Qazaqta «aqyrzaman bolarda kórdemshe kóbeyedi» degen tәmsil bar. Statistika agenttigining mәlimetine jýginsek: songhy 10 jylda elde tughan  3 397 652 sәbiyding 682987-si nekesiz anadan dýniyege kelgen. Búl - әrbir bes balanyng bireui – kórdemshe, nekesizdikten tuyp jatyr degen sóz. Jәne de búlardyng bәri derlik әkesiz ósedi nemese tastandylar qataryna jatady.

Osydan on jyl búryn dýniyege 68.000 kórdemshe sәby dýniyege kelse, jyl ótken sayyn olardyng qatary kóbeyip, 2008 jyly 75.000-nan asqan. Degenmen, býginde birtindep azayyp, byltyr olardyng jalpy sany 62.306 bolypty. Bekjan Ábduәliyúly, L.N. Gumiylev atyndaghy EÚU-ding Qazaq til bilimi kafedrasynyng professory: «Qazirgi qoghamda búl ýlken beleng alghan, ýlken kórinis tuyp otyr, onday balalar kóp dep aitugha bolady. Men mysaly Astana qalasyndaghy Almaty audanynan 4516 balanyng tizimin aldym, solardyng teng jartysynyng әkesi turaly mәlimet joq...» - deydi sharasyzdyq tanytyp. Búl sangha «ýles qosyp» jýrgender ong jaqta otyryp qalyp, Oljabay tabugha mәjbýr bolghan kәri qyzdarymyz ben qaladaghy erkindikti etekting erkindigimen shatastyrghan boyjetkenderimiz. Búlardan jezóksheler de qalatyn emes. Kórdemsheni kóbeytuding «kókesi» – osylargha úryq sepkish serisymaq erkekterde bolyp túr.

Islam dini boyynsha nekesiz bala tabu men taptyru - asa kýnәhar isting biri. Qazaq halqy múnday jaghdaygha asa qatal qaraghan, tipti, erterekte әlgi qyzdyng ata-anasyn da elden, rudan alastasa kerek. Sol daghdy men dәstýr býginge deyin qazaq qyzdarynyng kórdemshe tuuyna kedergi bolyp kelgenmen, songhy jyldary kórdemshe tapqan qyzdar ol jayynda әke-sheshelerine aitpay, baladan qútylugha asyghuy bolmasa qashyp-pysyp ózderi balany ósiruine sebep boldy.

Mәjilismen Túrsynbek Ómirzaqov «Býgingi kýnde búny qalyptasqan jaghday dep aitugha bolady. Ákesiz sәbiylerding sany nege kóp? Búl problema nege sonshama ózekti bop, qazir ary qaray ósip jatyr? Biz múny qalay toqtatamyz?...» dep  jaghasyn ústady.

Islam dinining ókilderi «nekesiz tughan balalardy nekeli etu mýmkin emes, endi olardy asyrap alyp nemese ókil әkeler qolgha almasa, búl – bolary bolyp, boyauy singen nәrse» degen ústanymda. Alayda múnyng bir joly  eki nemese ýsh jaqtyng kelisimimen kórdemshe balanyng sheshesimen kókek әkeni nekelestiru mýmkindigine sayady, biraq ol meylinshe mýmkindigi az jaghday. Ol ýshin әlgi әkening jauapkershiligi joghary boluy kerek, bolmasa onyng býgingi janúyasy soghan yntaly boluy qajet. Áytpese, elde kópәieldik nekeni moyyndarlyq zang qabyldanuy qajet. Qalay bolghanda da ruhaniyatmyzdyng qúldyrauy men azamattarymyzdyng ar-namysy azayghandyghyn bildiretin kórsetkishting naq ózi osy bolyp túr. Kórdemsheler eline ainalmasaq bolghany...

Anyqtama:

Kórdemshe - nekesiz tughan jas nәreste, bala.( http://www.mtdi.kz/tusindirme-sozdik)

  «Kórdemshe» degen sóz qazaqtyng dәstýrli úghymynda bar sóz. «Kórdemshe» sózi Ábdijamil Núrpeyisov pen Beken Ábdirazaqovtyng   shygharmalarynda kezdesedi.  «Qan men ter» trilogiyasynda Tәnirbergen men Aqbala nekeleri qyiylmay túryp tapqan nәrsesteni Tәnirbergenning bәibishesi «Myna kórdemshendi әri alyp ket» deytini bar.

Abai.kz