, biz búl mysaldan jogharyda atap ótken «ydyrau prosesinin» tek túrmystyq-ruhany ortada ghana emes, ghylymiy-saraptamalyq dengeyde de kórinis tauyp otyrghanyn bayqaymyz! Biraq, әdiletke jýginsek, kez kelgen sarap­tama aldymen qazaq últy tek ózining memleketinde ghana ózining últtyq bolmysyna ie bola alatyndyghyn moyyndauy qajet qoy? Tek, sonda ghana shyndyqqa qol jetedi. Biraq, qazaqty «әlemdik últ»  qatarynan kórgisi keletinderge ol qajet emes. Olay bolsa, ondaylar ýshin últtyq qúndylyqtardy bastapqy sanaytyn agha buyn ókilderining «kertartpa» bolatyny – ózinen-ózi týsinikti de! Maqúl delik − qazirgi kóp jazghyshtar turaly «bilimi men ómir tәjiriybesi jetpegen» dep, keshirimmen qaraugha da bolar. Biraq, keyde ataghy men aqyly «jer jarghan» ataqty qazaqtyng ózi osynyng ýlgisin kórsetse – ne demekpiz? Men búl jerde bәrimizge ýlgi Oljas agha − Oljas Sýleymenov turaly aitpaqpyn.  Jaqynda ghana ol baspasóz betterinen jariyaly týrde qazaqtyng ay aty «Mamyr» turaly «Chto za nazvanie «Mamyr»? Mne eto nazvanie slyshitsya kak «mam-myr-r-rr» dedi. Biz orys tilinde jiyirkenishti bildiretin «br-r-rr» degen dybystyng (sóz deuge tatymaydy) bar ekenin bilemiz. Oljeken, sóitip, qazaqtyng «Mamyr» sózin ghana qor sanap qoymady, ol qazaqtyng tilin qorlap tastaghanyn bildi me? Tilimizdi jiyirkenishti, las nәrsege tenegenin úqty ma? Endi, mýmkin, «Oljekeng aitty» dep qazaqtar tilinen «N» әrpin alyp tastauy kerek bolar? Sóitip, bәlkim «manqa» degen ataqtan qútylarmyz?.. Al, bizdegidey «Ó», «Gh», «N», «Ú» dybystary bar fransuzdar ne istemek? Mýmkin Oljekeng Parijge qayta baryp, olargha da osy «aqylyn» aitar – «әlem adamy» ghoy! Al, rasyna kelsek, búl qazaqtyng býtin bolmysynyng ydyrauynyng joghary – ziyalyq qauym tónireginde de oryn alyp ýlgergenining aiqyn kórinisi bolyp tabylady. Oljas aghanyng jogharydaghy sózinen keyin qazaq birige týsken joq, kerisinshe taghy da qaq jaryldy: «qazaq emes» qazaqtar – qazaqtyghynan alshaqtay týsti, qazaqtary – «qazaqtyghyna» qor bola týsti… Taghy bir mysal: juyrda aqyn Amanhan Álim belgili rejisser Bolat Atabaevtyng «Mnogie predstaviytely starshego pokoleniya vvodyat v zablujdenie nashu molodeji, zayavlyaya: «Ya gorjusi, chto rodilsya kazahom». Chto znachit gorditisya tem, chto rodilsya kazahom? Po suti, eto je samoe, chto gorditisya tem, chto rodilsya v devyati utra» degen sózin syngha aldy. Amanhan oghan «teksizdikke tәrbiyeleu» dep bagha berdi.  Sóitkende, ol turaly bireuler «30-shy jyldy eske salady» dep jazypty (Bolat Atabaevty qorghaghan týri ghoy). «Últym» dep sóilegen Amanhan, әriyne, qúlazydy… Men oghan bylay: «Ábeke, oghan nazar salmay-aq qoy. Bókendi men óte qúrmetteymin, últshyl adam. Biraq, ol búl sózdi elde jýrgende aitsa kerek. Kezinde Abay da «qazaqtyng «qazaqtyghymen» maqtanatyn týgi joq» demep pe edi?! Búl da sol siyaqty ashumen aitylghan sóz. Al, adamnyng últyn sezinui – shetke ketkende aiqyn seziledi. Qazir ol Germaniyada jýr. Qazaq rejisseri retinde úlyqtaldy – sanauly adam ghana ala alghan Gete atyndaghy syilyqpen marapattaldy. Ne ýshin? Qazaq bolghany ýshin! Sondyqtan, qazir ol «qazaq bolyp tuylghanyna erekshe maqtanady», − dedim. − «Biraq, Bolat ony shetke ketkende úqty, al, úqpaytyndar da bar ghoy! Olardyng arasynda «aqylymen әlemdi moyyndatqan»  Oljekenning bary qanday ókinishti»!..  

 

Shynynda da, qazirgi zamanda әlemdegi barlyq janalyqty mengere otyryp, últtyq bolmysty saqtap qalugha mýkindik qalmaghany ma, sonda? Joq, onday «mýmkindik» qazaq bolmysyna ýstemdikpen, keyde, kekesinmen qaraytyndar ýshin ghana qalmaghan der edim! Nege? Sebebi, múnday jaghdaydyng oryn alyp otyruynyng ózi de últtyq biylikting jәne ózge mәdeniyet ayasynda tәrbiyelengen últ ókilderining ózining qazaqy bolmysynan, yaghni, kindiginen ajyrap qalghanynda jatyr. Al, qarapayym qazaq túrmys jaghdayy auyrlyghyna kýizelip jatqany bolmasa, óz tilining әuezdiligine, ýndestigine «qorlanatynday» jaghdayda emes. Al, oqu-toquy mol elita, mәselen, japondyqtardyng óz dәstýri ayasynda ozyq últqa ainalghanyn, qytaylardyng da sol izben kele jatqanyn, tipten, nemisting de solay ekenin, orys últynyng da «ózindik bolmysy» ýshin nebir, tipten, kelensiz әreketterge baryp jatqanyn jaqsy týsinedi. Týsingenmen ne payda – olar ózgelerge basy býtin senim bildirgenimen − óz últynyng boyynda osynday bir mysqalday jasampazdyq qasiyet baryna senbeydi! Ókinishti! Sondyqtan, olargha ózderi aitqanday «últty irgeli isterge dayarlau»  qajet. Áriyne, dayarlau qajet! Biraq, qalay? Olargha salsaq − ony (últty) kertartpa últtyq bolmystan jәne kertartpalyqty egushi  agha buynnan ajyratu arqyly bәsekelestikke tózimdi últ jasap shygharu qajet eken! Al, endi, әriyne, «onday últty qalyptastyru mindeti» (missiyasy) «oqu-toquy mol» olardyng ózine jýktelui tiyis… Sonda, olar qanday qazaqty «tәrbiyelep» shygharmaq? Al, biz bolsaq: «últty irgeli isterge dayarlau» tek qana últtyq bolmysty kýsheytu, ony maghynagha toltyru, adamy kelbetin shyndau, oquy men bilimin ýzdiksiz jetildiru, mәdeniyetke úmtylu arqyly jýzege asa alady» deymiz. Sonda, kimdiki dúrys, kimdiki ­ − búrys bolghany?­
Bizding sózimizding dúrystyghynyng dәleli retinde − B.Ábdighaliyev pen A.Ahmetjanov onyng sebebin basqa jaqtan kóredi. Olar «Qazaq missiyasy» enbegining «Qazaq shyndyghy» atty tarauynda bylay dep jazady: «Tәuelsizdik alghan song bay tabighy qazynasyn óz qajetine júmsap, jinaqtalghan adamy kapitaldy Qazaqstannyng barsha halyqtarynyng iygiligine jaratudyng erekshe mýmkindigi tudy.  Biraq, qazaqtar tolyqqandy, bәsekege qabiletti últ retinde qalyptasu mýmkindigin  uysynan shygharyp aldy, qysqa merzimde ýlken sekiris jasay almady. Múnda basty kinә biylikte ekeni qazir týsinikti bola bastady» deydi.  Olar búl jerde kózge kórinbeytin, onsha elenbeytin antogonizmdi dóp basqan: Á.Toyghanbaev pen Oljas aghamyz – «oghan kinәli qazaqy dәstýr men salttyng kertartpalyghy» dese, ekinshileri – «biylik» dep otyr.  Al, últtyng ózine kelsek, «Qazaq missiyasynyn» avtorlary últ turaly «Biyliktegi «tandaulylargha» imanday senemin dep, qazaqtar ózderin qanshalyqty dәrejede tómendetip jibergenin bayqamay qaldy» deydi.  Mine, mәsele qayda? Óitkeni, әlemde tynyshtyqty qalau qanyna singen, adal niyetti, sengish, aramdyqtan ada halyq (últ) neken-sayaq. Sonyng ilude bireui – qazaq últy edi… Onday últqa zalal oilaudyng ózi Jaratushy aldynda ýlken kýnә! Alayda, bizding elita ony úgha almauda… 
Jalpy, aldymen osyghan deyingi aitylghan oilardy qorytyndylay kele, «últ» týsinigin anyqtap alghan jón: «Últ degenimiz − belgili bir tarihy jaghdaylargha baylanysty qalyptasatyn, ózara mәdeny birtektilik pen salt-dәstýr, til ortaqtastyghy, ortaq sharuashylyq ýrdisi men ómir sýru kenistigi arqyly baylanysqa týsken, uaqyt óte «fiziologiyalyq túrghydan da býtin beyne» qúra alghan әleumettik toptar nemese adamdar qauymdastyghy» degen anyqtamagha keledi. Múnda ghylymy anyqtamagha sýiensek te, degenmen, óz tarapymnan «fiziologiyalyq býtin beyne» degen termindi qosugha mәjbýrmin. Onyng rasizm men nasizmge esh qatysy joq dep sanau kerek. Árbir últtyng ózin-ózi iydentifikasiyalauy fiziologiyalyq dengeyden bastau alatyny, mәdeny túlghalyq ereksheliktermen tolyghatyny – tabighy nәrse. Olay bolsa, osy erekshelikterdi boyyna jinaqtaghan últ ta qashanda belgili bir dәrejedegi «әleumettik kýsh» retinde saqtalady.  Biraq, ol «kýsh» − potensialdyq dengeyde bulyghyp jatatyn kýsh. Ony aldyn ala dúrys baghyttaghan jaghdayda, ol – jasampazdyq sipatqa ie bolady, al basyp-janshyghan jaghdayda – sarqylady. Al, onyng oghan jetkizetin tetik últtyng ózinde emes, qashanda odan tysqary túrady. Ol − memleket pen biylik! Tipten, halqy óte belsendi qazirgi demokratiyalyq qoghamdardyng ózderi de ol «tetikti» әdil saylaular arqyly biylikting qolyna ústata alady. Al, «halyqtyng qalauy» bolmaghan kezde – senimsizderdi biylik manynan alastaydy. Halyqtyng jigeri men onyng «tarih subektisine» ainaluy da osydan kórinedi. 
Alayda, tarihta Biylik pen Halyqtyng maqsaty bir arnadan tabyluy – siyrek kezdesetin qúbylys.  Tipten, halyq ókilettigimen ómirge kelgen Biylikting ózi de Halyqty «obekt» retinde kóruge beyim túrady! Sol sebepti, kez kelgen biylikting «biyligimdi nyghaytsam» degen әreketi әrqashan ekinshi jaq – halyqty qanaumen, oghan zardap shekkizumen úlasady. Onsyz óktem biylik ózin-ózi nyghayta almaydy. Onday biylik týri avtoritarizm men despotizmge úryna otyryp, ózi otyrghan taqtyng irgetasyn shayyp jatqanyn sezinbeydi. Sondyqtan, onday jolman «nyghaytu» − aldamshy kórinis. Al, onyng shynayy kórinisi Biylik pen Halyqtyng birligi. Ony tek demokratiyalyq joldarmen ghana iske asyrugha bolady. Onyng joly «avtoritarizmge» qaraghanda әldeqayda auyr jәne jauapkershilikti. Árbir biyleushi ol dengeyden kórine bermeydi. Sondyqtan, adamzat barlyq uaqytta «qiyaldaghy qogham»  men «kóregen kósemdi» armandaumen keledi… Osyghan deyingi nebir utopiyalyq teoriyalar sol sebepten tuyndap otyrdy… Sonymen birge, baqytty qoghamgha jeteleytin «missionerlik» turaly týsinikting ózi de qarama-qayshylyqqa toly. Mysaly, Moyseyding jer jәnnatyn izdep halqyn qyryq jyl sonynan ertui, nebir qiynshylyqtan ótip, shyndaluy nemese bizding Asanqayghynyng jerúiyqty izdeui, Qorqyt babanyng «mәngilik ómir saryny» jәne t.t. Múnyng bәri de «missiyalyq» joldar edi! Jogharyda atalghan «Qazaq missiyasy» da dәl osyghan – tәuelsizdikpen birge qazaq últynyng aldynda «missionerlik mýmkindik» (jauapkershilik dep úghynyz) tughanyna, últ ony qalayda abyroymen atqaryp shyghuy tiyis ekenine menzeydi. Búl – Qazaqstanda túratyn basqa últtardyng emes, tek qana qazaq últynyng missionerlik joly bolatyn! Sebebi, kóp últ mekendeytin memlekette barlyq últqa onday mindet jýkteu mýmkin bolmaydy. Ol últtar qazaq jerine nebir tarihy jaghdaylarmen syrttan keldi. Olardyng kóbinde ózderining «últtyq memleketteri» bar. Endeshe, әdilettilik ýshin de elimizdegi diasporalyq últtar «qazaq missionerligin» moyyndauy tiyis, әri solay ekendiginde kýmәn joq. Eger, aghys osy shyndyqqa qarsy bolsa, onda onday «aghys» qogham men memleket damuyn shekteytin arnagha búrylyp ketui bek mýmkin. Sondyqtan, jogharyda avtorlar atap ótkendey «búl − biylikting kinәsi» – «bizding biylik osy mýmkindikti qoldana almaghanynan, uystan shygharyp alghanynan tuyndap otyr»  degen sóz dúrys bolady.
Sonymenen, «endi ne istemek kerek?» degen súraqtyng tuyndauy zandy. Ne istemek kerek? Men ózime jaqyn eki joldy kórip otyrmyn. 
Birinshisi – demografiyalyq sekiris!  Osy kóktemde QazÚU-ning 80 jyldyghyna baylanysty «Ál-Faraby oqulary» atty ghylymy konferensiya bolghan edi.  Oghan Ázerbayjan GhA Filosofiya jәne sosiologiya, qúqyq institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, ghylym doktory, professor Aydyn Álizade qatysty. Ol:  «Men óz eli men jerine berilgen shynayy patriot jastardy kórdim. Olar «elimiz ýshin jan pida» deydi. Men olargha bylay dedim:  Memleket mәselesin memleket sheshsin! Senderding el ýshin jasaugha tiyisti odan da asa manyzdy sharualarynyz bar, ol – halyq sanyn kóbeytu! Búl – sizderding últtyq iydeya boluy tiyis. Árqaysynyz kóp balaly otbasy bolugha úmtylynyzdar.  Jerleriniz ýlken, ony qorghaytyn, mekendeytin úrpaq kerek. Qolgha qaru alyp, óle salu onay – ony sizderding jaghdayda shynayy patriotizm shyny dey almaymyn. Al, irgeli elge ainalu óte qiyn. Últtyng sanyn kóbeytu  − mine, búl naghyz patriotizm! «Otan ýshin óluden búryn Otangha úrpaq kerektigin oilanyzdar! Sizder últtyq Tudy alangha tastap ketpey, týngi tósekterinizge deyin aman-esen alyp barugha tiyissizder…» degen edi. Óte oryndy sóz. Mәselen, qazirgi jastar bala sanyn shekteuge kóshti. Odan ózge «otyryp qalghan qyzdar» mәselesi bar. Mine, bizdegi «sәnqoy» genderlik sayasat aldymen osyny oilasa etti!.. 
Ekinshisi – últtyq dәstýr men til! Árbir qazaq otbasy balalaryn, nemerelerin ózining ana tilinde oilaugha, sóileuge bauluy qajet. Memlekette qazaq tili ortasynyng aiqyn basymdyqqa jetuine ýles qosuy tiyis. Búl da últtyq iydeyanyng bir úshyghy bola alady. Áriyne, ol ýshin uaqyt kerek, tózimdilik kerek. Biraq qazirgi biylikting orysshyl jәne basqa sipatyna qarap, olar úsynghan jetekte ketuge bolmaydy. Abay «halyq − múhiyt, adam − qayyq» degendey,  әr qazaqtyng últtyq qúndylyqtardy dәripteui arqyly «múhiyt-halyq» bolugha bet búrghany jón. Sonda ghana «ishki әrtektilik», «últtyq birtektilikke» sinedi, soghan úlasady. Sóitip, qoghamdaghy qazirgi antogonizm sheshuin tabady. Endi, ol prosesti qalay iske asyru qajet.  Ol, basqa – kelesi taqyryptardyng әngimesi…

Ábdirashit Bәkirúly,
 «Aqiqat» 

 

0 pikir