Elordada Astana qalasy әkimdigi qala kýnining qúrmetine osymen tórtinshi ret ótkizip otyrghan dәstýrli mýshәira óz mәresine jetti. Biylghy «Mәngilik el – últ múraty» aidarymen jariyalanghan jyr bәigesine elimizding týkpir-týkpirinen, Qytay Halyq Respublikasynan, Mongholiyadan 60-tan astam aqynnyng shygharmalary kelip týsken edi. Mәngilik el taqyryby – Otanshyldyq, Últtyq ruhtyng mereyin asyratyn, Eldikke, Birlikke ýndeytin, jas úrpaqtyng jigerin janyp, namysyn qayraytyn, tughan el men tughan tilge degen sýiispenshiligin oyatatyn, qiynnan qiystyryp jyrlay bilgen aqyngha tolghaghan sayyn kókjiyegi keneye týsetin túghyrly da ghúmyrly taqyryp. Bәigede baghyn synaghan aqyndardyng berilgen taqyrypty terennen qozghap, keninen qamtyp jyrlaugha baryn salghandyghy bayqalady. Ásirese, biylghy mýshәirada Elbasynyng «Mәngilik el» últtyq iydeyasyna belsene ýn qosqan jana esim – jas aqyndar qatarynyng kóp boluy quantady. Mysaly, semeylik jas talant Arman Sherizatov «Sayypqyran» degen óleninde Tәuelsizdik taghdyryn:

Tәnirge tәn ruhymmen aspandyq,

Tarihymdy tasqa jazgham dastan ghyp.

Qazir bizdi jer ýstinde terbep túr,

Qaztughan men Asan kýtken Bostandyq!

Bodan bolghan ómirding qay bar mәni,

Qúsa qysqan qús sekildi tordaghy?! 

Qyran bolyp qalyqtady aspangha,

Azattyqty kýtken elding armany, -

dep tolghasa; «Sendey bolsyn barlyq Otan, bar ana» atty ólenimen qatysqan almatylyq jana esim Aqsýirik Izmúqanova:

Meyiriming múhittan da mol bilsem,

Jylaghangha jyly qúshaq boldyng sen.

Tughan Otan, shuaq túnghan sharana,

Sendey bolsyn barlyq Otan, bar ana!

Qasiyetti Qazaqstan - núrly elim,

Qúshaghynda sheshek attym, býrledim!-

dep, jastyghyna qaramastan perzenttik mahabbatpen biyikten ýn qatyp, tebirene jyrlaydy. Jas  aqyndardyng sóz ónerin erkin iygerip, eldik ruhty, memlekettik mýddeni tógile jyrlap, qiyn da kýrdeli taqyrypty jan-jaqty asha bilui bolashaqtarynan mol ýmit kýttiredi. Sonday-aq, qaraghandylyq Abzal Bóken, Iliyas Múqaev, jezqazghandyq Kenjebay Ahmetov, almatylyq Rafaeli Niyazbekov, astanalyq Talghat Eshenúly siyaqty tanymal aqyndar da óz biyikterinen kórine bildi. Jalpy alghanda, el tәuelsizdigin últ bolashaghyn, halqymyzdyng azattyq jolyndaghy erlik tarihyn, jana zamannyng jarqyn kelbetin ólenmen órnektep, Elbasymyz óz qolymen ornatqan Astananyng jyr-shejiresin jasaudy maqsat etken mýshәira dittegen jerine jetti. 

Akademiyk, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Euraziya Últtyq uniyversiytetining Filologiya kafedrasynyng mengerushisi  Seyit Qasqabasov tóraghalyq etken, qúramynda jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Qoyshyghara Salgharaúly, aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty Nesipbek Aytúly, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri Serik Aqsúnqarúly, aqyn, «Túmar» jurnalynyng bas redaktory Onaygýl Túrjan bar qazylar alqasy mýshәirgha týsken shygharmalardy múqiyat oqyp, saraptap, saralap, aqyldasa kele tómendegidey sheshim shyghardy:

Bas jýlde – temir túlpardy semeylik jas aqyn Arman Sherizatov taqymyna basty. Birinshi oryndy (1 million 500 myng tenge) almatylyq talantty qyzymyz Aqsýirik Izmúqanova qanjyghasyna baylandy. Eki ekinshi oryndy (800 myng tengeden) qaraghandylyq  qos aqyn - Abzal Bóken men Iliyas Múqaev iyelendi. Ýshinshi oryngha tigilgen ýsh jýldeni (400 myng tengeden) Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri, «Sheshenstannyng Halyq batyry», almatylyq Rafaeli Niyazbekov, jezqazghandyq  Kenjebay Ahmetov jәne astanalyq belgili aqyn Talghat Eshenúly ózara bólisti. Bes yntalandyru syilyghyn (150 myng tengeden) mongholiyalyq qart aqyn Shynay Rahmetúly, almatylyq Batyq Mәjiytúly, Qytay Halyq Respublikasynyng azamaty Serik Týsiphanúly, aqtóbelik Baltabek Núrghaliyev, ayagózdik jas talapker Birjan Ahmer qatarly aqyndar enshiledi. Sonday-aq, Euraziya Últtyq uniyversiytetining rektory Erlan Sydyqov, Astana qalalyq Til basqarmasynyng bastyghy Erbol Tileshev, Astanadaghy «Foliant» baspasynyng diyrektory Núrlan Isabekov taghayyndaghan ýsh arnayy syilyq (100 myng tengeden) astanalyq Baqytjan Tobayaqovqa, shymkenttik Jarylqasyn Boranbaevqa, aqtóbelik Gýljaynar Qaldinagha búiyrdy.

Jýlde alghan jәne mýshәira qorjynyna kelip týsken shygharmalardyng tandaulylary jyl ayaghyna deyin jeke kitap bolyp basylady.

Jýldegerlerdi marapattau rәsimi Astanadaghy «Kongress Holl» sarayynda 1 shilde kýni keshki 18.00 saghatta óner júldyzdarynyng qatysuymen ótedi.

Serikhan Sabyrbekov,

S.Seyfullin múrajayy

diyrektorynyng orynbasary,

Qazylar alqasynyn

jauapty hatshysy

Abai.kz