(1865 jyl...)

I

Parijde satylmaytyn nәrse joq:  kólgirsigen ótirik te, shymyldyq býrkengen shyndyq ta, kýlki men kóz jasy da, jezóksheler ekibastan. Endi oghan on ekiden bir gýli ashylmaghan qyzdar qosyldy.

Dostyghy saqal sipaghansha ghana sozylatyn sauda patshalyghynda súlulyqtyng eng qymbat tauar ekenin bilmedim dey kórmenizshi. Olay bolsa qúralay kóz, qighash qas, oimaq auyz, arshyn tós deysiz be, qysqasy, әiel tәnine әr berer әrbir detali, tipti jymighanda betting úshynda biliner-bilinbes belgi beretin oiyq ta – qyp-qyzyl aqsha. Áriyne, aqsha jýrgen jerden «әzәzil» qalsyn ba, qara bazargha kelgenderding әr jaq, ber jaghyna  shyghyp, aqyry talay qyz-kelinshekti botaday bozdatady ol. Kóz jasynyng mәni: qoldan jasatqan qasy men jalghan shashynyng oidaghyday shyqpaghannan ghoy,  biraq Jaratqan iyem bergen bolmysyn jasandylyqqa aiyrbastaugha bel bughandardyng ózine de obal joq.

Maqúl, múnyng bәri órkeniyetke úmtylghan júrtqa tәn qúbylys bola qoysyn. Súlulyq – o basta pende jerge týskeli beri kóz qúrty, saudanyng basty kóziri.  Desek te dәl Durando qarttyng kәsibi tipti súnghylalardyng súnghylasynyng da ýsh úiyqtasa týsine kirmegen bolar, sirә. Ol qúbyjyq beyne «satudy» qolgha alghan. IYә, iyә, kәdimgidey Qúday kórik bermegen beybaqtardyng ajarsyzdyghynan aqsha sauugha bolatyny jayly oy alghash basqanyng emes, onyng ghana «danyshpan» basyna qaydan sap ete qaldy eken?..

Áyteuir, býginde Parij kóshelerinde eki-ekeuden qoltyqtasa qydyrystap jýrgen qúrbylar kóbeydi. Olardy bayqamau mýmkin emes, óitkeni olar ózderin oqshau ústaydy, al jýristeri beyne kól betinde syrghyp bara jatqan aqqulardy elestetetindey. Jastary shamalas, әri birdey kiyinip alatyn sylqymdardyng әiteuir bir «júmbaghy» baryn angharasyz. Alayda, ol ne?.. Azdap shydanyz, siz bәrin de týsinesiz. Pende balasynyng ózi anghara bermeytin bir әdeti bar, ol – mindetti týrde aldymen әdemilikti kóru. Qoltyqtasqan ekeuding biri sonday sýikimdiligimen kóz tartady, alayda onyng bar qúpiyasy – qasyna ertken qúrbysynda edi. Áueli әdemisine kóz salghan jigitter, eriksiz ekinshisine auysa bere, onyng jýzinen shoshynghany sonshalyq, jalma-jan janarlaryn taydyryp әketip, qaytadan qúrbysyna qaraydy. Al ol jymyng ete qalsa bolghany, batyryng jem shoqyghan kógershindey birazdan song sylq-sylq kýle ketip bara jatqan qos qúrbynyng izinen erip jýre beredi. Osylaysha bir beybaq  «túzaqqa» týsti dey beriniz. Eger, kóriksiz qyz jalghyz bolsa, er kindikti oghan tipti moyyn da búrmas edi, sol siyaqty qasyndaghysyna da. Sebebi jalghyz jýrgende ol mýldem súlu emes. Alayda ajarsyzdyng qasynda kez kelgen qarapayym týr kóriktenip, tipti qúlpyryp ketedi. Durando saudasynyng bar qúpiyasy – mine, osynda.  Yaghni, qúbyjyq qyz – «súnghyla saudagerdin» qyzmetkeri. Shal onyng әr saghatyna bes frank tóleydi. Áriyne, anadan ajarsyz bop tughany ýshin emes, әldebireuding «baghyna» ózin qúrban qylghany ýshin.

II

Durando – kәsipker edi, onda da naghyz tisqaqqany. Ózin millionerler qataryna iliktirgen súryqsyzdar saudasy turaly oy oghan qalay keldi deysiz ghoy. Bir kýni keshkisin taza aua jútugha shyqqan shal jelekjolgha jete bergende, kenet eki qyzdyng qarsy úshyrasqany: biri – súlu, ekinshisi oghan qarama qarsy, jýzinen kisi shoshyrlyqtay. Sol bir ghana sәt bizding saudagerge «bagha jetpes baylyq» syilap ketken-di. Súlulyq ýshin opa-dalapqa ózining songhy tiynyn qiigha bar әiel zatynyng dәl myna «tauar» ýshin baryn beretinine Durandonyng esh kýmәni bolghan joq. Al tauar – ajarsyz qúrby. Qoltyqtap kósheni bir jýrip ótse bolghany, kem degende bir jigitti qaratpauy mýmkin emes.  Kәri tarlan shalajansarlyqqa esh berilmeytin, sondyqtan jana kәsibine qaytkende eldi birden eleng etkizuding joldaryn asyqpay oilandy. Saudanyng únghyl-shúnghylyna deyin sanasynda әbden pisirmey, isti bastaghan joq. Óitkeni naryqtaghy bәsekelesteri múnyng bir ghana qateligin kórse, qasqyrsha talap jeui әbden mýmkin edi.

III

Durando qarttyng qanjyghasy birden maylanghan joq. Aldymen әbden qinaldy. Nelikten deysiz ghoy? Kәsipti bastaudyng qisynyn keltire almady. Qalanyng el kóredi-au degen búryshtaryna ilip ketken «kóriksiz qyzdargha  jaqsy júmys úsynamyn, qúbyjyq beyne bolsa, tipti eki ese aqsha tóleymin» degen habarlandyruyna, o toba, kerisinshe әdemi qyzdardyng aghylyp kelmesi bar ma?! Biraq olar qansha jerden «júmysqa alynyzshy» dep ayaghyna jyghylsa da, qazymyr qart selt etpedi.
Biraq ol osy tús óz sәtsizdigining syryn týsindi. Sóitse, Qúday kórik bermegen qyzdar «men úsqynsyzbyn» dep, ózge týgili ózine moyyndamaydy eken-au. Sondyqtan da saudager óz qolymen ilgen qaghazdardy erinbey qaytadan alyp tastap, agent jaldaugha kóshti. Olardyng mindeti – kóshe-kóshe, ýi-ýidi kezip, ajarsyz qyz-kelinshekter tabu. Talgham men tәsilge bay degenderden iriktelip alynghan agentterge jenil jýk artylghan joq. «Tauardyn» minez-qúlyq, túrmys dengeyi bәri-bәrin esepke alyp, olardyng jýregine barar joldy tabu kerek. Áytpese, kim birden úsqynsyzdyghyn satugha kelise qoyar deysiz?! Óziniz elestetip kórinizshi, «Hanym, kóriksiz kelbetiniz ýshin, saghatyna osynsha tóleymin» dep túrghan sәtti. Nebir shapalaqtardy jep, qanday auyr sózder estimedi denizshi, bayghús agentter. Biraq, týbi jaghdaydyng beti beri qaray bastady. Tamshy da tasty tesedi emes pe?..

Ár tanyn Durando súryqsyzdardy súryptaudan bastaytyn. Áueli sary halatyn kiyip, kreslogha shalqaya týsken kýii qolyndaghy buy búrqyraghan kofesin úrttap qoyyp, aldyna kelgenderdi kezegimen qaraydy. Qyza-qyza sonynda ornynan túryp ketip, әr «tauardyn» týr-týsi, pishinin, aumaghyn, salmaghyna deyin bәrin tәptishtey qaraghany, syrt kózge kiyim ólshemin alyp jatqan tiginshini elestetetin. Qúbyjyq beyne kónilden shyqsa shal mәz bolyp, eki alaqanyn ysqylaydy. Sóitedi de ony tauyp kelgen agentting qolyn qysqany bylay túrsyn, tipti úsqynsyz qyzdy qalay qúshaqtap alghanyn angharmay qalatyn kezderi kóp boldy. Biraq kórki kelispese de, qyz qylmyndap túratúghyn bolsa, ondaydy shal birden jaramsyz qylyp tastady. Onysy da oryndy, sebebi týrimen bolmasa da, qylyghymen erkekting qúmaryn qozdyruy әden mýmkin ghoy. Ondayda әlgini tapqan agentke qabaghyn týksitse,  әielding ózine jay ghana jyly sózben shygharyp salady.   Súryqsyzdyqty súryptau súludy tabudan qiyn bolmasa, onay sharua emestigin osy bir qart saudagerden artyq eshkim bilmeytin shyghar, sirә.   Degenmen,  Durando osy tústa ózining kәnigiligi men kóregendiligin moyyndatty. Adam boyynda kópshilik kóre bermeytin   qúshtarlyq pen sezimning siqyryna qanyqqan ol jetkilikti mólsherde kóriksiz qyzdardy taptym-au degen tústa mynaday mәtindi su jana agenttik esigining mandayshasyna ildi:

IV

«Ajarsyzdar agenttigi»

L.Durando. 

Pariyj, M… kóshesi 18.  Kense esigi tanghy 10.00-den týs qayta saghat 16.00-ge deyin ashyq.
        Mәrtebeli hanymdar,  men sizding súlu jýzinizge odan sayyn әr beretin su jana tәsil oilap taptym. Áshekey men opa-dalaptyng әr bererine dauymyz joq, biraq biz kórsetetin búl qyzmetting janynda olar jip ese de almay qalady.  Sebebi qansha jasyrsanyz da, boyau men kiyim-keshek, alqa-syrghanyz kózge kórinip qalady, al mening tapqan jana tәsilimning qúpiyasyn eshkim bile almaydy. Tabighat bergen ajar-kórkinizge qylday qiyanat keltirmey, ýstinizge bir sabaq jip te qospay-aq, men sizding jýzinizge qaraghan jigitti siqyrlap alatynday kýsh beremin.

Siz bayqadynyz ba, ómirde barlyq nәrse jaqsy-jaman, aq pen qara, baylyq pen qayyrshylyq bolyp bólinetinin, sol sekildi kóriksiz qúrby da sizding sýikiminizdi arttyra týsetini sonshalyq, tipti óziniz de tang qalasyz. Biz sizge bar bolghany – ajarynan adam shoshityn qúrby beremiz. Maghan senim artqan súlu óz sheshimine ókinbeydi, keliniz, kóz jetkiziniz! Qymbatty qyz-kelinshekter, sizderding әrqaysynyz sýiikti bolugha, er azamat ataulyny esten tandyrugha layyqsyzdar. Jasandy kirpik, jasandy qas, úlama shash, bәrin-bәrin laqtyrynyz da maghan keliniz! 

Agenttik sonday-aq «qúdalyqqa» baratyn «ata-ana», «әpke-jezde», «agha-jenge» tauyp bere alady. Baghalar qoljetimdi. Bar bolghany – saghatyna bes frank, al 50 frank tóleseniz, kýni boyy sizge qyzmet etuge barmyz. 

V

Nәtiyje tipti oilaghannan da asyp týsti. Kelesi kýni-aq agenttik aulasy kezek kýtken qyz-kelinshekke toldy. Birinen biri ótetin kóriksiz qúrbylaryn kórgende qyzdardyng quanghany sonsha, kózderi beyne qansonarda jemtigin tapqan býrkittey shoq bop jandy. «Mata danqymen bóz óter» degendey, súryqsyzdyng qasynda súlu bolyp kórinetini onyng ishtegi әzәzil dertin qozdyryp,  menmendigin asqaqtata týsti. Tipti, eng kóriksiz qúrby ýshin jinalghandardyng birimen-biri talasqanyn qaytersiz?.. Ánsheyinde ózin kóppen birdey sanaytyn qyzymyzdy Durando qarttyng qaqpasynan «qúrbysyn» qoltyqtay shyqqan kezde kórseniz tanymas ediniz. Keudesine nan piserdey kerdendey basyp, tipti myna týrimen tughan anasy ne әkesi aldynan shyqsa da kóz qiyghyn salmay ótse, tang qalmanyz. Sebebi ol ózin әlemdegi eng súlu hanshayym sezinip bara jatyr. Mine, Durandonyng danyshpandyghy, súnghylalyghy da osynda edi. Ol әiel ataulynyng eng osal túsyn tauyp, tamyryn tap basa aldy. Endi onyng tasy órge domalap, saudasy qyza týspese, maghan keliniz.

Deytúrghanmen, Durandonyng sharyqtaghan kónilin әp-sәtte su sepkendey basatyn әielder kezdespey qalmady. Kýnderding bir kýni әiel, әiel emes, әbjylan derlik dolynyng kelgeni. Agentter «tauardy» týgel tizip qoyyp, onsyzda óz tabighatyna ókpeli bayghús qyzdardyng qisyq ayaq, qonqa múryn, qyly kóz, búdyrayghan sheke, jyryq erinderin algha tartsa da, әlgi әiel birde birin jaratpay qoyghany. Sebebi onyng ózi aldynda tizilip túrghan «tauardyn» qatarynan bolatyn. Biraq ony qaydan moyyndasyn?.. Átten, sol kýni qas qylghanday Durandonyng ózi bolmay qaldy, әitpese ol búl әielding ózine birden «qúda týser» edi…

Jә, әiteuir, sóite-sóite súranys úlghaydy, «ajarsyzdardyn» eshqaysysy júmyssyz qalghan joq. Basynda kәsip qúrly ghana kórgen búl isin Durandonyng ózi sýiip qalghany sonsha, tipti aqyrynda ol ózin adamzatty baqytqa keneltushi ekenmin dep shat-shadymen kýige týsti. Áytse de, ol bireudi baqytqa keneltem dep, qolastynda júmys isteytin qyzdardyng kýni boyghy kórgen qorlyghynan týn balasy kóz ilmey, jastyqtaryn jasqa shylap shyghatynyn esepke aludy úmytyp ketip edi. Sóz joq, bayaghyday beyshara halde emes, býginde Durando qyzdarynyng әr kýni ýlde men býldege oranyp, búryn tek qiyalynda ghan kóretin jerlerdi kýimemen jýrip aralaytyn  aqsýiekterding qasynda ótedi. Solargha etilgen taghzym búghan da búiyratyn bolghan. Biraq keshkisin qyzmetten ýiine oralghan song jibek kóilek pen әshekeylerin sheship, aina aldynda óz úsqynymen betpe-bet túrghan sәttegi bayghús qyzdyng kónil-kýiin tipti әlemning eng qayghyly simfoniyasy da jetkize almaytyn shyghar… Sirә, altyn balyqty uysynda ústap túryp,  biraq sonynda jyryq astaumen qalatyn qariya men keyuana da tap múnday qúlazy qoymaghan shyghar… Yaghni, kýni boyghy qyzyqtyng qúny – búlardyng kóriksizdigi… Qúdaydyng týrge jarytpaghany azday, adamdar da olardy ayamay ayaqqa taptap, ashyghan jaragha túz sebe týsetinin qaytersin?.. Bir jaghynan, Durandony bayytyp, ekinshi jaghynan kýn sayyn qanshama qyzdyng baghyn ashatyn búl beybaqtardyng óz basyn osynsha qorlyqqa salarlyq ne jazyghy bar edi?!. Beyshara qyzdy bireu aimalap, sýi bylay túrsyn, tym qúrysa kóz salsa etti… Mine, sizge – tragediya!
         

VI

Qadirli oqyrman, men әuelde jay ghana Durandonyng kәsibi jayly aitpaqshy edim, biraq sonynda oqighanyng ózi osylay órbip jýre bergeni… Eger bir kýni men kәnigi qart kәsibining kórigin qyzdyra týsken «jemtikterdin» ómiri jayly bir shygharma jazsam, tang qalmanyz. Sebebi olardyng biri maghan kelip, ishki syryn jayyp salghan edi…  «Áyel jylap alsa ajarlanyp ketedi» degen sózding rastyghyna sol sәtte men tang qaldym, tipti eng kóriksiz degen qyzdyng ózi múnyn shaghyp jylap otyrghanda, dýniyedegi eng súlu janday kórinip ketti kózime. Ol óz ómirinde qansha әielding «qúrbysy» bolmaghan denizshi, tipti arasynda Parijding eng ataqty da auqatty degen aqsýiekteri de bolypty. Solardyng nebir qúqayyn kóripti ol.

Áy, әielder-ay, әdemi bolghan jaqsy ghoy, biraq kýni boyy sol súlulyqty tolyqtyra týsken  tor jaulyqty taghyp bolghan son,  dar aiyrmaysyz ghoy? Sol tor jaulyq qúrly qúny bar edi ghoy «qúrbynyzdyn». Olar bolmaghanda, sizdi kim súlu dep sanar edi?… Býkir hanzada da baqytty boldy emes pe, ertegide. Sol sekildi «múnlyq qúrbynyzdyn» da baghy ashyluy mýmkin be edi. Beysharanyng bar múny da sonda, ol ózi «túzaqqa» týsirip bergen, biraq qyzyghyn siz kórgen әr jigitke ghashyq edi… Sol sәtte ol sizdi súmdyq jek kóretin, biraq sonda da beyshara sizge qyzmet etuge mәjbýr edi. Óitkeni ol kóp ýshin tek tauar edi, әitse de siz әielsiz ghoy, sondyqtan qúrbynyzdyng zat emes, tiri jan ekenin úmytpauynyz kerek edi…

Biraq, óktemsigen órkeniyet múnlyqtardyng kóz jasyn qaytsin, eleng de qylmaydy. Bireu qasiret shekti eken dep, Adamzat algha jyljuyn toqtatuy kerek pe?!. Ol әste mýmkin emes. Al Durando qarttyng aty tarihta mәngi qalady. Óitkeni ol «atyn shygharu ýshin jer órtedi ghoy», biraq ol ózining ghana shoghyn ýrlep qoyghan joq, býgingi myna siz ben biz kórip jatqan órkeniyetting órtin laulata týsken edi…

Oryssha «Primankiy» núsqasynan

Qazaqshalaghan

Mәriyam ÁBSATTAR

20.02.2014 jyl

Abai.kz