Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Ádebiyet 10937 0 pikir 8 Shilde, 2014 saghat 09:43

Emili Zolya. KÓRIKSIZ QYZDYN KÓZ JASY

(1865 jyl...)

I

Parijde satylmaytyn nәrse joq:  kólgirsigen ótirik te, shymyldyq býrkengen shyndyq ta, kýlki men kóz jasy da, jezóksheler ekibastan. Endi oghan on ekiden bir gýli ashylmaghan qyzdar qosyldy.

Dostyghy saqal sipaghansha ghana sozylatyn sauda patshalyghynda súlulyqtyn en qymbat tauar ekenin bilmedim dey kórmenizshi. Olay bolsa qúralay kóz, qighash qas, oymaq auyz, arshyn tós deysiz be, qysqasy, әyel tәnine әr berer әrbir detali, tipti jymighanda bettin úshynda biliner-bilinbes belgi beretin oyyq ta – qyp-qyzyl aqsha. Áriyne, aqsha jýrgen jerden «әzәzil» qalsyn ba, qara bazargha kelgenderdin әr jaq, ber jaghyna  shyghyp, aqyry talay qyz-kelinshekti botaday bozdatady ol. Kóz jasynyn mәni: qoldan jasatqan qasy men jalghan shashynyn oydaghyday shyqpaghannan ghoy,  biraq Jaratqan iyem bergen bolmysyn jasandylyqqa ayyrbastaugha bel bughandardyn ózine de obal joq.

Maqúl, múnyn bәri órkeniyetke úmtylghan júrtqa tәn qúbylys bola qoysyn. Súlulyq – o basta pende jerge týskeli beri kóz qúrty, saudanyn basty kóziri.  Desek te dәl Dyurando qarttyn kәsibi tipti súnghylalardyn súnghylasynyn da ýsh úyyqtasa týsine kirmegen bolar, sirә. Ol qúbyjyq beyne «satudy» qolgha alghan. IYә, iyә, kәdimgidey Qúday kórik bermegen beybaqtardyn ajarsyzdyghynan aqsha sauugha bolatyny jayly oy alghash basqanyn emes, onyn ghana «danyshpan» basyna qaydan sap ete qaldy eken?..

Áyteuir, býginde Parij kóshelerinde eki-ekeuden qoltyqtasa qydyrystap jýrgen qúrbylar kóbeydi. Olardy bayqamau mýmkin emes, óytkeni olar ózderin oqshau ústaydy, al jýristeri beyne kól betinde syrghyp bara jatqan aqqulardy elestetetindey. Jastary shamalas, әri birdey kiyinip alatyn sylqymdardyn әyteuir bir «júmbaghy» baryn angharasyz. Alayda, ol ne?.. Azdap shydanyz, siz bәrin de týsinesiz. Pende balasynyn ózi anghara bermeytin bir әdeti bar, ol – mindetti týrde aldymen әdemilikti kóru. Qoltyqtasqan ekeudin biri sonday sýykimdiligimen kóz tartady, alayda onyn bar qúpiyasy – qasyna ertken qúrbysynda edi. Áueli әdemisine kóz salghan jigitter, eriksiz ekinshisine auysa bere, onyn jýzinen shoshynghany sonshalyq, jalma-jan janarlaryn taydyryp әketip, qaytadan qúrbysyna qaraydy. Al ol jymyn ete qalsa bolghany, batyryn jem shoqyghan kógershindey birazdan son sylq-sylq kýle ketip bara jatqan qos qúrbynyn izinen erip jýre beredi. Osylaysha bir beybaq  «túzaqqa» týsti dey beriniz. Eger, kóriksiz qyz jalghyz bolsa, er kindikti oghan tipti moyyn da búrmas edi, sol siyaqty qasyndaghysyna da. Sebebi jalghyz jýrgende ol mýldem súlu emes. Alayda ajarsyzdyn qasynda kez kelgen qarapayym týr kóriktenip, tipti qúlpyryp ketedi. Dyurando saudasynyn bar qúpiyasy – mine, osynda.  Yaghni, qúbyjyq qyz – «súnghyla saudagerdin» qyzmetkeri. Shal onyn әr saghatyna bes frank tóleydi. Áriyne, anadan ajarsyz bop tughany ýshin emes, әldebireudin «baghyna» ózin qúrban qylghany ýshin.

II

Dyurando – kәsipker edi, onda da naghyz tisqaqqany. Ózin millionerler qataryna iliktirgen súryqsyzdar saudasy turaly oy oghan qalay keldi deysiz ghoy. Bir kýni keshkisin taza aua jútugha shyqqan shal jelekjolgha jete bergende, kenet eki qyzdyn qarsy úshyrasqany: biri – súlu, ekinshisi oghan qarama qarsy, jýzinen kisi shoshyrlyqtay. Sol bir ghana sәt bizdin saudagerge «bagha jetpes baylyq» syilap ketken-di. Súlulyq ýshin opa-dalapqa ózinin songhy tiynyn qiyugha bar әyel zatynyn dәl myna «tauar» ýshin baryn beretinine Dyurandonyn esh kýmәni bolghan joq. Al tauar – ajarsyz qúrby. Qoltyqtap kósheni bir jýrip ótse bolghany, kem degende bir jigitti qaratpauy mýmkin emes.  Kәri tarlan shalajansarlyqqa esh berilmeytin, sondyqtan jana kәsibine qaytkende eldi birden elen etkizudin joldaryn asyqpay oylandy. Saudanyn únghyl-shúnghylyna deyin sanasynda әbden pisirmey, isti bastaghan joq. Óytkeni naryqtaghy bәsekelesteri múnyn bir ghana qateligin kórse, qasqyrsha talap jeui әbden mýmkin edi.

III

Dyurando qarttyn qanjyghasy birden maylanghan joq. Aldymen әbden qinaldy. Nelikten deysiz ghoy? Kәsipti bastaudyn qisynyn keltire almady. Qalanyn el kóredi-au degen búryshtaryna ilip ketken «kóriksiz qyzdargha  jaqsy júmys úsynamyn, qúbyjyq beyne bolsa, tipti eki ese aqsha tóleymin» degen habarlandyruyna, o toba, kerisinshe әdemi qyzdardyn aghylyp kelmesi bar ma?! Biraq olar qansha jerden «júmysqa alynyzshy» dep ayaghyna jyghylsa da, qazymyr qart selt etpedi.
Biraq ol osy tús óz sәtsizdiginin syryn týsindi. Sóytse, Qúday kórik bermegen qyzdar «men úsqynsyzbyn» dep, ózge týgili ózine moyyndamaydy eken-au. Sondyqtan da saudager óz qolymen ilgen qaghazdardy erinbey qaytadan alyp tastap, agent jaldaugha kóshti. Olardyn mindeti – kóshe-kóshe, ýy-ýydi kezip, ajarsyz qyz-kelinshekter tabu. Talgham men tәsilge bay degenderden iriktelip alynghan agentterge jenil jýk artylghan joq. «Tauardyn» minez-qúlyq, túrmys dengeyi bәri-bәrin esepke alyp, olardyn jýregine barar joldy tabu kerek. Áytpese, kim birden úsqynsyzdyghyn satugha kelise qoyar deysiz?! Óziniz elestetip kórinizshi, «Hanym, kóriksiz kelbetiniz ýshin, saghatyna osynsha tóleymin» dep túrghan sәtti. Nebir shapalaqtardy jep, qanday auyr sózder estimedi denizshi, bayghús agentter. Biraq, týbi jaghdaydyn beti beri qaray bastady. Tamshy da tasty tesedi emes pe?..

Ár tanyn Dyurando súryqsyzdardy súryptaudan bastaytyn. Áueli sary halatyn kiyip, kreslogha shalqaya týsken kýyi qolyndaghy buy búrqyraghan kofesin úrttap qoyyp, aldyna kelgenderdi kezegimen qaraydy. Qyza-qyza sonynda ornynan túryp ketip, әr «tauardyn» týr-týsi, pishinin, aumaghyn, salmaghyna deyin bәrin tәptishtey qaraghany, syrt kózge kiyim ólshemin alyp jatqan tiginshini elestetetin. Qúbyjyq beyne kónilden shyqsa shal mәz bolyp, eki alaqanyn ysqylaydy. Sóytedi de ony tauyp kelgen agenttin qolyn qysqany bylay túrsyn, tipti úsqynsyz qyzdy qalay qúshaqtap alghanyn angharmay qalatyn kezderi kóp boldy. Biraq kórki kelispese de, qyz qylmyndap túratúghyn bolsa, ondaydy shal birden jaramsyz qylyp tastady. Onysy da oryndy, sebebi týrimen bolmasa da, qylyghymen erkektin qúmaryn qozdyruy әden mýmkin ghoy. Ondayda әlgini tapqan agentke qabaghyn týksitse,  әyeldin ózine jay ghana jyly sózben shygharyp salady.   Súryqsyzdyqty súryptau súludy tabudan qiyn bolmasa, onay sharua emestigin osy bir qart saudagerden artyq eshkim bilmeytin shyghar, sirә.   Degenmen,  Dyurando osy tústa ózinin kәnigiligi men kóregendiligin moyyndatty. Adam boyynda kópshilik kóre bermeytin   qúshtarlyq pen sezimnin siqyryna qanyqqan ol jetkilikti mólsherde kóriksiz qyzdardy taptym-au degen tústa mynaday mәtindi su jana agenttik esiginin mandayshasyna ildi:

IV

 

«Ajarsyzdar agenttigi»

 

L.Dyurando. 

Pariyj, M… kóshesi 18.  Kense esigi tanghy 10.00-den týs qayta saghat 16.00-ge deyin ashyq.
        Mәrtebeli hanymdar,  men sizdin súlu jýzinizge odan sayyn әr beretin su jana tәsil oylap taptym. Áshekey men opa-dalaptyn әr bererine dauymyz joq, biraq biz kórsetetin búl qyzmettin janynda olar jip ese de almay qalady.  Sebebi qansha jasyrsanyz da, boyau men kiyim-keshek, alqa-syrghanyz kózge kórinip qalady, al menin tapqan jana tәsilimnin qúpiyasyn eshkim bile almaydy. Tabighat bergen ajar-kórkinizge qylday qiyanat keltirmey, ýstinizge bir sabaq jip te qospay-aq, men sizdin jýzinizge qaraghan jigitti siqyrlap alatynday kýsh beremin.

Siz bayqadynyz ba, ómirde barlyq nәrse jaqsy-jaman, aq pen qara, baylyq pen qayyrshylyq bolyp bólinetinin, sol sekildi kóriksiz qúrby da sizdin sýykiminizdi arttyra týsetini sonshalyq, tipti óziniz de tan qalasyz. Biz sizge bar bolghany – ajarynan adam shoshityn qúrby beremiz. Maghan senim artqan súlu óz sheshimine ókinbeydi, keliniz, kóz jetkiziniz! Qymbatty qyz-kelinshekter, sizderdin әrqaysynyz sýyikti bolugha, er azamat ataulyny esten tandyrugha layyqsyzdar. Jasandy kirpik, jasandy qas, úlama shash, bәrin-bәrin laqtyrynyz da maghan keliniz! 

Agenttik sonday-aq «qúdalyqqa» baratyn «ata-ana», «әpke-jezde», «agha-jenge» tauyp bere alady. Baghalar qoljetimdi. Bar bolghany – saghatyna bes frank, al 50 frank tóleseniz, kýni boyy sizge qyzmet etuge barmyz. 

 

V

Nәtiyje tipti oylaghannan da asyp týsti. Kelesi kýni-aq agenttik aulasy kezek kýtken qyz-kelinshekke toldy. Birinen biri ótetin kóriksiz qúrbylaryn kórgende qyzdardyn quanghany sonsha, kózderi beyne qansonarda jemtigin tapqan býrkittey shoq bop jandy. «Mata danqymen bóz óter» degendey, súryqsyzdyn qasynda súlu bolyp kórinetini onyn ishtegi әzәzil dertin qozdyryp,  menmendigin asqaqtata týsti. Tipti, en kóriksiz qúrby ýshin jinalghandardyn birimen-biri talasqanyn qaytersiz?.. Ánsheyinde ózin kóppen birdey sanaytyn qyzymyzdy Dyurando qarttyn qaqpasynan «qúrbysyn» qoltyqtay shyqqan kezde kórseniz tanymas ediniz. Keudesine nan piserdey kerdendey basyp, tipti myna týrimen tughan anasy ne әkesi aldynan shyqsa da kóz qiyghyn salmay ótse, tan qalmanyz. Sebebi ol ózin әlemdegi en súlu hanshayym sezinip bara jatyr. Mine, Dyurandonyn danyshpandyghy, súnghylalyghy da osynda edi. Ol әyel ataulynyn en osal túsyn tauyp, tamyryn tap basa aldy. Endi onyn tasy órge domalap, saudasy qyza týspese, maghan keliniz.

Deytúrghanmen, Dyurandonyn sharyqtaghan kónilin әp-sәtte su sepkendey basatyn әyelder kezdespey qalmady. Kýnderdin bir kýni әyel, әyel emes, әbjylan derlik dolynyn kelgeni. Agentter «tauardy» týgel tizip qoyyp, onsyzda óz tabighatyna ókpeli bayghús qyzdardyn qisyq ayaq, qonqa múryn, qyliy kóz, búdyrayghan sheke, jyryq erinderin algha tartsa da, әlgi әyel birde birin jaratpay qoyghany. Sebebi onyn ózi aldynda tizilip túrghan «tauardyn» qatarynan bolatyn. Biraq ony qaydan moyyndasyn?.. Átten, sol kýni qas qylghanday Dyurandonyn ózi bolmay qaldy, әytpese ol búl әyeldin ózine birden «qúda týser» edi…

Jә, әyteuir, sóyte-sóyte súranys úlghaydy, «ajarsyzdardyn» eshqaysysy júmyssyz qalghan joq. Basynda kәsip qúrly ghana kórgen búl isin Dyurandonyn ózi sýyip qalghany sonsha, tipti aqyrynda ol ózin adamzatty baqytqa keneltushi ekenmin dep shat-shadymen kýyge týsti. Áytse de, ol bireudi baqytqa keneltem dep, qolastynda júmys isteytin qyzdardyn kýni boyghy kórgen qorlyghynan týn balasy kóz ilmey, jastyqtaryn jasqa shylap shyghatynyn esepke aludy úmytyp ketip edi. Sóz joq, bayaghyday beyshara halde emes, býginde Dyurando qyzdarynyn әr kýni ýlde men býldege oranyp, búryn tek qiyalynda ghan kóretin jerlerdi kýymemen jýrip aralaytyn  aqsýyekterdin qasynda ótedi. Solargha etilgen taghzym búghan da búyyratyn bolghan. Biraq keshkisin qyzmetten ýyine oralghan son jibek kóylek pen әshekeylerin sheship, ayna aldynda óz úsqynymen betpe-bet túrghan sәttegi bayghús qyzdyn kónil-kýyin tipti әlemnin en qayghyly simfoniyasy da jetkize almaytyn shyghar… Sirә, altyn balyqty uysynda ústap túryp,  biraq sonynda jyryq astaumen qalatyn qariya men keyuana da tap múnday qúlaziy qoymaghan shyghar… Yaghni, kýni boyghy qyzyqtyn qúny – búlardyn kóriksizdigi… Qúdaydyn týrge jarytpaghany azday, adamdar da olardy ayamay ayaqqa taptap, ashyghan jaragha túz sebe týsetinin qaytersin?.. Bir jaghynan, Dyurandony bayytyp, ekinshi jaghynan kýn sayyn qanshama qyzdyn baghyn ashatyn búl beybaqtardyn óz basyn osynsha qorlyqqa salarlyq ne jazyghy bar edi?!. Beyshara qyzdy bireu aymalap, sýyu bylay túrsyn, tym qúrysa kóz salsa etti… Mine, sizge – tragediya!
         

VI

Qadirli oqyrman, men әuelde jay ghana Dyurandonyn kәsibi jayly aytpaqshy edim, biraq sonynda oqighanyn ózi osylay órbip jýre bergeni… Eger bir kýni men kәnigi qart kәsibinin kórigin qyzdyra týsken «jemtikterdin» ómiri jayly bir shygharma jazsam, tan qalmanyz. Sebebi olardyn biri maghan kelip, ishki syryn jayyp salghan edi…  «Áyel jylap alsa ajarlanyp ketedi» degen sózdin rastyghyna sol sәtte men tan qaldym, tipti en kóriksiz degen qyzdyn ózi múnyn shaghyp jylap otyrghanda, dýniyedegi en súlu janday kórinip ketti kózime. Ol óz ómirinde qansha әyeldin «qúrbysy» bolmaghan denizshi, tipti arasynda Parijdin en ataqty da auqatty degen aqsýyekteri de bolypty. Solardyn nebir qúqayyn kóripti ol.

Áy, әyelder-ay, әdemi bolghan jaqsy ghoy, biraq kýni boyy sol súlulyqty tolyqtyra týsken  tor jaulyqty taghyp bolghan son,  dar ayyrmaysyz ghoy? Sol tor jaulyq qúrly qúny bar edi ghoy «qúrbynyzdyn». Olar bolmaghanda, sizdi kim súlu dep sanar edi?… Býkir hanzada da baqytty boldy emes pe, ertegide. Sol sekildi «múnlyq qúrbynyzdyn» da baghy ashyluy mýmkin be edi. Beysharanyn bar múny da sonda, ol ózi «túzaqqa» týsirip bergen, biraq qyzyghyn siz kórgen әr jigitke ghashyq edi… Sol sәtte ol sizdi súmdyq jek kóretin, biraq sonda da beyshara sizge qyzmet etuge mәjbýr edi. Óytkeni ol kóp ýshin tek tauar edi, әytse de siz әyelsiz ghoy, sondyqtan qúrbynyzdyn zat emes, tiri jan ekenin úmytpauynyz kerek edi…

Biraq, óktemsigen órkeniyet múnlyqtardyn kóz jasyn qaytsin, elen de qylmaydy. Bireu qasiret shekti eken dep, Adamzat algha jyljuyn toqtatuy kerek pe?!. Ol әste mýmkin emes. Al Dyurando qarttyn aty tarihta mәngi qalady. Óytkeni ol «atyn shygharu ýshin jer órtedi ghoy», biraq ol ózinin ghana shoghyn ýrlep qoyghan joq, býgingi myna siz ben biz kórip jatqan órkeniyettin órtin laulata týsken edi…

 

Oryssha «Primankiy» núsqasynan

Qazaqshalaghan

Mәriyam ÁBSATTAR

20.02.2014 jyl

Abai.kz

0 pikir