Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 16269 0 pikir 3 Shilde, 2014 saghat 14:43

MÁNGILIK SAGhYNYSh

Lәzzat Qapysheva. Novellalar

Mәngilik saghynysh

Shygharma әnshi Bighazy Tútqabekovtyng ruhyna arnalady Sýigender qosylmaydy degen úghym bar ghoy. Biraq biz qosyldyq. Bir birimizdi sәl kórmesek taghatsyzdanyp, uaqyt toqtap qalghanday kýiip-janyp, saghynyshty kýnderdi ótkerdik. Júbaylyq ómirding bal shyrynyn tata jýrip bir-birimizge degen yntyq kónil men ystyq sezim suymap edi. Sәbiyli boldyq. Túnghyshymyz Almas ómirge keldi. Úldy boldym dep, qatty quanyp edin. Bas ekeu bolmay mal ekeu bolmaydy degendey kýndelikti ómirimizde bireuden ilgeri, bireuden keyin bolsaq ta, biz óte baqytty edik. Keshegi studenttik shaqtyng alghashqy jyldarynda tabysqan ekeumiz endi, ýlken shanyraqtyng iyesi atandyq. Ómirge qyzymyz Qarlyghash keldi. Qyz-yrys bereke, ýmitimning jalghasy dep, balasha mәz bolyp edin. Keshegi boz bala jigit saliqaly da salmaqty, eki balanyng әkesi atanyp, dos jarannyn, aghayyn tughannyng qúrmetine bólendin. Óner degende ishken asyndy jerge qoyatyn sen respublika dәrejesindegi sahnadan kórinip, әuelete әn salyp, halqynnyng qoshemetine iye

boldyn.

men de óner ordasynan bilim alghanmyn. Qara jayau

emespin. Biraq, sening abyroyyng asqaq, bedeling biyik bolsyn

dep, shanyraqtyng uyghyn berik qadap, keregendi keneytudi

oyladym, ónerimdi de, ómirimdi de tek saghan arnadym.

Baqytty kýnder ótip jatty, alansyz edim, bәri de osy-

lay bolyp qaz qalpynda túra beredi dep oilaytynmyn. Key-

de gastrolidik saparmen sen alysqa ketkende saghynyshtan janymdy qoyargha jer tappaytynmyn. Kezekti konsert-

terden keshigip kelseng kónilimdi múng basyp, jýregimdi

qyzghanyshtyng qyzyl iyti talap jatatyn. nege deseng sen

symbatyna aqylyng say segiz qyrly, bir syrly, әrbir әiel

zaty armandap, shirkin, mening jarym osynday bolsynshy

dep tileytindey azamat edin. Bәlkim, sondyqtan bolar men

seni ózge týgili ózimnen de qyzghanyp jýretinmin. Ózinmen

birge toylargha, keshterge barghanda nebir súlular úrlana,

keybireuler súqtana qaraghanda seni bireui qoltyqtap keter-

dey qinalatynmyn. Álde jar ghúmyrynyng qysqa bolaryn

sezip janymnyng jantalasqany ma? Beker eken. Bәri de be-

ker eken. Seni nebir sylqym súlular men arulardan qoryp

jýrsem de, ajaldyng tyrnaghynan aila tauyp, qorghay almay-

tynymdy bilmeppin. Ózinnen qapiyada kóz jazyp qaldym.

Qymbat apam aitqanday sen Almatygha shabyt izdep kelip-

en, tughan topyraghyng Janaarqagha tabyt bolyp attandyn-au..

Ózinsiz myna ómirde ensem endi kóterilmeytin shyghar,

qara jerdi basyp jýre almaytyn shygharmyn dep edim.

Ólgenning artynan ólmek joq, qazir shýkirshilik Almasyn

er jetip keledi, Qarlyghashyng boy jetip keledi, sening ýzilip

qalghan әnindi jalghastyramyz degen arman maqsattary da

bar.

Tek men ghana, ózinning beynendi kónilden óshire almay

baqytty kýnderding elesinen es jiya almay kýnde mamyq

tósek múzgha ainalyp, qús jastyghym qargha ainalyp, ózin

jaqqan jýrek otynyng qyzuy qaytyp, jaurap jýrmin.

Sensiz ótken kýnderden jalyghyp, jalghyzsyrap, jabyqtym.

Janym! esimindi úmytpas eling bar da, әuelete salghan әnin

bar da, qos túyaghyng aman bolsa shyraghyng sónbeydi – Bighazy!

Sen mening mәngilik saghynyshymsyn!

 

 

 

JALGhYz ÚLYM

Auyl shetindegi úzyn jolgha qarap, kýni boyy әrli berli

jýretin Asylbay qariya ótken ketkennen býgin qay kýn, dema-

lys emes pe dep, jii súraydy. Tayaghyna sýienip túryp, shetsiz

sheksiz dalagha qarap, o dýniye-ay dep, auyr kýrsinedi. Keshe

ghana «kimsing – Asylbaymyn» dep keudesin joghary ústap bir

әuletting bas kóterer azamaty Asylbayy edi, ómirding biraz

qyzyghy men qiyndyghyn da qatar kórdi. Sonau bir jylda-

ry әke - sheshesimen birge asu da asu bel asyp, Qytaygha da

shúbyryp ótip ketpedi me? Iә bәrin qazir eske alyp keregi

ne? eng bastysy kәrilik kelgende qaladaghy jalghyz túyaghynyn

habarsyz qalghanyna qapalanyp bir kelip qalady ma dep jo-

lyna qarap jýrgenine kóp boldy. Kәri qoydyng jasynday ja-

sym qaldy, aldymda tórimnen kórim jaqyn, qu jalghyz ben

nemeremdi kókiregime basyp túryp, bir kórsem dep arman-

daydy. ey balam, әkenning kónil kýiin sezip, bir kelip ketsen

bolar edi dep Asylbay qarttyng keyde balasha solqyldap

jylaytyny da bar. Jylamay qaytsin, sonau alpysynshy

jyldary Qytaydan zorgha elge jetkende bәibishesi qaytys

boldy, ong solyn tanymaghan úly ekeui ghana ýide sopiyp

qaldy. Sodan aghayyn tuys kórshi qolang kórshi auyldaghy

jesir әiel Jәmilagha qolqa salyp, shanyraghyna kirgizip

berdi. oi, Jәmila pysyq qoy, ýy sharuasyn dóngeletip,

shanyraghymen dәuletining iyesi bolyp shygha keldi, eki qyz

tuyp berdi. Syrttay qaraghan adamgha bәri de dúrys siyaqty.

Biraq, Asylbaydyng auzyn ashyp sýigeni, kózin ashyp kórgeni

túnghysh úly Sanaty jyraqtay berdi. Ógey sheshe ógeylik ta-

nytpay túrmady. ne kerek, jalghyz úly qalagha oqugha ketti.

Sol jaqta otau qúrdy. Bir orys kempirding pәterin jaldap jýrip balaly boldy, birde bar jighan tergenin alyp úlyna

qaladan ýy әpermek bolyp edi, kempiri men qyzdary óre

týregeldi, ne kerek jyldar boyy jighan aqshasy bir kýnnin

ishinde qúnsyzdanyp ketpedi me? Jalghyz úl anda-sanda

bolsa da at izin salyp túrushy edi. Biraq, izdep kelgen әke

shanyraghynan jyly qabaq, meyirimdilik kórmegen son,

songhy uaqyt habarsyz qaldy. e, qarttyq degen de tórtke

bólinedi deydi ghoy, birinshisi shal, ekinshisi qariya, ýshinshisi

aqsaqal, tórtinshisi abyz deydi. Asylbay aqsaqal dombyra-

syn qolyna alyp, auyl aimaghyna qos ishekten kýmbirlete

kýy tógip, týrli anyz qissalardy, terme jyrlardy aityp

otyrghan ortasyn dumangha bóleytin.

Qansha kónildi otyrsa da kókiregindegi jalghyz úlgha degen

saghynysh janyn syzdatyp, syryn adam balasyna aita al-

may qalagha jete almay әjimdi jýzin múng basatyn. Kókiregi

zerek qariya býgin de aqsaqal atandy. Ómirding ashy túshysyn

tatyp, ótken ómirine shýkirshilik deydi. Alladan búiryq

kelse, bәrine dayyn. Tek jalghyz úlymdy bir kórsem degen

tilegi armany bar. Ákening kýndiz kýlki, týnde úiqy kórmey

jýdep jýrgen kónilining әseri me qaladaghy jalghyz úly Sa-

nat ta songhy uaqyt әkesin jii týsinde kórip mazasyzdanyp

jýr edi. Bir kýni kolledjde oqityn jalghyz úly Aybat

senbi kýni sabaqtan erterek kelip «kóke, qolynyz bos bol-

sa auylgha atama baryp qaytayyq» degende quanyp ketti.

Kýndiz týngi tilegi qabyl bolyp jaratqangha myng alghys

aytqan Asylbay qart jalghyz úly men nemeresin jolgha

shygharyp salyp kelip, tósegine qisayyp jatyp, mәngilikke

kóz júmyp edi. Qalagha jaqynday bergende jýregi әlde

neni sezdi me sabyrsyzdanghan Sanat jalghyz úly Aybat-

ty qúshaghyna alyp jalghyz úlym mening әkemning úrpaghy,

sen aman bolshy dep mandayynan sýidi. myna bes kýndik

tirshilikte әke men balanyng tatulyghyna, aghayyn tughannyn

silastyghyna jeter ne bar deysin. Sanat kópten kórmegen

әkesine degen saghynyshynyng basylmaghanyn endi sezgendey

ózegin óksik qaryp: jalghyz úlyn bauyryna basyp, jalghyz

úlym, jalghyz úlym dey berdi...

 

 

MÚnAYdYM ÓzIng JoQTA...

Saghynyshtyng saghymyna oranyp, ózindi oilap, bir kezde-

su bar dep alda, «qoshtasamyn ózinmen» degen óleng joldary

til úshyna oralyp, ezu tartyp, tәtti bir qiyaldyng jeteginde

kele jatyr edim, qalta telefonym shyr-shyr ete qaldy:

– Sәlemetsiz be, Jәmila Bazarbekqyzy, men, Ásel

ergeshqyzy degen jurnalist siniliniz bolamyn, sizden

súhbat alsam degen josparym bar edi.

– rahmet, ainalayyn, men aiypty bolyp, jazasyn ótep

kelgen janmyn, sondyqtan súhbattyng reti kele qoymas dep

oylaymyn.

– Jәmilya Bazarbekqyzy, myna ómirde «janylmaytyn

jaq, sýrinbeytin túyaq joq», sizding ómiriniz keybireulerge

sabaq bolar, biz sizdi songhy uaqyt bar qiyndyqty jenip

shyqqan, býginde isker de kәsipker әiel retinde jaqsy ta-

nimyz.

Ásel izimnen qalmay jýrip, súhbat beruge meni kelistirdi.

Qazirgi oqyrman da, tyndarman da, kórermen de bilimdi de,

bilikti zerek qoy. Ózderine únaghan oiymdy kónilderine tek-

shelep jinap, oy týier dep, ótken kýnderimnen syr sherte

bastadym..

...mening balalyq shaghym, ata-anam, aghayyn-tuys,

aghalarymnyng arqasynda alansyz ótti. Jastyq dәurenimde

de, studenttik shaqtyng qyzyq quanyshyn da kóp kórdim.

Ózim qatarly jastar armandaytyn jogharghy oqu ornyn

bitirip, alghan mamandyghym boyynsha júmysqa da tez or-

nalastym. Birde jaqyn qúrbym túrmysqa shyghyp, soghan

qyz-joldas bolyp, erip bardym. Toydan qaytar uaqytta

kópshilik qauym jinalyp, basyma oramal salyp, bir kýnde ontýstik ónirge kelin bop shygha keldim. Biraq, ózing tanymay-

tyn, janyng qalamaghan janmen tósekte basyng qosylghanmen,

kóniling qosylmasa bolmaydy eken. Arada bes-alty ay ótken

son, ajyrasyp kettik. Áke-sheshemdi, aghalarymdy úyatqa

qaldyrdym, túrmystan qaytyp keldim dep, ózimdi-ózim

ishtey mýjip, biraz uaqyt selsoq kýy keshtim, bәrine uaqyt

emshi eken. ensemdi tiktep, bar yqylas-yntammen adal enbek

etuge әr saghatymdy, kýnderimdi bosqa ótkizbeuge bel budym.

Saghat tili jyljyp, kýnderge úlasyp, ótken kýnder aptagha

aynalyp, ailar men jyldar jymyn bildirmey óte berdi. Ózim

qatarlas qúrbylar ýili-borandy bolyp, jan-jarymen qatar

jýrgende men olargha qyzygha qaraytynmyn. Ár bosaghanyn

kiyesi bar deushi edi, alghash attaghan bosaghamdy beker tastap

kettim ba dep, úzaq týnge kóz ilmey, oilanyp shyghatynmyn

jәne Allagha ghana jarasqan jalghyzdyq degen ýreyden qorqa

bastadym. Bәlkim, ... taghdyrym osylay shyghar..

Bir keshte Qúrmanghazy atty azamatpen tanysyp, kóp

uaqyt ótpey, oghan túrmysqa shyqtym. Ómirge birinen son

biri eki qyzym keldi. Pәterden pәterge kóship jýrsek te,

ony qiyndyq dep oilamappyn. Balalar óse kele qyzmetim

de satylap jogharylady, ailyghym da jaqsy, kóligim de

bar, manayymda dos-jaran da kóp, aghayyn-tuys ta elden

ýzdiksiz kelip-ketip jatady. Jan-jarym janymdy týsinip,

jaghdayymdy jasamasa da, oghan eki qyzymnyng әkesi dep

qarap, arada júbaylyq jarasymdylyq bolmasa da, bәrine

tózuge de, kónuge de dayyn edim. Sol kezdegi bar aldany-

shym – júmysym, balalarym bolatyn, sol ómirime shýkir

deytinmin. «Shólmek myng kýn synbaydy, bir kýn synady»

degendey, ayaq-astynan mekememizge tekseru jýrgizilip, bir

kýnde qamaugha alynyp, aiypker atandym.

Úzaq-úzaq tergeuler, tynymsyz tekseruler qajytyp,

jýikem syr berip, tar qapasta qamalyp, ne ónim, ne týsim

ekenin ajyrata almadym. Aqtala almadyq, ózim jәne

esepshi, birimiz 8 jyldy, birimiz 6 jyldy arqalap, Alma-

ty oblysy, Jaughashty audanyndaghy «әielderdi enbekpen

týzetu» mekemesine jóneltildik.

e, nesin aitasyn, ol jer men qazir ekeumiz otyrghan myna  jerding arasy jer men kóktey. Bәrin tizbelep qayteyin, men

ol jaqta 4 jyl 8 ay otyrdym. nebir arular men aqyldy,

isker, kórikti әielderdi de, tamasha qyz-kelinshekterdi de,

jasy kelgen qart analardy da sol jerde kórdim. osyndayda

eske týsedi, Dulat Isabekov bir shygharmasynda «jalmauyz

kempirding de shyqqan tegi әiel, ony osynday kýige týsirgen

myna qu it tirshilik» dep jazghany bar edi. Sol aitpaqshy,

tumysynan jany nәzik, jaqsylyqqa jany qúmar әiel za-

tyn temir torgha telmirtken myna qu tirshilik adamdardyn

bir-birine degen qataldyghy, meyirimsizdigi der edim. Jaza-

syn ótep jatqan әielderding әr qaysysynyng ómiri bir derekti

de, kórkem shygharma. men 4 jyl 8 aidy janarym jasqa to-

lyp, qos perzentimdi, anamdy, auylymdy, bostandyqty

saghynumen ótkizdim. Tozaqta ótkizgen kýnderimning әr sәtin

sózben jetkizip aita almaymyn. eng bastysy, shýkir deyin,

bostandyqqa shyqtym. Aldymnan shyqqan eshkim joq, bala-

larym bolsa Aqtóbede, anam aurushang bolyp qalghan, kýieuim

men isti bolghan kýnnen-aq qol ýzgen, bayaghy dos-jaran da

alystaghan, sottalghan jan kimge kerek deysin. Temir tordyn

ar jaghynan dalagha shyqqanda, taza auany jútyp, aspangha

tesile qarap, úza-a-aq túryp qaldym da, senimsiz qadammen

qalagha bet aldym. Qaltamda kiltim bar, ýige jetkenshe

asyqtym.

o, toba, bayaghyda men mashinadan týsip jatqanymda,

jýgirip kelip, qal- jaghdayymdy súrap amandasyp jatatyn

kórshilerim búl joly meni kórip, bir-birine sybyr-sybyr

etip, teris ainaldy. esikti ashyp, ishke kirdim. Áyeli joq,

iyesiz qalghan ýiding ishi astan-kesten. Telefon istemeydi,

televizor kórsetpeydi, del-sal bolyp biraz uaqyt oty-

ryp qaldym da, syrtqa shyqtym. Kóshening qarsy betindegi

dýkenge baryp, sol jerden dostaryma, aghayyn- tuysqa

qonyrau shalyp edim, dausymdy estip quanghan eshkim bol-

mady, tipti menimen sóileskileri de kelmedi. Qaltamda az

ghana qarajat bar edi, dýkennen az-maz azyq-týlik, bir jar-

ty alyp, as bólmege kirip, óz-ózime dastarhan әzirlep jatyr

edim, esik qaghylyp, ýige beytanys er adam kirip keldi. Shy-

nymdy aitsam, men alghashqyda qorqyp kettim

– Jәmila, sәlemetsiz be, tang qalyp túrsyz ba? men

rәziyanyng aghasy Túrsynmyn. Sizdi arnayy Qaraghandydan

izdep kelip edim.

men esimdi tez jidym

– rәziya qalay, tәuir boldy ma?

– Jәmila, rәziyany aparmaghan jerimiz joq, dәrigerler

de, emshiler de emin taba almady. Qayran, qaryndasym,

sandyraqtap jatyp, sening atyndy san mәrte aitatyn. Birde

esin jighanda maghan amanat sózin aityp edi, sol ýshin kelip

túrmyn.

–Agha, bir ótinishim, qolynyzdan kelgenshe Jәmila

tәtege kómektesiniz, ol jaqsy adam. Biz bir kamerada 13 әiel

boldyq, kezektesip úiyqtaytynbyz, men qatty auyrghanda

Jәmila tәte meni arqasyna salyp, bolmasa, bauyryna ba-

syp, balasha әlpeshtep, meni әn aityp úiyqtatatyn. Agha, bar

tilegim – ol kisini Jaughashtygha izdep barynyz.

Qaryndasymnyng qayghysy qabyrghama qatty batty, qosaq

arasynda bosqa kýiip ketken botamnyng songhy sózderin

esimnen shyghara almadym, ózinizdi izdep Jaughashtygha da

bardym, bostandyqqa shyqqan ekensiz, sol jerden meken-

jayynyzdy alyp, kelip túrghanym osy.

Sol kýni rәziyanyng aghasy maghan kóp qarajat berdi,

qújattaryma kómektesti jәne Aqtóbege qaray úshaqqa biylet

te aldyq.

– Jәmila, auylynyzda asyqpay bir aiday uaqyt bolynyz,

al myna ýiding kiltin maghan tastap ketiniz, qyzdarynyzben

kelgende men sizdi ózim kýtip alamyn.

Qashanda oiymyz jaqsylyqtan kóri jamandyqqa auyp

túrady ghoy. Túrsyn maratúly ýiding kiltin súraghanda

bir týrli sekemdenip qaldym, biraq auylgha ketkim kelip

túrghandyqtan, ýiding kiltterin «lәm» demesten, qolyna

ústata saldym. Sol sәtte maghan eshnәrsening qajeti joqtay,

kónilim qúlazyp túr edi. Kóp sozyp qayteyin, sonymen

men auylgha attandym. Tura bir ay bolghanda qyzdarymmen

Almatygha oraldym, bizdi úshaqtan Túrsyn maratúly

kýtip aldy. Ózderin kýtip túrghan bóten jandy kórgen

qyzdarym alghashqyda tosyrqap qaldy. men mәn-jaydy,  ol kisining qaryndasy rәziyamen birge Jaughashtyda ótkizgen

kýnderimdi, bәrin-bәrin aityp berdim. Áuejaydan ýige de

keldik, senseniz syrtqy esikten bastap, ýiding ishin de tany-

may qaldyq, kýrdeli jóndeu jýrgizilgen. Qymbat jihazdar,

ýlbiregen perdeler, ydys-ayaqqa deyin janaryp, janghyryp,

jarqyrap túr. Aytargha sózimiz joq. Túrsyn maratúlyna

kiltti berer aldyndaghy aram oiymnan ózim úyalyp kettim.

Arada kóp uaqyt ótpey, dastarhan mәziri de dayyn boldy.

As ýstinde Túrsyn maratúly jaqsy tilekter tilep túryp,

endi mening memlekettik mekemede biraz uaqytqa deyin

qyzmet istey almaytynymdy aityp, jeke kәsippen ainaly-

suyma baghyt-baghdar berdi. mening aitayyn degenim, jalpy

әiel zatyna ghana emes, әr adamgha bir-birining jan-jyluy,

qamqorlyghy kerek, qazaqtyng jauy qazaq bolmay, qazaqtyn

qorghany qazaq boluy kerek.

men sóilep otyrmyn, әngimemning ayaghy bitpesten bәrin

ýnsiz ghana tyndap, jazyp otyrghan jurnalist Ásel janary-

na ýiirilgen jasyn tyya almay, esikten shyghyp ketti. ol jaza

ma, jazbay ma, onda sharuam joq, búl qazaqta jigitter bar nar

qasqa dep Tólegen Aybergenov jyrlaghanday, el-júrttyn,

aghayyn-tuystyng qamyn oilaghan Túrsyn maratúly

siyaqty azamattardyng kóp boluyn tiledim. Ájem ýnemi «bir

jamandyqtyng bir jaqsylyghy bolady» dep aityp otyrushy

edi. Tipti, temir tordyng ar jaghynda ótkizgen 4 jyl, 8 aiyma

da riza siyaqtymyn. ol jaqqa barmasam, rәziyany kórmesem,

Túrsyn maratúlymen myna ómirde kezdespey, qamqorlyghyn

kórmey, jan-jyluyn sezinbey, ómirden óterim de mýmkin

edi-au. rizamyn saghan, taghdyrym, Túrsyn maratúlynsyz

ótkergen kýnderime ókinip, onymen kezdeskennen keyingi ózi

joq kýnderde de kóp múnayyp jýrmin.

Ómir atty aidynda eskeksiz qayyqtay bolyp, qaltyldap

qalghan mening ómir jolymda kezdesip jaryq sәule shashqanyn

ýshin Allagha san myng alghys aitamyn ózinmen ótkeretin

múnly kýnderime de rizamyn!

0 pikir