Ol kezde (sekseninshi jyldary) oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetine júmysqa túru degeniniz qiyamet edi.  Satira jazyp, aty-jónim endi tanymal bolyp kele jatqan kezim, jaspyz, «Shaq-shúq» atty әzil әngime jazyp, sol arqyly әreng degende, redaksiyagha qabyldandym. «Apta sayyn apalatady» demekshi, apta sayyn «Qaqpan» syn-syqaq búryshy shyghyp túrady eken, sonyng qúlaghynan shap berip ústay aldym da, felietondardy búrqyratyp, tipti shandatyp jaza bastadym.

    Bas redaktor Ámirseyit Áliyev aghamyz tikeley bastyghym Marhabat Bayghút qol qoyyp bergen jazbama shúqshiya qalady. Key jerine jymiyady, key jerine qabaghy týksiyip ketedi. Qattylau ketip qalghan jerimdi  syzyp tastaydy da: «Obkomnan pәlege qalarmyz» dep qoyady. Ol kezde oblystyq partiya komiyteti degeniniz –jarty qúday...  Shyny kerek, «Qaqpan» arqyly talay jemqorlar men burokrattardy qaltyrattym.  Kerek deseniz, audandyq partiya komiytetining hatshylarynyng ózi jol sapargha shygha qalsam, jarty joldan kýtip alatyn, qazir ghoy, synalghandardyng sauyryna su júqpastan, әkim bolyp, «ósip» kete beretini... «Qaqpanda» nebir myqtylar synalyp jatqanymen, audan әkiminen ary asa almaytynbyz. Senzura myqty... Syra satushylar bes tenge jep qoyghany ýshin jauap beretin zaman edi. Birde  Týrkistan qalasyndaghy bala baqsha mengerushisin synap, «Alaqany qyshy beredi...» atty felieton jazdym. Bala baqsha mengerushisi biraz aqshany qylghytyp qoyghan... Sodan sotqa bersin. Tireui myqty apay eken, sotta silikpemdi shygharsa bola ma... «Nege mening alaqanym qyshidy? Alaqanymdy qasyp bermek pe? Mening alaqanym qyshymaydy, múzdap túrady... Qay jerimning qyshitynynda ne júmysy bar?» dep dirildegende, alghash ne aitarymdy bilmey qaldym. «Apay, búl degeniniz felietongha kerek tәsil ghoy, grotesk...» desem, «Qanday tesik bolsa da, jauap beresin!» dep túryp aldy. Áreng dәleldep shyqtym. «Qaqpannyn»  qyzyghy óz aldyna, osynday «shyjyghy» da bolyp túratyn.  Ol kezde qazirgidey diktafon, viydeo kamera joq. Derekterdi bloknotqa jazyp alamyz. Bir felieton jazu ýshin eki bloknot toltyratynmyn, anyqtama, qújattardyng ózi bir papki bolatyn. Felietondy «iship qoydy, jep qoydy» dep sýikey saludy janym jek kóredi. Oqyrmannyng aiyzyn qandyryp, keyipkerimdi «taldyryp», nebir tәsilderge salyp jazatynmyn. Sondayda dostarym: «abaylasanshy, atyp ketip jýrer...» dep әzildep qoyatyn.  Atyp ketedi demekshi, bir kýni bireu telefon soghyp:

–Sherimov siz be? – dep súrady.

–Iya, menmin...

–Sizdi qay jerinizden atayyn? Mandayynyzdan? Ayaghynyzdan?

–Siz kim ediniz?—dep súradym men syr bildirmey. Degenmen, denem múzdap ketti. Tapa-tal týste ata salatyn kim ózi? Ne bolyp qaldy? «Qanday myltyqpen atady eken-ey? Ayaghymnan ata salsa ghoy ...»- dep te oilap qoyamyn. Jaspyz ghoy endi...

–Sherimov, ótkende mening agham turaly felieton jazypsyz. Sol agham ýshin atamyn! Jalghyz ghana oghym bar. Sol jetedi sizge! –dep túr beytanys bireu. Sóitti de, túqtqany qoya saldy. Qatty qoryqpasam da, oilanyp qaldym. Kabiynetke jymsiyp, sap-sary bolyp, partiya túrmysy bólimining mengerushisi Slam Núrmaghambetov agham kirip kele jatty. Onashalap, jaghdayymdy aittym. «Ói, ol kisini tanimyn, ózi esersoqtau kisi. Atsa ata salady...» dep otqa may qúiyp jibergeni. «Júmys ornyna ertip baryp, jaghdaydy retteyin» dep uәdesin de berdi. Anghal basym, Qúdayday senip, Slam aghamnyng artynan ere berdim. Qyrghy bazargha jaqyndaghan kezde «syra iship alayyq» dep qoydy. Tamsanyp. Jymiyp. Men syra ishpeymin, ilmiygen bireumin, asqazanym auyrady. Tanerteng ailyq alghanbyz, syra әperdim. Slam agham asyghar emes, tórt «kýrishkeni» túmsyghyna kóterdi. Shóli basylghan son: «Áy Múhtar-ay, anghalsyn-au, anghalsyn, saghan telefon soqqan men edim ghoy! Qaghazdy tútqagha qoyyp, dausymdy ózgertip... Syragha týsireyin dep edim...» de-e-ep túr. Quanghanymnan kýlip jiberip, taghy eki kýrishke syra әperdim.  Tiri qaldym ghoy!  E, aitpaqshy, óz keyipkerimning restorangha otyrghyzghany bar! «Óltire» synaghan keyipkerimdi aitamyn da... Birde kezekti lezdeme ótip jatqan. «Qaqpanda» jariyalanghan «Men – Dolbaevpyn!» felietonymdy Erkin Qydyr, ile-shala Núrlan Kenjeghúlov maqtap jatqan. Bir kezde... bir kisi esikten syghalap: «Keshirinizder... Men...»- dep túryp qaldy. Bas redaktorymyz Ábeken: «Siz kim ediniz?» dep súrady. «Men – Dolbaevpyn!»-dedi ol. Felietonymnyng taqyryby da «Men – Dolbaevpyn...». Baydulla Qonysbekov aghamyz bastap, Isa Tasqúlov bauyrym qoshtap, bәri kýlip jibersin! Anau ynghaysyzdanyp qaldy. Sóitsem, bas redaktorgha mening ýstimnen aryz aitugha kelipti. Bir sot tanysy «dem» berse kerek, jaly kýdireyip, «Men seni qúrtamyn! Mening ishken jegenim dәleldenbegen! OBHSS әdil teksermedi. Ol bergen qújattar jalghan!» dep baybalam salyp ketti. Shynynda tanysy myqty eken, sotqa shaqyrdy. Obkomnan da «keshirim berinder» degen búiryq týsip jatty. Aqyrynda Ábekenning aqylymen «Qaqpanymdy» qimay, júmystan shyghyp kettim. Artynsha Almatygha baryp, «Ara-Shmeli» jurnalynyng ontýstik oblysyndaghy tilshisi qyzmetine qabyldanyp qayttym. Birde kóshede kele jatsam, Dolbaev kele jatyr! Negizinde aq kónil jan eken, meni qúda balasynday  kórip, qúshaqtasyp kóristi. «Aragha» ornalasypsyn, qútty bolsyn, men bolmaghanda «Ontýstikte» jýre berer edin!» dep qoyady sóz arasynda... Asyghyp túrsam da, qoyarda qoymay, «Shymkent» qonaq ýiining astyndaghy restorangha ertip aparyp, syilap jiberdi. «Bizdiki pendeshilik qoy, negizi saghan qiyanat jasadym, keshir, inim...» degende, kózime jas kelmese de, janadan ýirenip jýrgen orysshammen: «neshaua, neshaua...» dep qoyamyn.

   E-e, qaysy birin aita bereyin, «Ontýstik Qazaqstannyn» «Qaqpanyn» qayraqtap jýrip, nebir qyzyqtardy bastan keshirdik qoy. Saryaghash audanyndaghy túrmystyq qyzmet kombinatynyng diyrektoryn synaghan «Shataq shalbardan shyqty» felietonym ýshin Ámirseyt Áliyevten sógis ala jazdaghanym da bar.  Sol kýni ózim «svejiy glaz» edim. Kezekshi Sәdil Kәdeev aghamyz-au deymin, esimde qalmapty... Ol kisimen qosarlanghan kýni maghan rahat. Býkil betterdi tek ózi oqidy. Men әsheyin eki qolymdy qaltama salyp, ysqyryp jýremin.  Korrektor apaylar әzilding týbin týsiretin edi. Sol kýni «Qaqpan» bettelip jatqan. Bir apayym «Shataq shalbardan shyqty» taqyrybyndaghy «shataq» sózining birinshi әrpin ózgertip, ornyna «T» әrpin qoya salypty. «Qyzyq» jasamaq bolyp. Qyzyghy shyjyq bola jazdady. Gazet bettelip jatqanda, jauapty hatshynyng orynbasary Núrlan Kenjeghúlov baspahanagha jetip keldi. Kózderi baqyrayyp ketipti. Kele salyp, gazet basudy toqtatty... Endi... «Shataq» sózi ózgerip ketti ghoy! Erteng obkomdaghylar oqysa, «bitti Bәtima» bolady ghoy! Ábekeng shaqyrdy. Týnerip ketken. «Taqyrypty osylay qoydyng ba?» dep súrady. Týp núsqany kórsettim... Ne kerek, gazetter órtelinip, bir qaterden aman qaldym!

   E, aitpaqshy, taghy biir qyzyq qalyp barady eken ghoy! Kýz aiy bolatyn. Qala shetinde túramyz. Jaman «jiguliyim» bar.  Jýrse toqtamaydy. Toqtasa, ot almaytyn. Sol kóligimning ruli synyp qaldy. Qara suyqqa deyin esik aldynda qantarylyp túrdy. Bir kýni eski ruli tauyp әkelip, almastyryp qoydym. Ertenine ot aldyryp, kók týtinin budaqtata zymyrayyn. Ol kezde tәrtip tәltirektemegen, óte qatal, júmysqa bir miynót keshiksen... Qala ishine kirgenim sol, ayaldamada túrghandar kýlisip, endi biri tanyrqap jatty. «Ne bolyp qalghan, mynalargha?» dep qoyamyn ishimnen. Qatarlasa ozyp bara jatqan shopyrlar da jymyn-jymyng ete qalady. Men de jymyndaghan bolamyn. Ne bolghanyn bilmesem de... Sodan ortalyq kóshemen zulap otyryp, redaksiya aulasyna kireyin. Bas redaktorymyz Ábekeng dәrethanadan shyghyp keledi eken, meni kórip, tang qaldy. Auzy ashylyp qalypty. Oiymda eshtene joq, qol berip amandasyp, «Jiguliyimnin» tóbesine qarasam, ýsh legen qúrt túr ghoy! Kóligim esik aldynda úzaq túrghan son, «mәmishkem»  aq qúrt jayatyn oryndy jýdә әdemi jerden tapqan dә... Al men nazar salmastan jýrip ketkenmin. Legenning asty kýzding qyrauyna qatyp qalghan. Kóshedegiler kýlmey qaytsin endi? Sol qúrtty Tórehan Ramberdiyev, Slam Núrmaghambetov, Orazhan Jarqynbekov aghalarym «kәdelerine» jaratty... Jaqsy «zәkóske» bolady eken ghoy. Anam telefon shalyp, renjip jatyr: «Oybay, legenderimdi qaldyryp ketpe!» deydi. Mine, «Qaqpandaghy» qyzyqtardyng bir legi osynday! Býginde qara shanyraq «Ontýstik Qazaqstan» gazetine toqsan jyl tolghaly otyr. Men ózimdi osy shanyraqta qyzmet etkenimdi әrdayym tamsana eske alyp, maqtanysh tútamyn. Merekelerinizben, әriptester!

 Múhtar ShERIM,

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi,

«Ara» gazetining arnauly tilshisi, jazushy-satiriyk.