Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2874 0 pikir 7 Mamyr, 2010 saghat 07:05

Obamanyng últtyq qauipsizdik jónindegi arnayy ókili Astanagha saparmen keledi

Astana. 7 mamyr. QazTAG - EQYÚ-nyng is basyndaghy tóraghasy, QR memlekettik hatshysy - syrtqy ister ministri Qanat Saudabaevtyng shaqyrtuymen 7-shi mamyrda Astanagha AQSh preziydentining últtyq qauipsizdik mәseleleri jónindegi arnayy kómekshisi jәne Últtyq qauipsizdik kenesining Resey men Euraziya bólimining diyrektory Maykl Makfol Astanagha saparmen keledi.

Búl turaly júma kýni AQSh-tyng Qazaqstandaghy elshiligining baspasóz qyzmeti habarlady.

Habarda aitylghanday, M. Makfol júmys saparmen bolyp qaytqan Qyrghyzstandaghy aghymdaghy ahual turaly pikir almasu bolady.

M. Makfol AQSh-tyng syrtqy sayasaty, resey-amerikan qarym-qatynasy, postkenestik kenistiktegi sayasy jәne ekonomikalyq reformalar, sonday-aq demokratiyany algha jyljytu boyynsha sarapshy bolyp tabylady. Ol kóptegen kitaptardyn, onyng ishinde «Revolusiya v oranjevyh tonah: istoky ukrainskogo demokraticheskogo proryva» («Sarghylt týsti revolusiya: ukrainalyq demokratiyalyq serpilisting kózi»), «Mejdu diktaturoy y demokratiey: postkommunisticheskie politicheskie reformy v Rossii» («Demokratiya men diktatura arasynda: Reseydegi postkommunistik sayasy reformalar»), «Kogda kommunizm pal: sravniytelinye uroky perehodnyh periodov» («Kommunizm qúlaghanda: ótpeli kezenderding salystyrmaly sabaqtary») jәne basqa da kitaptardyng avtory.

Astana. 7 mamyr. QazTAG - EQYÚ-nyng is basyndaghy tóraghasy, QR memlekettik hatshysy - syrtqy ister ministri Qanat Saudabaevtyng shaqyrtuymen 7-shi mamyrda Astanagha AQSh preziydentining últtyq qauipsizdik mәseleleri jónindegi arnayy kómekshisi jәne Últtyq qauipsizdik kenesining Resey men Euraziya bólimining diyrektory Maykl Makfol Astanagha saparmen keledi.

Búl turaly júma kýni AQSh-tyng Qazaqstandaghy elshiligining baspasóz qyzmeti habarlady.

Habarda aitylghanday, M. Makfol júmys saparmen bolyp qaytqan Qyrghyzstandaghy aghymdaghy ahual turaly pikir almasu bolady.

M. Makfol AQSh-tyng syrtqy sayasaty, resey-amerikan qarym-qatynasy, postkenestik kenistiktegi sayasy jәne ekonomikalyq reformalar, sonday-aq demokratiyany algha jyljytu boyynsha sarapshy bolyp tabylady. Ol kóptegen kitaptardyn, onyng ishinde «Revolusiya v oranjevyh tonah: istoky ukrainskogo demokraticheskogo proryva» («Sarghylt týsti revolusiya: ukrainalyq demokratiyalyq serpilisting kózi»), «Mejdu diktaturoy y demokratiey: postkommunisticheskie politicheskie reformy v Rossii» («Demokratiya men diktatura arasynda: Reseydegi postkommunistik sayasy reformalar»), «Kogda kommunizm pal: sravniytelinye uroky perehodnyh periodov» («Kommunizm qúlaghanda: ótpeli kezenderding salystyrmaly sabaqtary») jәne basqa da kitaptardyng avtory.

M. Makfol - halyqaralyq qatynastar men slavyan tilderi jәne әdebiyetining bakalavry. 1986 jyly Stenford uniyversiytetining reseylik jәne shyghyseuropalyq zertteuler magistri dәrejesin aldy. Oghan Rodos stiypendiyasy taghayyndalyp, ol ózining doktoranturadaghy oquyn 1991 jyly Oksford uniyversiytetinde ayaqtady.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377