(Jalghasy)

Álem kenistigindegi sana jýiesining sanlauy ashylghannan bergi adamzat ataulynyng mәngilik nysanasyna ainalghan jәne býgin de, erteng de, keler zamandarda da  týitkili týisiginen ketpeytin mәngilik alany mol ansardyng biri – biylik tútqasy  jәne sol biylikting iyesi turaly әfsanalyq uaghyzdar. Qadymnan qazirge deyingi dýnie tarihy – osy bir qasiyetti de  qajetti  jәne sonday qatal da qanqúily mәseleni sheshu jolyndaghy gharasat maydandarynyn  qaqtyghysynan túratyn  saqna siyaqty. Besiktegi balanyng enbeginde býlkildegen “mennen” bastalyp, taqtyng tórindegi “Men!” men  túiyqtalatyn psihologiyalyq pighyl men filosofiyalyq  payymdaulardyng ózi qazirgi kezende birining tolghamyn biri qaytalap, tek  úghymdyq jәne termindik janghyrtulardyng toghysyna ainalyp, tyghyryqqa tirelgen jayy bar.

  Dýnie ghúlamalary әlmisaqtan beri  kýshti de әdil biylikting tútqasy turaly tolassyz tolghanyp kele jatqanymen, monarhiya, diktatura, demokratiya degen  biylikting ýsh týrinen ózge memlekettik basqaru jýiesin oilap tapqan joq. Qoghamtanushylar men diny missionerler úsynghan: “Adamdar bir birimen sanasa otyryp, sanaly týrde bir-birine tәueldi ómir sýretin  býkil әlemdik nysana” jónindegi iydeyanyng halyqaralyq iydeologiyagha ainalghanyna shiyrek ghasyr ótse de, jalpygha ortaq biylikting ýlgisi әli kýnge deyin tújyrymdy týrde tiyanaqtalmay keledi. “Ghalamdastyru ýlgisi”, “Álemdik sayasat forumy”, dýnie jýzi preziydentterinin  “Monblan-forumy” ispetti sayasy qozghalystardyng ózi әli de niyet pen tilek dәrejesinen asa almay jatyr.

  Búl ansar әli talay úrpaqtyng aqylyn sauyp, sanasyn sarqatyny sózsiz. Oghan kýmәn joq. IYsi adamzat әlemdik absoluttik әdil biylik iyesin tanyp, tabu ýshin qanshama sarsangha týspedi. Alayda onday bylghaqty dertting dauasynyng tabyla qongy neghaybyl. Biraq oghan úmtylmasa qogham da, órkeniyet te toqyraydy. Tәuelsiz últ pen  derbes memleketter ómir sýrip otyrghan kezde, býkilәlemdik absoluttik biylik eshqashanda ornamaydy. Ol ýshin iysi adamzatqa ortaq ruhany mýdde qajet. Nәsildik, tektik, últtyq, taptyq, diny alshaqtyqtar qarama-qarsy taytalasta túrghan shaqta onday  “qiyaldaghy patshalyqtar” ómir sýruge dәrmensiz. Keshegi sosialistik qogham da sonyng bir “elesi”. Demek, biylik degenimiz jay ghana әkimshilik-әleumettik qana úghym emes, ol  tamyryn Tәniriden tartatyn tanymdyq kiyeli nysana.        

  Búl talpynystardyng barlyghy da kóne týrki jazba eskertkishterindegi  “mәngilik el” nysanasyn eske salady. Býgingi “ghalamdastyru” iydeyasynyn  týpki tamyry sonda jatyr. Sol “mәngilik el” ýlgisin jete zerttegen kóne qytay qayratkerleri bizding jyl qayyruymyzdan tórt jýz jyl búryn jýz jyl soghysyp jýrip qazirgi ortalyq memleketti qúrdy. Besinshi ghasyrda Edil patsha әlemdik qayta qonystanudyng kóshin bastap, Rimning qúldyq qoghamyn qúlatyp, Europadaghy imperiyalyq biylikti qalyptastyrdy. Kók týrk qaghanaty sol “mәngilik eldin” әlemdik alghashqy ýlgisi edi. Arghy tegi Altynorda myrzalaryna aparyp tireytin knyazi Trubeskiyding euraziyalyq iydeyany úsynuy da sondyqtan. Kezinde oghan tóbe shashy tik túrghan sayasatshyl oishyldardyng ózi qazir búghan erekshe den qoyyp, “mәngilik el” nysanasy turaly payymdy kózqarastar bildire bastauy tanym shyndyghyn moyyndaudyng bir belgisi. Atty әsker, jelekti nayza, ýzengili ertoqym, dóngelekti arba arqyly sol dәuirding damu dengeyin jana satygha kóterdi. Múnyng barlyghy qazirgi zamandaghy atom bombasynyng dýniyege keluimen ten  qúbylystar bolatyn. Búryn jeke pikir retinde aitylyp jýrgen Edil men Shynghyshan, Aqsaq Temir “әlemdik órkeniyetting biylik ýlgisining negizin qalaushylar” degen oy endi ghylymy tújyrym esebinde úsynylyp jýr. Óitkeni, týrk tektes osynau túlghalar qúrghan qaghanattan keyin әlemdik biylik sanasy ózgeshe sipaqa ie bolyp, jana qoghamdyq qúrylymnyn  (formasiya) negizi qalanypty.

Keshegi jyraular men “zar zaman” aqyndarynyn, Abay men Maghjannyng týpki ruhany tútqasy da sol “eldik, qaghandyq” iydeologiya. Abay tipti búl nysanany barynsha ashyq bildirip:” Ne bolady ónsheng noli, biylemese bir kemel” – dep terendetip әketti. Sebebi, týrktik tanym boyynsha qaghansyz, hansyz el – eng teksiz, qasiyetsiz júrt. Onday úlysty kemsite sóilep: “Han saylap, han silap kórmegen qara taban qúl” – dep   qaraydy.   Al han saylaghan eldi .”Bilge qaghandary bolghan, alyp qaghandary bolghan  el eken. Ámirshileri de bilge bolghan eken. Bekteri de, halqy da senimdi eken. Sol ýshin elin sonsha úzaq biylegen eken. El ústap, tórelik etken qaghandy halyq eken” (“Kýltegin”, ýlken jazu) dep asqaqtata qadir tútqan. Qaghandy el – erkin el, tóniregimen terezesi teng el. Tәuelsiz el ghana – “mәngilik el”. 

  Sonday mәngilik qasiyet pen biylikke ie qaghanattyng tarihy múragerining biri – qazaq últy. Sebebi, múragerlikting basty sharty – bas erkindigi. Al kez-kelgen qazaq ”Tebingiden ala balta suyrysyp, tepsinisip kelgende, teng atanyng úly. Birinen ekinshisining dәrejesin artyq etse – Tәniri etti”. Tәnirding ózi bergen biylikke – talas jýrmeydi. Sondyqtan da  qazaq qauymy eshqashanda qúl ústamaghan jәne qúldyq qoghamdy basynan keshpegen. Tәnirimning ózi bәrin teng jaratqan. Kez-kelgen qara ólenshining ózi “arghy atamnan qarakók ýzilgen joq!” – dep top aldynda emin-erkin kósilte jóneluining ózinde  sonday tanymdyq-әleumettik, tektik  tendik psihologiyasy jatyr.

  ”Qarakók” degen úghym – qasiyetti tekting balamasy, “mәngilik el men mәngilik biylik iyesinin” úrpaghymyn degen kiyeli  úghym. Týrk qaghandarynyng osynday erekshe jaratylysy turaly anyzdar euraziyalyq elderge de tarap, “goluboy krovi” degen termin qalyptasty. Qazir búl ataudyng týrk qauymynan auysqanyna eshqanday tekti túqym  qarsy uәj aita almaydy. Targhytay da, Alyp Er Tona da, Oghyz qaghan da, Edil de, Bumyn da, Kýltegin de, Shynghys han da Kókten jaralghan, yaghnyn, “mәngilik kóktin” túqymy. Endeshe ol qasiyet eshqashanda ýzilmeydi. Qaghangha qarsy kelu – Kókke, Kóktәnirine qarsy kelu. Onday memleket sózsiz joyylady.

  Demek, qadym zamannan bastap býgingi kýnge deyingi el armany – han saylau, yaghnyi, Abay aitqan “bir kemelge  tatymdy tolyq biylikti” beru. Búl kóshpeli әskery demokratiyanyng - kók týrk qaghanatynyng kókeykesti kiyeli maqsaty, sonau týp-túqiyanyzmyzdan kele jatqan eldik ansar. El aghasyn tandap saylau jәne soghan býtindey boysynu – “mәngilik el men mәngilik biyliktin” basty sharty.  Abaydyng ”Tanymadyq, jarymadyq, jaqsygha bir irgeli. Qolyna alyp, pәle salyp, andyghany óz eli”- deuinde osy úly ansardyng saryny jatyr. Biylikting dәmin bala jasynan tatyp ósken dala danyshpany  biylikting bir qolda bolghanyn jәne sol biylik iyesi býkil jamaghatyn “óz bauyrym” dep qarauyn armandaydy. Negizsiz armandap otyrghan joq. “Mәngilik eldin” iyesi Bilge qaghan óz júrtyna: “Tәnir tekti tәniri jaratqan men Týrk bilge qaghan búl shaqta taqqa otyrdym. Sózimdi týgel  estinder  býkil jetkinshegim, úlanym, birikken әuletim, halqym!”- dep (“Kýltegin”, kishi jazu) barsha elin bauyryna basa sóileydi.

 Mine, “mәngilik eldin” biylik iyesine qoyatyn eng basty talaby osy. Eline emirenbegen er el basqara almaydy. “Elim!” dep aitu ýshin de erekshe qúqyq pen pәrmen, meyirim-qayyrym, әdil biylik berilui tiyis. Óitkeni, “qaghan – eldikting belgisi” (Sonda). Búl qasiyetti nysana myng ýsh jýz jyldan keyin de  jalghasyn tapty. Tәuelsiz qazaq elining Ata zanyndaghy: Preziydent – memleketting tәuelsizdigining kepili – degen  anyqtama sonau kóne týrki qaghanaty túsyndaghy “mәngilik el” nysanasymen tikeley astasyp jatyr jәne ol zandy da. Búl  jalpy qazaq últynyng qanday telimge týsse de ruhany tamyrynyng zamanalar boyy ýzilmey kele jatqandyghyn tanytatyn túspaldy tarihy tújyrym. Álemdik ghalamdastyru jýiesi túsynda el esesin jibermeytin sayasi, tektik, tanymdyq últtyq mýddemizding kýretamyrly maqsaty da osy bolsa kerek. Múnday qasiyetti kepildiksiz jat júrtpen qauymdasugha úmtylu “Tonykók” eskertkishindegi: ”Handyghyndy tastap... hanyndy tastap baghyndyn. Baghynghanyng ýshin Tәniri seni ólimshi etti. Týrk halqy qyryldy. Álsiredi, joyyldy. Týrk-sir halqy jerinde tirshilik qalmady”- degen eskertuding kerin qúshu degen sóz. Tәuelsizdik Tújyrymdamasyndaghy “sanaly týrde jaqyndasu” degen pikir tek sayasat ýshin ghana aityla salmaghanyn este ústauymyz qajet.

 “Bayyrghy týrk órkeniyetining jazba eskertkishterindegi” basty ósiyet pen odan alatyn taghylymnyng biri de biregeyi de  “mәngilik el” men “mәngilik biylik” nysanasy. Búl ekeui  de eldiktin  kepildigin bildiretin kiyeli úghymdar. Sol úghymdardy elding erkindigi men iygiligine júmsau ýshin “mәngilik biylik iyesine” bes týrli qasiyetti paryz jýkteydi. Eng úly amanat – “Jer-Sudy iyesiz qaldyrmau, halqyn qútty qonysqa qondyru”. Qanday da tarihy silkinister men tebingini basynan ótkizse de:

”Elsiregen, qaghansyraghan halyqty, kýndengen, qúldanghan halyqty, týrk iyeliginen aiyrylghan halyqty ata-baba mekenine qayta ornatu.” Týrk júrty ata júrtynda “Ótýken qoynauynda otyrsa ghana Mәngilik eldigin saqtaydy” (“Kýltegin”). Ol ýshin biylik basynda “bilgir qaghandar, alyp qaghandar, aqyldy kisiler, batyl kisiler” Jer-Su ýshin Tәnir atynan kepildik berui tiyis. “Mәngilik biyliktin” ekinshi sharty, býgingishe aitqanda, eldi ekonomikalyq tәuelsizdikke jetkizu. “Altyn, kýmis, daqyl, jibek berip aldghan, sózi tәtti, búiymy asyl eldin” yrqynda ketip, “qyzyndy kýn, úlyndy qúl etip almau”. “Azdy kóbeytu, ashty – toghaytu, kýnindi – kýndi, qúlyndy-qúldy etu”. Ýshinshi  kepildik – el birligin saqtau. Óitkeni, “Bekterinin, halyqtarynyn  ymyrasyzdyghynan, tabghash halqynyng tepkisine kóngendiginen, arbauyna kóngendiginen, inili-aghalynyng daulasqandyghynan, bekti halqynyng jaulasqandyghynan týrk halqy eldigin joydy”, alghashqy týrk qaghanaty qúlady. Egerde auyz birligi bolsa, qaghanyn tyndasa, ”Tóbennen Tәniri baspasa, astynnan jer aiyrylmasa, týrk halqyn, el-júrtyn kim qorlaydy?”  (“Kýltegin”). Eshkimde.

Mine, bayyrghy kóne týrki órkeniyetinin  jazba eskertkishterin qayyra bir oqyghanda oigha oralghan, Tәnirining ózi  ayan bergen “Mәngilik el” nysanasynyng bir tarmaghynyng qysqasha tәpsiri men taghylymy osynday. Ondaghy babalar ósiyeti býgingi kýnning kókeykesti mәselelerimen tikeley astasyp jatqany úrpaqtar arasyndaghy tarihiy-tanymdyq sabaqtastyqty anghartady. Astananyng tórine ornaghan Kýlteginning kóktasy bizding “mәngilik el” turaly tarihy jadymyzdy janghyrtyp, ruhymyzgha ruh qosady, ótkenimizdi úmyttyrmay, ertenimizge ensemizdi biyiktetip aparugha tyng kýsh beredi dep senemiz.

  Al әzirshe týiindep aitarymyz: qazirgi qazaq elining aldyndaghy basty maqsat pen baghyt ta sol “mәngilik el” nysanasy bolmaq. Búl iydeya bizdin  tәuelsizdigimizding de tútqaly tújyrymdamasy. Elimizdi de, jerimizdi de, aspanymyzdy da, erkindigimizdi de, din men tilimizdi de “jerde adam jaratylghannan beri” “Mәngilik el” degen qasiyetti úghym men mәngilikting әbilhayat  kausaryna  suarghan  Tәnirge, Úmay anagha, Jer men Sugha taghzym.

Sony.

Túrsyn Júrtbay

Abai.kz