Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisi Qostanay oblysy Qamysty audanynyng Drujba degen auylynda «Ukrainadan qashqan 20 bosqynnyng otbasyn qarsy alugha dayynbyz» degen «jalyndy» úran kóterilip jatqanyn jazdy. Al, Taraz qalasyna Ukrainadan aughan júrttyng aldy kele bastaghany turaly aqparat tarauda. Múny qalay týsinuge bolady? 

- Ukrainadaghy qazirgi sayasy ahualgha baylanysty ýdergen júrt barsa ózining baytaq otany Reseyge barmay ma eken?

-  Nege olar Qazaqstandy kózdeude? Bosqyndardyng mәrtebesi turaly konvensiyagha jәne Bosqyndardyng mәrtebesine qatysty hattamagha qosyluy Qazaqstangha qay taraptan bolsa da bosqyndardy qabylday beruge mindet jýktey me?

- Ukrainada separatistik әreketterge qatysyp, býlik salghandardyng Qazaqstangha kelui qauipti emes pe?

Ámirjan Qosanov, sayasatker:

- Meninshe, Ukrainadan bizge bosqyndardyng kele bastauynyng birneshe sebebi bar. Birinshiden, «Qazaqstan - Sovet Odaghy halyqtary dostyghynyng laboratoriyasy» degen bir keshegi kommunistik kliyshe bolghany ras. Sol bayaghy «proletarlyq internasionalizm» degen qúbylystyng bir sarqynshaghy ispettes. Bәlkim, sol adamdar bizding tәuelsiz eldi sol bayaghy «kez kelgen kelimsekke eshbir qalausyz, eshbir talapsyz, eshbir súrausyz qúshaghyn asha beretin aidalada jatqan bir rahat kenistik» dep qaraytyn boluy kerek. Ekinshiden, bizding el kezinde shynymen de basyna is týsken talay últqa qamqor bolyp, qiyn-qystau shaqta tórinen oryn, óz auzynan jyryp as bergeni ras. Ol bosqyndardyng sol kezde bizding elge kep qalghan, qonystanghan, aramyzgha sinip ketken aghayyndary qalghan boluy mýmkin. Bәlkim, sol jaqyndary olardy shaqyrghan bolar. Biraq ta qanshama halyqaralyq kelisim-sharttar bolsa da, kez kelgen tәuelsiz memleket kimdi qabyldau ne qabyldau mәselesin óz dengeyinde derbes әri ózining týpkilikti mýddeleri túrghylaryna sәikes sheshui tiyis dep oilaymyn! Jәne de ol ýderis stihiyaly týrde jýrmey, resmi, memleketaralyq dengeyde jýzege asyryluy tiyis. Yaghni, Ukraina memleketi Qazaqstangha resmy týrde ótinish jasap, ol mәseleni Parlament ne Ýkimet óz sheshimi arqyly rәsimdeui tiyis dep oilaymyn. Mәselen, ol bosqyndar ishinde sol elde qiyndyq kórip, endi óz atamekenine oralghysy kelgen óz qandastarymyz bolsa, basqa әngime. Al eger de basqa últ ókili bolsa, osynau tandau shaghynda óz otanyna, óz últyna oralghany tarihy әri moralidyq túrghydan әbden dúrys bolar edi emes pe? Ýshinshiden, búl mәselening otansýigishtikke, patriotizmge tikelei qatysty moralidyq jaghy taghy bar. Qazir Ukrainadan keshegi Otany retinde bezgen әrbir azamat kezinde sol memleketke adal bolamyn dep ant-su ishken joq pa? Bir sәtte olar óz atamkenenin jerip shygha keldi. Turasyn aitsaq, sol elding Konstitusiyasyn satyp ketti! Birtútas elding bólinuin qoldap shyqty. Osynday separatistik pighyldaghy satqyndardy qúshaq jaya qarsy aluymyz óz ishimizdegi bolashaq separatisterding qoltyghyna su býrku bop shyqpay ma?! Ol jaghyn da antiyseparatistik túrghydan, óz azamattarymyzghy, keler úrpaqqa sabaq bolatynday myqtap oilanuymyz qajet siyaqty.

 Múhtar Sengirbay, Sayasattanu mamandyghy boyynsha filosofiya doktory (PhD):

- Olar búryn Qazaqstanda túrghan ukraindar boluy mýmkin. Ukrainada atys-shabys bastalghan song tuyp-ósken jeri, múndaghy kórshi-qolan, dos-jarandy panalap kelgen bolar.  Sheshenstandaghy soghys kezinde de Qazaqstannan kóship ketken sheshender qaytyp kelgen. Olardy «patriot emes», «kezinde bizdi satyp ketken» dep jazghyra beruding qajeti joq. Olardyng sayasatpen isi joq, bastaryna kýn tughanda pana izdep jýrgender. Óz elinde túraqsyzdyq bastalghanda kez kelgen adam ózine búrynnan tanys jerge uaqytsha baryp, panalay túrugha tyrysady. Eshkim de tili, mentaliyteti bólek Europagha, Amerikagha aghylmaydy. 

Ekinshiden, Ukrainada keng auqymdaghy azamat soghysy bolmaydy. Elinen uaqytsha ketip qalghandardyng onda dýniye-mýlki, ýi-jayy qaldy. Jaghday túraqtaghan song olar da elderine qayta ketedi, sebebi bosqyn bolyp ómir sýru óte qiyn, jaghdaygha beyimdeluden bólek, túrghynjay, júmys oryn, oqu degen mәseleler bir kýnde sheshilmeydi.

Onyng ýstine, «bosqyn» degenimiz ózi túryp jatqan ónirde últtyq, dini, nәsildik jәne t.s.s. erekshelikterine baylanysty qudalaugha úshyrap, ómirine qater tónip túrghandar. Al soghys aimaghynan bas saughalap ketkenderdi «uaqytsha qonys audarghandar» dep ataydy. Ukrainada orystildiler men ukraintildiler arasynda kiykiljing bolyp jatqany ras. Ondaghy halyqta tandau bar, qay jaghyna býiregi búrady, sol jaqqa óte alady. Múnday jaghdayda olardy el ishindegi bosqyndar deydi. Osy rette Qazaqstangha kelgenderding halyqaralyq qúqyq normalaryna sәikes «bosqyn» mәrtebesin aluy qiyndau bolady.

Degenmen, Ukrainadaghy jaghday túraqtamayynsha, bizge kelgen ukraindardy óz elderine qaytaryp jiberuge bolmaydy. Al bosqyndardyng boluy - túraqsyzdandyrushy faktor. Búl әleumettik, ekonomkalyq, medisinalyq, qylmystyq, sayasy mәseleler tughyzady. Onsyz da auyldyq jerde júmyssyzdyq mәselesi órship túrghanda olargha júmys tauyp berip, әleumettik túrghydan qamsyzdandyru budjetke salmaq bolady.

 Bir eldegi soghys ekinshi bir elge bosqyndar arqyly jayylady. Sizding ýreyinizding jany bar. Bosqyndardyng arasynda da jazadan qashyp bas saughalaghan býlikshiler, nemese beybit halyqtyng arasynda jatyp soghysqa әzirlenetin toptar boluy mýmkin. Izraili nege Palestinadaghy bosqyndar lagerine bomba tastaydy? Siriyadaghy «Hezbolla» úiymy qalay kýsh aldy? Bosqyndar shoghyrlanghan jerde zansyzdyq beleng alady, qylmys órshiydi. Onyng ýstine olar qoghamnyng ishindegi qalyptasqan ýrdisterdi ózgertedi, jana iydeyalar, kózqarastar alyp keledi, al búl kiykiljinge aparyp soghuy mýmkin.

Múnyng barlyghy bosqyndardyng ýlken nópiri kelgen kezde bolady. Ázirge Qazaqstangha Ukrainadan bosqyndar jappay aghylyp jatqan joq, sebebi biz geografiyalyq túrghydan shalghay jatyrmyz. Degenmen, ýkimet búl mәseleni baqylaudan shygharyp almay, últtyq qauipsizdik túrghysynan әreket etui kerek.

Dәuren Quat, Abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory: 

- Aty aityp túrghanday Qamysty audanyndaghy (Qostanay oblysy) «Drujba» auylynda búrynghy sovet odaghy kezinen qalghan «drujbanyn» mazmúny saqtalyp qalghan siyaqty. Últtar laboratoriyasyna ainalghan keshegi Sovettik Qazaqstannyng kishkentay kelbeti siyaqtanghan auyldar bolatyn, shamasy mynau sonday auyl. Oblys ortalyghynan 320 shaqyrym qashyqtyqta jatqan әlgi auyl taza qazaqy auyl, degenmende  әrtýrli últ ókilderining azdy-kem azamattary da túryp jatyr eken.

«Drujbalyqtardyn» Ukrainadan aughandardy qúshaq jaya qarsy alyp, yntyzar bolyp otyruyna Resey baspasózi yqpal etude dep esepteymin. Resey baspasózi bolghanda aldymen telearanalardy aituymyz kerek. Olar kýndiz-týni birjaqty aqparat taratyp, Ukraina jikshilderin jergilikti halyqtan qysym kórip, zorlyq-zombylyqqa úshyraghandar dep úqtyruda. Sony kórgen bizding júrt   zәbir-japa shekkenderge qol úshyn sozudy jón sanauy mýmkin. Osy arada aita keteyin, qazaqstandyq telearnalar Ukraina men Resey arasyndaghy qaqtyghysqa qatysty derbes, tәuelsiz saraptamalyq habarlar jasay alghan joq әli kýnge. Eki-ýsh memlekettik arna bola túryp teleaqparattyq tútas kenistik qúru jәne ol kenistikti qorghau qabileti qalyptaspay otyr elimizde. Myna týrimizben syrtqy aqparattyq kýshter elimizdi jerimizben qosa bólshektep jatsa da qarap otyra beretin shygharmyz tegi. Onyng ýstine, Kedendik odaq, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq degendi sayasy odaq dep týsinip alghan bizding qortyq sanaly sheneunikter jappay reseyshil bolyp barady. Búrynda solay edi. «Drujba» auylynyng әkimi Rinat Baybulov, mysaly, bizdegi aq jaghaly úlyqtardyng úsaq bir týri. Ol da ózinshe kózge týskisi, Ýlken Úlyqqa (Reseyge)  maymandap jaghynghysy keledi. «Drujba» auyly túrghyndarynyng bastamasy turaly aqparat qazir Reseyge jetti. Endi ol jaqtan mindetti týrde «talabyng dúrys, bala» degen marapat sózge toly hat keledi. Sodan bizding bala qyzmet babymen óse bastaydy. Aldymen audangha, sosyn tipti oblysqa әkim bolyp ketui mýmkin. Qazir solay, neghúrlym reseyshil bolsang seni soghúrlym qoldap, qolpashtap otyratyn kýshter tabyla ketedi. Kózge úryp, kórine bermeytin kýshter. Áytpese, Ukrainadan ýdere aughandardyng qandas-tuystary Qamystyda, onyng arjaghyndaghy «Drujbada» qaldy degenge óz basym asa ilana qoymaymyn.

IYә, «ukrainalyqtardyn» aldy osy kýni Reseyge  baryp jatyr eken. Ukrainadaghy sayasy ahualgha baylanysty osydan bir-eki ay búryn Serik Ábiken degen әriptes bauyrym aityp edi, Resey bosqyndargha qaryq bolady dep. Ras, tabalaytyn nәrse emes, «qarq» bolyp jatqangha úqsaydy. RF kóshi-qon qyzmeti Ukrainadan 500 myngha juyq adam Reseyge kelip, jaqyn-tuystarynyng ýiin panalap jatqandyghyn aityp otyr. Bizding IIM, oghan qaraytyn kóshi-qon polisiyasy lәm-miym, ýnsiz. Eshtene bolyp jatpaghan siyaqty. Al, mine biz dabyl qaghyp otyrmyz. Osynymyzdy biylik únatpaydy. Únatpau bylay túrsyn, jek kóredi. Osylar-aq «jaudy jaqyndatyp, bórini taqymdatyp shulaydy da jatady» dep. Sosyn artynan «e-e, solay eken ghoy rasynda» degendi ýnsiz moyyndap iske kirisken bolady. Sondyqtan biylik oryndaryna qarap otyrudyng qajeti joq, mәseleni ózimiz kýn tәrtibine qoya beruimiz kerek.

Sózding shyndyghyna kelsek, Ukrainadan ýdere qashqandar barsa ózining baytaq otany Reseyge baruy kerek. Óitkeni olar ukrainder emes – etnikalyq orystar. Orystyng otany – Resey. Onyng ýstine Resey biyligi syrtta qalyp qoyghan qandastaryn eline kóshirip alu sayasatyn ústanyp otyrghan tórt memleketting biri. Demek, Ukrainadan aughandar ózderining zandy talap-mýddesin kóterip Reseyge baryp qonystanuy әbden oryndy.

Qazaqstan Bosqyndardyng mәrtebesi turaly konvensiya men Bosqyndardyng mәrtebesine qatysty hattamagha qol qoydy. Bizding el bosqyndar lagerine gummanitarlyq kómek jәrdem jasap túrady. Al, myna kelip jatqandar bosqyndar emes, qashqyndar nemese uaqytsha bas saughalap kelgender. Bosqyn atanuy ýshin olardy Bosqyndar mәrtebesi jónindegi konvensiya «bosqyndar» dep tanuy kerek. Bizding biluimizshe, olar qashqynnan búryn jikshilder. Tynysh, beybit jatqan elding ishinde búlghaq tughyzyp, býlik bastap memleketting tútastyghyna núsqan keltiruge úmtylghandar. Demek, qauipti top. Olardy qoldaudyng ózi separatisterdi qoldau bolyp tabylatynyn ótkende Mәjilis deputaty Mәulen Áshimbaev ta aitty.

Adam retinde, qazaqtyng jýregi júmsaq, kónili darhan  bir azamaty retinde menin, senin, onyng olargha janymyz ashidy. Kelsin, panalasyn, es jisyn. Teginde, jalpy júrttyng bәrine jamandyqty jaba beru qate. Búlar, bәlkim, sayasilanghan, niyeti qarau qandastarynyng qaqpanyna qapysyzda týsip qalghan adamdar shyghar. Biraq, әr elding zany, qauipsizdigi degen bolady. Birinshi kezekte osy mәsele eskerilui kerek. Sebebi, jikshilderdi (separatisterdi) kórgen adamdarmen birge jikshildik iyedeyasynyng qosa kelmesine kim kepildik beredi? Jasyryp ne qylamyz, bizde osynday kónil-kýidegi adamdar az emes. Olardyng kókeyin tesip jýrgen armandy Ukraina-Resey arasyndaghy dýrbeleng kezinde kórip otyrdyq qoy.

Shlidening 12-si kýni «ukrainalyqtar» kelip jatqan Jambyl oblysynyng ortalyghy Taraz qalasynda Premier-ministr shaghyn qalalardyng jaghdayy men kóshi-qongha qatysty jiyn ótkizdi. Ontýstikte el tyghyz ornalasqan degenimizben, shaghyn qalalar barshylyq. Olar jәne ónerkәsipti qalalar. Mine, sol qalalargha oralman bauyrlarymyzdy ornalastyruymyz kerek. Al, alda-jalda   Ýkimet sol qalalargha ukrainalyq «bosqyndardy» sinirip jiberip, ýlken «adamgershilik» jasaudy oilap jýrgen bolsa, oghan da kózimiz jeter.  

Abai.kz