ÁLIHANNYNG JANA FOTOSY: ALASh KÓSEMI ÓZ PARTIYaSYNYNG QAULYSYMEN TÝRMEGE OTYRDY 

«Aq joldyn» Omby ekspedisiyasynyng tarihy oljasy

 «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng qoldauymen jýzege asyp jatqan Alash ekspedisiyasynyng Omby sapary zor tarihy oljagha jolyqty – Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng  jana fotosy tabyldy! Búryn esh jerde jariyalanbaghan fotonyng arqasynda Álihan Bókeyhan ómirindegi tyng derekter de ashyldy. Búl endi eki-ýsh jyldan song bolatyn Alashorda ýkimetining 100 jyldyghy men Alash kósemi Á.Bókeyhannyng 150 jyldyghyna zor tartu dep bilemiz. Tarihy foto men tyng derekter “Qazaq ýni” gazetinde túnghysh ret jariyalanyp otyr. 

Birinshi bólim

       Búl fotosuret Omby memlekettik tarihiy-ólketanu múrajayynyng qorynda saqtalyp kelgen Imperatorlyq orys geografiyalyq qoghamy Batys Sibir bólimining isinen tabyldy. Fotosuretti tapqan ghylymy ekspedisiyany shartty týrde bolsa da – «Omby ekspedisiyasy» dep ataugha bolady. Sebebi, atalmysh ekspedisiya ólkentanu múrajayyna qosa Omby qalasyndaghy oblystyq memlekettik múraghat, A.S.Pushkin atyndaghy oblystyq kitaphana, oblystyq ónertanu múrajayy syndy mekemelerde ghylymy izdenis júmystaryn jýrgizdi. Ekspedisiya júmysyna osy joldardyng avtorymen birge jәne sonyng basshylyq etuimen tarih ghylymdarynyng doktory, «Euraziya» gumanitarlyq zertteuler ghylymy ortalyghynyng diyrektory Ziyabek Qabyldinov, tarih ghylymdarynyng kandidaty, etnograf Súlushash Qúrmanova jәne L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining PhD doktoranty, «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu institutynyng ghylymy qyzmetkeri Erkin Rahmetullin atsalysyp, ghylymy izdenisi «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng qarjylay qoldauymen jýzege asty. 

Fotosuretting ózine oralsaq, ol, esh dau joq – tendessiz tarihy qújat. Óitkeni, surette Alty Alash kósemi Álihan Bókeyhan enbek demalysynda, otbasymen nemese geografiyalyq qoghamnyng Batys Sibir bólimindegi ghylymy әriptesterimen, tipti bolmasa Alash qozghalysyndaghy ýzengilesterimen birge emes-au, abaqtyda jazasyn ótep jýrgen sәtinde beynelenipti. Oghan suret saqtalghan istegi «Pavlodarskaya turima, 1908 god» degen jazuy kuә bolady. Taghy bir qyzyq jayt: suretke qazaq kósemi – orys sharualarynyng HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy tarihy kezenge tәn kiyetin jeydesin, onyng ýstinen jenil qazaqy shapan, basyna orys shlyapasyn kiyip týsipti.

Biraq, suretting ne týsirilgen jeri, ne jyly qate kórsetilgenge úqsaydy. Óitkeni, arhiv materialdaryna jәne Alash kósemining óz estelikterine qaraghanda, Qyr balasy – El aghasy Kereku (Álihan Bókeyhan óz shygharmalarynda Pavlodardy ýnemi «Kereku» dep jazady) abaqtysyna 1906 jyldyng basynda jabylyp, 15 sәuirde Omby týrmesine auystyryluynan 2 apta ótkende, ózining tuyp ósken Toqyrauyn bolysynan saylaushy (vyborshiyk) bolyp saylanuyna baylanysty sol jyldyng 30 sәuirinde Omby týrmesinen bostandyqqa shyghady. Izinshe otarshyl Resey imperiyasy tarihyndaghy túnghysh parlamenti – Memlekettik Dumanyng I-shaqyrylymyna Semey qazaqtarynan atynan deputat bolyp saylanady. Alayda, 1908 jyly ol… Semey týrmesinen bir-aq shyghady. Sonda Álihan Kereku, Omby, Semey abaqtylarynyng qaysysynda otyryp estelik suretke týse aldy eken? Tarihy aighaq-derekterge arqa sýiey otyryp osy súraqqa jauap izdep kóreyik. Aldymen, Alash kósemining abaqty epopeyasyn qysqasha sholyp óteyik.

Últ-azattyq Alash qozghalysynyng jetekshisi Álihan Bókeyhan, ózining ghylymiy-publisistik jәne qoghamdyq-sayasy qyzmetining barlyq kezeninde, yaghny patshalyq dәuirde de, azamat soghysy jyldarynda da, bәlshebektik «proletariat diktaturasy» túsynda da talay da týrli qughyn-sýrgindi basynan keshti – tútqyndaldy, temir qapasta otyrdy, jer audaryldy. Atap aitqanda, shamamen 1896 jyldan 1927 jylgha deyingi aralyqta Álihan ýsh ret otarshyl patsha týrmelerinde otyrdy (Omby, Kereku, Semey), 1919 jyly ózin ózi jariyalaghan kezekti «býkilreseylik» ýkimetting («Omby ýkimeti») «jogharghy biyleushisi» admiral Kolchaktyng núsqauy boyynsha Alashorda ýkimetining delegasiyasymen birge tútqyngha alynyp, kóp úzamay bosatyldy. Ol turaly 1930 jyly OGPU-NKVD tergeushisine bergen jauabynda Alashorda premier-ministri Álihan Bókeyhannyng orynbasary bolghan Halel Ghabbasúly atap kórsetedi. Sovet ókimeti túsynda Qyr balasy 1922 jyly NKVD-nyng Qarqaraly men Orynbordyng temir qapastarynda, Mәskeuding Butyrka týrmesinde 1926 jәne 1937 jyldary eki ret ret otyrdy.

Sergey Shvesovtyng mәlimetine qaraghanda, patsha abaqtysyna alghash ret ombylyq «Stepnoy kray» gazetining «birden-bir jarqyn» sayasy sholushysy bolyp jýrgen shamamen 1896-1897 jyldardy tap boldy. «Omskaya gazeta «Stepnoy kray» y politicheskaya ssylka» atauymen 1930 jyly sovettik «Severnaya Aziya» jurnalynda basylyp shyqqan estelikterinde S.P.Shvesov ýkimetke qarsy maqala jariyalaghany ýshin polisiya «Stepnoy kray» gazetining býkil redaksiyasyn tútqyndap, az uaqyt bolsa da abaqtyda ústaydy. Qyr balasy tútqynda otyryp shyqqan alghashqy «tәjiriybesi» turaly eshqashan auzyna alyp, ne jazyp kórgen emes. Sәti kelmegen de bolar. Onyng esesine Álihannyng jariyalanbaghan «Qazaq dalasynyng dzyani-dzunderi» (týpnúsqada «Dzyani-dzuny Kirgizskoy stepiy») aidarly maqalasynan jәne Memlekettik Dumanyng I-shaqyrylymynyng 10-jyldyghyna arnalghan «Dala ólkesindegi saylau» atty ocherkinen osy I Memlekettik Dumagha deputat bolyp saylauynyng qarsanynda ekinshi ret týrmege týsuining jay-japsaryn oqyp biluge bolady. Eskere ketetin manyzdy jayt: Álihan «Qazaq dalasynyng dzyani-dzunderi» maqalasyn Kereku týrmesinde jazyp, ony Sankt-Peterbor gazetterining birinde jariyalau ýshin Konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasyn (ka-de nemese kadet partiyasy) qúrushylardyng әri kósemderining biri Aleksandr Kolubakinge qúpiya hatpen jiberedi. Hattyng ýzindisi mynau: «Qosyp jiberip otyrghan 14 bettik hattan mening bastan keshken hikayamdy kóresiz. Ony «Nasha jizni» (S.-Peterbordyng liyberaldyq gazeti. S.Aqqúly.) nemese basqa sol siyaqty gazetke jariyalauynyzdy ótinemin». Alayda búl hat әlgi maqalamen birge polisiyanyng qolyna týsedi de, arada 100 jyldan astam uaqyt ótkende belgili tarihshy Bolatbek Nәsenov hatty da, maqalany da Mәskeudegi Reseyding әskeriy-tarihy múraghatynan tauyp alady.

«Meni 8 qantarda (1906 jyly) Kerekuden Semeyge qaray shyqqan jolymda, Túzqala kentinde (Yamyshevskiy poselkesinde) tútqyndady… – dep jazady Álihan Bókeyhan arada 10 jyl ótken 1916 jyly «Dala ólkesindegi saylau» atty esteliginde, – Meni týrmening birinshi qabatyndaghy ýlken eki terezesi, ýlken orys peshi bar eng jaqsy kamerasyna ornalastyrdy… Keyin Ombynyng jandarm basqarmasy «joghaltyp» ýlgergen mening pasport kitapshamdy, ózimmen birge mening barlyq qújat-qaghazdarymdy, kitaptarymdy tәrkilep aldy. Men qol qusyryp otyru men jalghyzdyqtan jalyqtym, uaqytymdy gimnastika jasaumen ótkizuge tyrysyp baqtym».

Ózining jaqyn dosy әri ýzengilesi, Abaydyng inisi Kәkitay Ysqaqúly Qúnanbaydyng mezgilsiz qaytys boluyna oray jazghan «Kәkitay» atty azynama-maqalasynda («Qazaq» gaz., № 105, 18.02.1915 g.) Álihan ózin tútqyndaudan búryn jәne odan keyin Semey men Kerekudegi dostarynyn, tipti Túzqala kazak kenti túrghyndarynyng ózin qashyrmaq bolghan qyzyq oqighany jazady: «Yanuar basynda 1906-ynshy jyly Kerekuden Semeyge barugha shyqqan meni ústasyn degen Semeyge habar kelgen. Marhúm Omarbek pen Kәkitay hәm ózge aty teris dostar meni qashyrtpaq bolyp, maghan qarsy ýsh atpen «B»-ny jibergen. Búl men ústalghan Túzqalagha [jergilikti qazaqtar Yamyshevskiy kentin «Túzqala» dep atasa kerek. Qúrast.] bir kósh qana jetpey, ústalghandy esitip, keyin qaytty. Biraq ol kýni men «B-gha» jolyqsam da, qashpaq emespin. Eger men onda qashsam, qyrgha otryad shyghyp, qazaqty hor qylmay ma?

Meni Túzqalada kýzetke alyp, qarauylshy bir qazaq-orys [«qazaq-orys» dep avtor kazakty aityp otyr. Qúrast.]  qoyyp, meni ústaghan orystar bir ýige tamaq ishuge ketti. Sonda maghan jiylyp kelip Túzqala kisileri «qashyrayyq, qash!» – dedi. Meni ústamas búryn, maghan Kerekuden «S» quyp keldi, «qashayyq» dep.

Keregi men bolsam, men qashpaymyn, abaqtyda bir kisi jatqany júrt qor bolghanynan  ynghayly bolar dedim «S»-gha. Omarbek pen Kәkitay (ózge dostar búgha túrsyn) isi joldasqa osylay bolatyn».

Aldynghy «Qazaq dalasynyng dzyani-dzunderi» maqalasynda Álihan Bókeyhan ózin tútqyndaudyng basty syryn ashyp beredi: «Meni tútqyndaugha general Suhotinnin (Dala ólkesining general-gubernatory. S.Aqqúly) jeke ózining menen kek aluy sebep boldy. Azattyq kýnderi ol 17 qazan maniyfesining 1-tarmaghyn búzghany ýshin ózin sotqa berudi úsynghan mening birneshe maqalamnyng bas keyipkeri bolyp edi. Oghan qosa qazaqtar meni Memlekettik Dumagha ýmitkeri retinde tandap otyr».

Álihan Bókeyhannyng S.-Peterborgha Aleksandr Kolubakinge jazghan qúpiya hatynan kórinetin taghy bir jayt: Alash kósemi kadet partiyasynyng 1906 jylghy qantardyng basynda Mәskeude ótuge tiyisti ekinshi siyezine shaqyrylghan bolyp shyqty. Alayda hatta Álihan bylay dep atap kórsetedi: «Memlekettik Dumagha ýmitker retinde men ka-de siyezining ornyna týrmege tap boldym».

«Týrmede meni ózge tútqyndardan tipten oqshau ústady, – dep jazady Álihan Bókeyhan «Dala ólkesindegi saylau» atty ocherkinde, – Seruendeuge, kýnine jarty-aq saghat, men jalghyz shyghatynmyn». Áytse de estelik avtory ózining barlyq tútqynmen birge boluyna mýmkindik bergen airyqsha oqigha – Pasha jәne Foma aptalyghy bolghanyn da jasyrmaydy: «Diny meyramda Kerekuding qarapayym túrghyndary týrmede otyrghan beysharalargha kýlshe nan, pisirilgen tauyq ayaghy, júmyrtqa jәne taghy basqa tagham-asty әkep ýiip tastady. Olardy týrme starostasy qabyldap alyp, qoymada túratyn eki ydys qúdayyasqa qaqpaghynan asyp lyq toldy. Qoymanyng esigi ýlken qúlyppen qúlyptalyp, kilti kezekshilikke túrghan baqylaushyda bolatyn.

Pashanyng birinshi kýni-aq tanerteng tútqyndardyng bәri, onyng ishinde qazaqtar da bar, dәlizge jinalyp, mening kameramdy ashyp, jiyngha mening de qatysuymdy talap etti. Mәlim bolghanday, týnde qúlyp salynghan qoymadaghy ydystan birneshe tauyq ayaghy, kýlshe nan jәne kóp júmyrtqa úshty-kýili joghalypty. Tútqyndar baqylaushylardy, olardyng ishinen qolynda qoyma kilti bolghan kezekshisin «sottady».

Sot-cymaghy ózgeshe әri birjaqty boldy: tútqyndar qúlaqqa oqys estiletin, balaghat sózderge toly týrme tilinde sóileuden jarysty, mening an-tang bolghanym – qazaqtar orys «sheshenderinen» bir qalyspady – týrme baqylaushylaryn jerden alyp jerge saldy-au. Olar qarater bolyp, ýnsiz, sýmireyip jerge qarap otyra berdi.

Bir saghatqa sozylghan dau-damaydan keyin, «sheshenderdin» bәri sóilep bolda-au degende, týrme starostasy: «Búl sorlylardan ne qayyr bar deysinder, olardyng ýstinen basqarmagha aryzdanbay-aq qoyyndar. Áulie jәne Foma kýnderinde býkil týrme ashyq bolsyn!» – dedi. Baqylaushylar oghan quana-quana kelise qoydy. Sóitip býkil abaqty eki apta boyy emin-erkin ghúmyr keshti».

Biraq ol «erkindik» shartty týrde bolsa kerek, eshkim abaqtydan attap shyqqan joq-ty. Ol bir. Ekinshiden, ol erkindikti otarshyl biylikting kýdigine ilikken Álihan Bókeyhannan basqasynyng bәri kórdi. Otarshyl biylik bolsa Alash kósemin Birinshi Memlekettik Dumanyng deputaty bolyp saylanuyna jol bermeu ýshin ghana ony eshbir tergeusiz, sotsyz, otarshyl Reseyding óz zandaryn óreskel búza otyryp abaqtygha qamap, qos qolyn jipsiz baylap otyrdy. Orys imperiyasy ministerler kenesining túnghysh tóraghasy, premier-ministri Sergey Vittege, әdilet ministri Mihail Akimovqa jәne taghy basqalargha ózining qylmysy bolsa «tergeu jýrgizip, sotqa beruin» talap etip, Kereku týrmesinen jibergen jedelhattary jauapsyz qaldy. Demek, Álihan Bókeyhannyng Kereku týrmesinde, odan 15 sәuirde auystyrylghan Omby abaqtysynda estelik bolsyn dep fotosuretke týsetin esh mýmkindigi bola qoymaghangha úqsaydy. Qay abaqtyda týspesin, ol sureti estelik qana emes, kýni býgin tendessiz tarihy qújatqa ainalyp otyr emes pe!

Degenmen de Qyr balasy – El aghasynyng ózge tar qapasta әldeqayda kóp erkindigi, mol mýmkindigi bolypty. Búl joly endi Semey týrmesine jabylghanynda, ol eger kәsiby fotosuretshini bolmasa da, qolynda fotoapparaty bar jora-joldastaryn shaqyrtyp alugha erki bolghan. Ol ol ma: týrme bylamyghynyng ornyna qúdaydyng qútty kýni bir saba qymyz iship, jana soyghan baghlan qoydyng etin jeytin mýmkindigi de bolypty. Bayqasaq, Álekenning Semey týrmesine týsuining de, 3 ay emes, odan әldeqayda úzaq otyruynyng da ózindik shym-shytyryq hikayasy bar kórinedi…

1907 jyldyng jeltoqsanynda Sankt-Peterbor sot palatasynyng Erekshe otyrysy (Osoboe prisutstvie Sankt-peterburgskoy sudebnoy palaty) Birinshi Memlekettik Dumanyng búrynghy deputaty degen biyik mәrtebesi bar Álihan Bókeyhandy әigili «Vyborg ýndeuine «qol qoyghany jәne taratqany ýshin» 3 ay merzimge týrme jazasyna kesip, saylau-saylanu qúqynan aiyrady. Osy jazasyn óteu ýshin jәne óz partiyasynyn, yaghny «Halyq bostandyghy» konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasynyng sheshimine moyynsúnyp, 1908 jyldyng jazynda Qyr balasy- El aghasy óz yqtiyarymen Semeyge kelip, týrmege jabuyn 3 ay boyy jaqyn dostarymen, ýzengilesterimen birge kýtedi. Ol turaly «Kәkitay» atty azynama-maqalasynda qysqasha bylay jazady: «Sottan keyin birinshi Gosudarstvenny Duma deputattary sayasat әdisine saylaghan jerde abaqtygha otyralyq desti. Men osy shartpen jazghytúry 1908 jyly Semey keldim. Men Semeyde abaqty boryshymdy kýtip jýrgende Shahkәrim, Kәkitay, Turaúl әdeyi qalagha kelip, taghy da biraz kýn kónil kóterip shat bolghan edik» («Qazaq» gaz., № 105, 18.02.1915 j.).

Osy jerde nazar audara ketetin manyzdy bir tarihy fakt: Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng tughan halqynyng mún-mýddesine kirshiksiz qyzmet etui, óz partiyasynyng tilegi men sheshimine sózge kelmey baghyna bilui, partiyanyng jarghysy men erejesin búljytpay oryndauy – býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng sayasatkerleri, qogham qayratkerleri, jalpy sayasy partiyalary ýshin jarqyn ýlgi-ónege bolugha tiyis edi. Oghan mysal bola alatyn taghy bir tarihy fakty: Memlekettik Dumanyng II-shaqyrylymyn saylau nauqany bastalghan 1907 jyldyng qantarynda Alash kósemi ózining ekinshi ret deputat bolyp saylanuyna kózi jete otyryp, dauysqa týsuden bas tartty. I Memlekettik Duma saylauynda Álihan Bókeyhan 176 saylaushynyng (vyborshiktin) 175-i qoldap deputattyqqa ótken bolsa, 176-nshy dauys – óziniki bolatyn. Al búl joly, Ombyda ózi bas redaktory retinde shygharyp túrghan «Golos stepiy» gazetinde jariyalanghan «Semey qazaqtaryna ashyq hat» maqalasynda (№ 7, 13.01.1907 g.) ekinshi ret deputattyqqa týsuden bas tartuynyng eki syryn ashyp beredi: «Mysalgha, men ekinshi ret qatar saylanghan kýnde, oghan mening kýmәnim joq, ýkimet biyligi saylaudy jaramsyz dep tabady da, Semey oblysy qazaqtary ókilining Memlekettik Duma sessiyasyna der kezinde baruyna kedergi bolady.

1906 jylghy qazan aiynyng sonynda Resey músylmandarynyng barlyghy qosylghan jәne men mýshesi bolyp tabylatyn «Halyq bostandyghy» partiyasy Memlekettik Dumanyng osy partiyadan saylanghan, biraq «Vyborg ýndeuine» qol qoyghany jәne taratqany ýshin saylau qúqynan airylghan búrynghy deputattary Memlekettik Duma depuattyghyna ózderin ekinshi ret ýmitker retinde úsynbasyn degen qauly qabyldady. Sebebi, Memlekettik Dumanyng «Vyborg ýndeuine» qol qoyghan búrynghy deputattary ekinshi ret jappay qayta saylanghan jaghdayda, ýkimet biyligin búl saylaudy jaramsyz dep tabugha mәjbýr etedi de, Memlekettik Dumany (II-shaqyrylymyn) der kezinde shaqyrugha bóget jasaydy».

Jazasyn óteu ýshin óz yqtiyarymen jәne «Halyq bostandyghy» partiyasynyng qaulysymen Semey abaqtysyna kelip otyrghan Qyr balasy – El aghasy, qolgha týsken jana fotosuretke qaraghanda [№ 1 fotosuret.], sonday-aq ózining estelikteri men týrli maqala-jariyalanymdaryna jәne tughan inisi Smahan tórening qoljazba estelikterine sensek, «qol qusyryp otyrudan jәne jalghyzdyqtan jalyqpaghangha» úqsaydy.Omby múraghatynan tabylghan fotosuretke de osy Semey abaqtysynda týskeni kýmәn keltirmeydi. Otarshyl әkimshilikting Alash kósemin Kereku men Omby abaqtylaryndaghyday oqshau kamerada ústauyna onyng Memlekettik Dumanyng búrynghy bolsa-daghy deputaty degen biyik mәrtebesi múrsha bermese kerek. Abaqtygha kýnde bolmasa da, jii kelip amandasyp, amandyghyn, kónil kýiin súrap, elding jayyn aityp, әngime-dýken qúryp túrghan óz tughandaryn – anasy Begim hanym, inileri men jalghyz qaryndasy Ázihan, Smahan, Bazylhan, Núrbekterdi (qaryndasy) aitpaghanda, býkil Semey ónirinen, onyng ishinde Abay elinen ózining jaqyn dostary men ýzengilesteri de ýzbey qatynap, sәlem berip túrypty. Mysalgha, «Kәkitay» atty azynama-maqalasynda ózi bylay atap kórsetedi: «Men abaqtyda jatqanymda, osylar (yaghny Shәkәrim Qúdayberdiúly, Kәkitay Ysqaqúly, Túraghúl Abayúly Qúnanbaylar jәne taghy basqalary. S.Aqqúly.) taghy kelip amandasqan. Búghan ózge qazaq jaramaydy-au deyim».

Smahan tórening alghash ret «Júldyz» jurnalynda (№ 3, 1996 j.), songhy ret «Álihan Bókeyhan. Shygharmalarynyng 9 tomdyq jinaghy – Sobranie sochiyneniy v 9 tomah» kóptomdyghynyng 6 tomynda jariyalanghan estelikterine sensek (Astana: «Saryarqa», 2013. – 6 tom, 5-33 bb.), Semey týrmesinde Qyr balasy – El aghasy Sankt-Peterbor sot palatasynyng sheshemine sәikes 3 ay emes, 8 ay otyrghan. Áytse de tughan-tuysqandary men dos-ýzengilesteri Alash kósemining 8 aiyn 8 kýndey ótkizdi, – dep jazady Smahan tóre Bókeyhan:«Álihan 1908-inshi jyly segiz ay Semey abaqtysynda otyrdy. Qazaqqa kerek adam (Medeu Orazbayúlynyng sózi. S.Aqqúly.) «Abaqtyda auyrdy» dep Semey tobyqtysy jiylyp, kýnde abaqtygha baryp, Álekenmen әngimelesip, el adamdary segiz aidy Semeyde ótkizip segiz kýndey-aq qyldy. Tobyqty Orazbay balasy Medeu on qúlyndy bie Shaghylgha baylatyp, kýnde abaqtygha bir saba qymyz aparyp, bir baghlan soyyp, mәjilis qúryp, osynday ómir ótkizdi» (6 tom, 8 bet.).
    Alash kósemining Semey abaqtysynda týsken aq-qara týsti jana fotosureti, eger «1908 jyl» dep kórsetken uaqyty ras bolsa, onda ol kezde jasy 42-den asqan edi (1866 jyldyng 5 nauryzynda tughan), odan әldeqayda keyin – aradaghy 29 jyl salyp, 1937 jyly Mәskeudegi Butyrka týrmesinde týsken suretimen [№ 2 suret] salystyryp, saralap qaraugha mýmkindik beredi. Búl suretti osy joldardyng avtoryna 1991 jyly Sovet Odaghy Memlekettik qauipsizdik komiytetining qoghammen baylanys ortalyghy (SOS KGB SSSR) KSRO-nyng eng zúlym, sol sebepti de eng jabyq qauipsizdik mekemesining arhiyvinen, Á.N.Bókeyhannyng «qylmystyq isinen» alyp jibergen bolatyn. Surette jasy 72-ge taqaghan qart (!) Alash kósemi – aqyrghy ret Butyrka abaqtysyna jabylghan sәtinde beynelenipti.

Mine osy 2 fotosuretti eriksiz salystyrudan tuatyn kóp saualdyng biri: jogharyda kóz jetkizgenimizdey, patshalyq Resey biyligi 72-degi qartty «Mәskeude jәne Qazaqstanda antisovettik terroristik úiymdar qúrdy jәne soghan jetekshi boldy, «japondardy sýidi» («yaponofiyl») degen sanagha qonbaytyn naqaq aiyptarmen ýsh ay temir qapasta ústar ma edi? Tiri jan shydamaytyn azapqa salar ma edi? Odan ólim jazasyna kesip, sot ókimin sol kýni-aq oryndap, denesin týn jamylyp Mәskeudegi Don ziratynda órtep, kenestik qughyn-sýrginning ózge 5 mynnan astam qúrbanymen birge bir shúqyrgha kómer me edi? Ol azday – últ kósemining sýiegi emes, sýiegining kýli jerlengen jerdi ózi kýirep kýli kókke úshqan sәtke deyin tughan Alty Alash halqynan, tughan-tuystarynan 60 jyldan astam jasyryp keler me edi?

Búl eki fotosuret – esh boyausyz, qospasyz tarihtyng kuәgeri retinde samoderjaviyelik Resey men Kenestik imperiyanyng týrmelerindegi tәrtipteri men túrmystyq sharttaryn salystyryp qaraugha da mýmkindik berip otyr. Mysalgha, alghashqy 3,5 aiynda Kereku týrmesinin, songhy 2 aptasynda Omby abaqtysynyng qatang oqshau kamerasynda otyrghan kezinde, Álihan Bókeyhan sankt-peterborlyq ýsh gazet, «Semipalatinskie oblastnye vedomostiy» gazetin ýzbey jәne sol uaqyttaghy Kereku men Ombydan tabylatyn kitaptardyng bәrin bir-birlep alghyzyp oqydy. Patsha abaqtylarynda, onyng ishinde Semey týrmesinde Qyr balasy – Elaghasyna taghy qanday «erkindikter» berilgenin jogharyda oqyp kóz jetkizdik. Kenes zamanyndaghy atyshuly GULAG-tardy aitpaghanda, kenestik enbekpen týzeu koloniyalarynda osyghan úqsas «erkindikter» boldy ma eken? Jauapty oqyrmannyng ózi tapsyn.

Eki tarihy fotosuretti patshalyq Reseydi aqtau nemese Kenes imperiyasyn dattau ýshin salystyryp otyrghanym joq, eki otarshyl imperiyanyng bir birinen aiyrmasy shamaly edi. Oghan taghy bir dәlel, últ kósemi Álihan Bókeyhannyng Semey týrmesinen bostandyqqa shyghuy sol-aq eken – 1909 jyldyng basynda alghash ret sayasy aidaugha da úshyrady – Samargha jer audaryldy. Samardan tughan eline tek 1917 jylghy Aqpan tónkerisinen keyin ghana oralyp, Alash (qazaq) demokratiyalyq memleketin qúrugha múryndyq bolyp, onyng shynayy demokratiyalyq jolmen saylanghan túnghysh basshysy bolady.

Súltan Han Aqqúly, PhD,

L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU «Alash» GhZY diyrektory.

“Qazaq ýni” gazeti,  №27 08.07.2014.