Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 11873 1 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 13:27

Almahan Múhametqaliqyzy. DONOR JÁNE TEK


(El tәuelsizdigining 15 jyldyghyna arnalghan

ýzdik әdeby shygharmalar jinaghyna engizilgen)

 

Ey, әngýdik pendeleri jalghannyn

Mendegi múng bilem emes jalghan mún.

Mendegi múng óz basymnyng qamy emes,

Mendegi múng - ólenge aitar arman mún.

 

Uayym emes - múngha oranyp qabaghym,

Bir tylsymnan syr suyrdy qalamym.

Quanyshty bir-aq kýndik qonaq dep,

Úly múndy ústazyma baladym.

 

Mende ýlken eki múng bar, bireui,

Donor - qannyng júmbaghyn kim biledi.

Ekinshisi tiri jesir әiel men,

Tastandynyng tastay bolghan jýregi.

 

Tózimimdi tógip almay qasyqtan,

Eki múndy jetkizuge asyqqam.

Dәt kózine shúqyp qalghan sóz artyq,

Óz kójesin jylap ishken jasyqtan.

 

 Mendegi mún-jay múng emes, asyl mún.

Jýrek-ghúmyr, kónil-sәule, basym-kýn.

Sanamda oinap saytandardyng sayrany,

Aqyrzaman alqymyna asyldym.

 

 

Donor

Mendegi múng Úly qúttan qúralghan,

Mendegi múng týp atasy bir arman.

Babalarym «qan búzylghan» deushi edi,

Donor búzghan qan negizsiz synalghan.

Donor - ózi qanday qannan qúralghan?

Sony bilu bir arman.

 

 

Bir halyq bar, aspantekti, kýn kepti,

Endi biri imanjýzdi ýmbetti.

Ár halyqtyng ózine tәn salty bar,

Últtyq óner sonysymen qúrmetti.

 

Mehanika - baghyndyryp jer ýstin,

Búiymdary әdemi de kelis tym.

Ózine tym sheberligi sol eldin,

Tehnika - mәdeniyeti nemistin

 

 

Ashylsa da aqtarylmay asa tym,

Ýnemmenen tetikti de basatyn.

Úly orystyng mәdeniyeti - ekonom,

Ár qadamyn eseppenen ashatyn.

 

Suryp sap, oy órgizip ghajap tym,

Qara sózge ólermendey ozat tym.

Aytys - dese arqa qozghan ardaqty,

Mәdeniyeti - sóz óneri qazaqtyn.

 

Sodan bolar sózge sheshen olaghy,

Bir mereke ýige kelgen qonaghy.

Ólenmenen dýniyege keledi,

Keterinde joqtau aityp qalady.

 

Darhan kónil, dala didar salyp әn,

Býgin bizdi býkil әlem tanyghan.

Bir-aq auyz sózge ghana toqtaghan,

Qanymyzda poeziya damyghan.

 

Qasiyetke qadirli etip key týnin,

Taghamdy da talghap - tandap jeytúghyn.

Bir qazaqtyng talantyna tamsansa,

«Qanynda bar qasiyeti» - deytúghyn.

 

Alauyz bop teris ketse keyde úghym,

«Qanyng bar» - dep tuys qamyn jeytúghyn

Marqúm apam keyigende bireuge

«Qany búzyq kәzirginin» - deytúghyn.

 

Ádebi de, әzili de jarasyp,

Darhan kónil jaqsylyqqa talasyp.

Bir adamnyng ónerine tandanasa,

«Túqymynda joq» - desedi bal ashyp.

 

Úrpaghynyng ertenine jol salyp,

Nemeresin  balasynan qalsa alyp.

Suyp ketken әkesine úmtylsa,

«Qany tartyp túr-au» - deytin tamsanyp.

Qan - qasiyet, jan da júmbaq, o da syr.

Bes qasiyet - bes sezim bar, on asyl.

Jyrtysarda aghayynnyng namysyn,

«Qanymyz bir» - dep jatady janashyr.

 

Ghalymdargha qannyng toby keregi,

Maghan qajet tegi, týbi, ózegi.

Áldekimder aralasyp ketse tym,

«Qany bólek bәribir» - dep sógedi.

 

Ata-baba qanyndaghy bar aghyn,

Donor boldy, ol da ómir talaby.

Qanmen kelgen sýtpen kelgen qasiyet,

Tegin búzyp mәngýrttenip barady.

 

 

Bir denege eki ghúmyr qosylghan,

Mening múnym «donor» desem tosyn ba?

«Qosylmaydy qandary» - dep jatady,

Mәn bermeytin irilik bar osynda.

 

Janayqay bop qanyndaghy tosyn is,

Kýresterdi ýiretken de osy kýsh.

Biraq, maghan maza bermey keledi,

Zerttelmegen qandardaghy qosylys.

 

Donor-qansha kezenderding keregi,

Qily soghys kórgenderding ózegi.

Kimning qanyn kimge qúidy kim bilsin,

Býgin mening aitpaghym da sol edi.

 

* * *

 

Tumysymnan taytalasty jek kórdim

Jaqsy-jaman qayshylyqty kóp kórdim

Qan qadirin mýmkin mәngi bilmes em,

Donor syryn óz basymnan ótkerdim.

 

Áyel ýshin bala sýy baq keni,

Bala-besik, jas ananyng kóktemi.

Dýniyege sәby keler shaqtaghy,

Jandәrmen kýi, ómir netken tәtti edi.

 

Ómir dәnin tәtti týnnen tatyp ap,

Tolghaq syryn ashy kýnnen satyp ap,

Beyopa kýn, týn-tylsymgha mas bolghan,

Bәrine qúp, әiel netken aqymaq.

 

Mazamdy alyp qateri mol ay tolghaq,

Birde qatty, birde bayau, jay tolghap.

Shybynday jan janarymda shynghyrdy.

Emhanagha bardym kýpti oy tolghap.

 

Áyel - besik, ajal-ómir talasyp,

Jansaughalap jangha saya qarashyq.

Aq halattar aq kepter bop ýndesip,

Janúshyrdy tirligime jol ashyp.

 

Ghúmyr - degen bar bolghany әngelek,

Janarymda jaryq dýnie dóngelep.

Qarashyqqa sinip bara jatty ómir,

Besik-ómir, zirat-ajal teng kelip.

 

Qalamsabym iyne bolyp, syr synyp.

Ýzilerdey bir tylsym ýn túnshyghyp.

Eng ókinish ajal qaghyp esikti,

Ýlgermedim, jylau týgil kýrsinip.

 

Jedel jәrdem siyrenasy bezildey,

Qan izdedi jan dauagha em izdey.

Ajal jenip ketpesin dep ómirdi,

Qarauylda janym túrdy kóz ilmey.

 

Qansha uaqyt jattym qaydam men essiz.

Bar ghúmyrym bir-aq uys, eles-týs.

Jadymda әiteu ingalaghan sәby ýn,

Sodan keyin yzyn-syldyr, kómeski iz...

 

Ólenimning anasy - múng ayauly,

Ákesi-núr, appaq týske boyandy.

Adamgha tәn ekinshi atym-pendemin.

Syngha týstim, bir týisigim oyandy.

 

Tandy kórip ýmitimdi ýdetkem,

Kýndi qaytem, saghatymdy syn etken.

Esim jisam, appaq bólme ishinde,

Donor qúiyp jatyr eken bilekten.

 

Qan qabyldap erligi joq ep bilek,

Janar jasyn  omyraugha tókti kep.

Tegi joq qan ógeyligin tanytyp,

Tulap jatty tughan qandy tepkilep.

 

Tamyrymnan tamyzylghan syqpa qan.

Boygha tarap jatqanymen shyqpa jan

Bóten qanda qaydan bolsyn qasiyet,

Sýiegimnen syghymdalyp shyqpaghan.

 

Ómir-ólim, taytalasqan janda eges,

Uaqyt - degen saghym - sәule, mәngi eles.

Adasu bar, talasu bar tirlikte,

Jýrip jatyr basqa týgil qanda eges.

 

Býkil әlem panalaghan qarashyq,

Aqyn-jýrek tirshilikke talasyp.

Tang syz berip atyp kele jatqanda,

Týn ýrikti, qaranylyq bel asyp.

 

Saytan emip ólenimdi shyndaghy,

Aqyn tirlik tandy kórdi, synbady.

Tiri  dene jandy tastap kete almay,

Tang tylsymy terezemdi tyndady.

 

Men - adammyn, sheshilmegen júmbaqpyn,

Jýregimdi jaratqangha tyndattym.

Aqyn keude tirshilike talasyp,

«Aldiyarlap» - tәnirime til qattym.

 

- Ei, jaratqan,ýnim  seni taba ma,

Men denemin, sen jarattyng baghana.

Janymdy alsang qarsylyghym joq menin.

Qangha singen ólenimnen sadagha!

 

Sen jaratqan men bir tamshy ghalammyn.

Ishara men ymnan ghana jaraldym.

Tylsym syry sening ghana júmbaghyn,

Qandaghy tek - qúpiyasy adamnyn.

 

Dep tәnirge syrymdy aittym kóktegi,

Kórer jaryq az ba, әlde kóp pe edi.

Tiri jýrgen kýnderime ne shara,

Qanymdaghy qasiyetim ókpeli.

 

Ómir - degen otarbada otyryp,

Tamshy ghúmyr, ketti sheti ketilip.

Qarghyp kettim kópirinen ajaldyn,

Shalys basqan kýnderime ókinip.

 

Aman-esen janym qalyp ólimnen,

Ýige oraldym. Syrtqa jaqsy kóringem.

Eki adam bop eki jaqqa bólindim,

Bir belgisiz minez kórip tegimnen.

 

Qayran baba!

Danalyghy dara tym

Qatygezdi «qansyzdyq» dep tabatyn.

Auylgha bir qasiyetti jan kelse,

Bala auzyna týkirtip ap qalatyn.

 

Bas ózimning basym emes, oiyn qap.

Denemdi Úly maydan shebi soyyldap.

Bóten jandy qanghyp kelgen qan qaytsin,

Syrqattansam qorghanu joq boyymda.

 

Adastyryp aq ýn-aqyn sezimdi,

Bolmysymnyng kýrdelisi kóz ildi.

Tanys emes jat qylyqtan jasyryp,

Ózimdi izdep, alyp qashtym ózimdi.

 

Kórkem sózder kósilip kep, tepkilep,

Kóz aldymda qayshylasyp jekpe-jek.

Týsime enip sóz kiyesi kirtiyip,

Teris qarap otyrady ókpelep.

 

Shayqalyp kep shabytymnyng shyraghy,

Opa tappay oilarymnyng súraghy.

Qalamymdy alsam boldy qolyma,

Bazar jaqqa ketkim kelip túrady.

 

Bir belgisiz alaqashpa úlar kýn,

Mazamdy aldy. Qadirli edi qúmar kýn.

Tabighatym qydyrympaz emes-ti,

Kórshi ýilerden shay ishudi shyghardym.

 

Birde jatpyn, endi birde ózimmin,

Kózimdi ashyp, kýdikpenen kóz ildim.

Ata jauym auzyma enip ketkendey,

Boyymda bir jat ghúmyrdy sezindim.

 

 

Kýndiz-kýnmen, týnde-aymen tildestim,

Qalam alyp, qara ólenmen ýndestim.

Biraq, meyir, shabytym joq boyymda,

Aydalada adasqanday kýy keshtim.

 

 

Adam ózin taba almasa jýzge min,

Osy ma dep ólennen qol ýzgenim.

Kitap oqyp, óleng jazyp, әn tyndap,

Qúmar qanar kezderimdi izdedim.

 

Beytanys qan jan tanymym iyektep,

Bolghanymen boygha-jylu, sýiekke-et.

Sezilmeydi bayaghyday kýsh-quat,

Dertke qarsy kýresuge niyet joq.

 

Tar qúrsaqqa taryday bop sighan kýn,

Keng dýniyege kórik etip qighanmyn.

Enjar tartyp boyymdaghy óz «menim»

«Immuniytet» tegin joydy imannyn.

 

Búdan búryn ójetteu em, ótkir em.

Kýdigimdi qannan izdep kóp býgem.

Immuniytet - degenimiz qazaqsha,

«Iman» - degen qasterli sóz dep bilem.

 

* * *

 

Bes jyl ótti. Men ózimnen adastym,

Ishki alparys. Qarsy túrdym, talastym.

Ózimdi-ózim tany almay tolghanyp,

«Men kimmin» - dep onashada bal ashtym.

 

Estigen em, bir azamat kezinde,

Soghys jyly Ukrayna jerinde

Opat bolghan әkesining mýrdesin,

Elge jerleu amanat dep sezingen.

 

Jyldar boyy izdep әke molasyn,

Súray-súray qúdaygha aityp tobasyn.

Bir top soldat kómgen jerdi qazghyzyp.

Oqytypty әkening jan azasyn.

 

Birneshe adam qatar-qatar jerlengen.

Eti ketken qanqa sýiek jerge engen.

Qyryq jylday jerge singen sýiekten,

Áke mәiitin tany almay sendelgen.

 

Aqyl aitar, búl jerde joq jaqyny,

Nartәuekel! Jigerlenip batyly.

«Úrpaq qany sýiekke tez sinedi»

Týsti esine anasynyng aqyly.

 

Kóniline medeu tútyp anyzdy,

Qannyng tegi qashannan-aq manyzdy.

Bir sausaghyn tilip qanyn aghyzyp,

Moladaghy sýiekterge tamyzdy.

 

Kýdik jenip, bosap kónil dingegi,

Jazmyshynda jazylghan bir syn ba edi.

Birnesheuge kórip edi tamyzyp,

Keuip qalghan sýiekke qan sinbedi.

 

Azamattyng ýzilerdey ýmiti,

Ananyng da aghat-au dep ýgiti.

Nemkettileu tamyzdy bir sýiekke,

Soghan sindi tamghan jerin jylytyp.

 

Senim jenip kónilinde qauipti,

Qannan tauyp qasiyetti «tәuipti».

Sóitip bala әkesining sýiegin,

Qan arqyly adaspay-aq tauypty.

 

Bir týiir qan bolmys bolyp úiytqy,

Bar júmbaqty týiir qangha týiipti.

Atameken - topyraqtan iysinip,

Qan sýiekten bólinetin súiyqtyq.

 

Medisina - adam tanu, ghalamat,

Syrqattardy aman saqtau amanat.

Tәn saulyghyn tәuir qylyp jatqanda

Jan saulyqta ketip jatyr san aghat.

 

Til dep, dil dep aiqay salyp kelemiz,

Jat qylyqty kәzir jii kóremiz.

Ghasyr boyy donor kórgen úrpaqpyz,

Qandy zerttep izdemeymiz nege biz?

 

Qanaghatqa taghat izdep san qyrdan,

Súraghyma jauabym joq ondyrghan.

Qannyng tobyn aiyrghanda ghalymdar,

Tegin nege nazardan tys qaldyrghan?

 

Donor - kim ol? Óspey qalghan bir jan ba,

Meyirimsiz, qayyrymsyz syrdang ba?

Búzaqy ma, eti ýirengen eser me,

Babasynan týsip shyqqan  zyndangha?

 

Donor - ol kim? Orys,  nemis, qazaq pa?

Elim degen dana ma, әlde  ozat pa?

Bәlkim basqa jaqtan kelgen  itarshy,

Satqyn ba әlde, janyn salghan azapqa.

 

Bir adam bas qasiyeti qolynda,

Bir adam bar tabysy bar jolynda.

Ósek aitu, ataq quu, qydyru,

Qanynda bar qasiyeti onyng da,

 

Bir adam bar san ónerding iyesi,

Bir adam bar әsemdikke tiyesi.

Jylpos - juas, adal-aram, quayaq,

Ol da qannyng qasiyetti kiyesi.

 

Qaydaghy bir kiriptargha maqúl bop,

Jo-joq, mening jeniluge haqym joq.

Tylsymy kóp qasiyetti bir týnnen,

Jaralghanmyn, kelgem qaysar aqyn bop.

 

Men osylay eki adam bop sendeldim,

Alakóldi ala jangha em kórdim.

Taugha baryp, kólge týsip su iship,

Tughan jerding topyraghymen emdeldim.

 

Tabighatym - mekenime tanyla,

Tughan jerim quat berdi janyma.

Alakólim shabytymdy oyatty,

Kindik kesken jerdi tartqan qan Úly, ә!

 

Tekti-teksiz qandaghy eges daulardan,

Sóitip mening shybyn janym sau qalghan.

Adam bolu, ósu, ónu, tek quu-

Babalarym basa nazar audarghan.

 

Búghyp jatqan qasiyetim terende,

Sýieksindi ólenime senem de.

Álem úiyp qarasózding kýiine,

Qúrymaytyn quat bitti ólenge.

 

Kóp alysqan, jannyng keyip kiyesi,

Qayta oraldy aqyndyghym tiyesi.

Anda-sanda ala qashyp túrady,

Boyymdaghy bóten qannyng iyesi.

 

Tәuba, kәzir aqyn da ózim, es te ózim,

Men jenbesem aqyndyghym eske syn.

Pendelerding boyyndaghy qanynda,

Alla bergen bes qasiyet, bes sezim.

 

Adam jany tazalyghy imannyn,

Imany joq shaytangha ýmit qighan kýn.

Ay siyaqty adamdardyng jýzinde,

Jasyrylghan syrdy kórip qinaldym.

 

Qily-qily donor joly jandy úrlar.

Ghasyrlardan sarqyt alghan taghdyr bar.

Mәngýrttikting jeteginde ketedi,

Tamshy qannan talqan bolghan taghdyrlar.

 

Tarlan oidan tamyrlanyp tandayly ýn,

Jyn dem salghan «interdonor» jandaymyn.

Qaray almay qasiretting betine,

Óz múnymnyng janyna kep jantaydym.

 

 

Tek

Bir auyldyng boy týzegen kórkemi,

Qúrbylardyng qyzyghy da, kórki edi.

Oyda-joqta seri jigit kezdesti,

Ekeuin de búla sezim órtedi.

 

Qyz qalaghan qyran jigit kórikti,

Arqa jaqtan әn salugha kelipti.

Qos búrymy qúla belge tógilgen,

Qyz da súlu sýikimdi edi, kórikti.

 

On-on bes kýn birge jýrgen qyz-jigit,

Qoshtasty da, bir-birine ýzdigip.

Mәngi ghúmyr keshemiz dep serttesti,

Arasannyng qúmar gýlin ýzgizip.

 

Ghashyq-súlu, baqyt-súlu dese dem.

Ekeui de mәngi bolsa ese ten.

Bir jalt etip sorgha sýirer baqyttyn,

Sonsha tәtti bolatyny nesi eken?!

 

Er jigitting ózine únap talghamy,

Baqytty bir otau qúru armany.

Shyghys  penen Arqalyqtyng arasyn,

Ystyq kónil, ghashyq hattar jalghady.

 

Ómir boyy ótemiz dep «tek qúshyp»,

Qyz qalauy - jar jyluyn jetkizip.

Tórt aidan song qayta kelgen jigitpen,

Arqa jaqqa aerojolmen ketti úshyp.

 

Jeti jylda syldyrlatpay keseni,

Balalarmen jalghas tauyp jetegi.

Kóz tiydi me, sóz tiydi me kim bilsin,

Yn-shynsyz-aq ajyrasty ekeui.

 

Argha baghyp, kýtpegen bir tosyndy,

Áyel-tózim jalghyzdyqtan tosyldy.

Talaq bolghan shymyldyqty talqandap,

San jesirding qataryna  qosyldy.

 

Eki bala etegine jylap kóp,

Bayghús ana jataq ýidi túraq dep.

Ýisiz-kýisiz tauqymetti kóp kórdi,

Dýniyede sheshui joq súraq kóp.

 

Ishinde ólip әiel-әlem qúshtary,

Ózine ayan, qayraq kónil ústamy.

Kýlgeni de, jýrgeni de sezikti,

Kýieui bar әielderding dúshpany.

 

Aytylmas sóz argha auyr oy tastar,

Múny jaqsy týsinedi jaylastar.

Esik kórgen, besik kórgen әieldin,

Ózeginde aitylmaytyn aiqas bar.

 

Uaqyt emshi-jarany emdep júbatty,

Taghdyr tezi san qyrynan synatty.

Bes jyldan song otau qúrdy qaytadan,

Sónip qalghan qayta jaghyp shyraqty.

 

Syngha berik, syrly qúlyp sol ana,

Bir erkekpen tanys boldy tomagha

Áyel bolu qúqyghyna qol qoydy,

Tabighatqa qarsy kelip bola ma?!

 

Jar-qúshaqtyng qajetinen joghary,

Áke-qúshaq asa qajet boghany.

«Joldan ergen joldas bolmas»- dese de,

Áyel - tilek, bir erkekting bodany.

 

Túrmysynyng biraz serpip auyryn,

Eki jasty qúptaghanmen qau úghym.

Jar qúshaghy tabylghanmen әielge,

Áke qúshaq jaza almady bauyryn.

 

Sezim-sheksiz, әiel baghyn asyrghan,

Sekem kónil san soqta  bop basylghan.

Tenizden de tereng zyndan keudege,

Áyel ghana barlyq syryn jasyrghan.

 

Synyq kónil bir-birine kirigip,

Birde týirep, birde sýirep jýz ýgit.

Syrt kózderge bәri jaqsy bolghanmen,

Búl otauda bir ókinish, bir ýmit.

 

Qosaghynyng tanyghan song keyibin,

«Bala-baylam» dep jatady key úghym.

«Áke-qúshaq jylynsyn» - dep oilady,

Nәrestening sezingen song meyirin.

 

Tәuekelge  jýrek jibi jalghansyn,

Qyz әkeldi «Áke kónil aldansyn».

Birinshi jar qúday qosqan qosaghyn,

Ekinshi jar-adam qosqan aldamshy.

 

Biraq, bәri sighanymen úyagha,

Jat balapan jat qúshaqqa siya ma?

Jauatandatpay jetkizsem dep ekeuin,

San týnderden oy aghytqan qiyagha.

 

Pende-ghúmyr tirshilikpen talasyp,

Tughany ýshin tumaghangha jaq ashyp.

Ashyp-ashyp bólip berip jatty ómir,

Tumaghan men tughan bala arasyn.

Tútastyryp balalardyng talasyn,

Erining de  ebin tauyp jarasym.

Jalghap jýrgen emshi jәne advokat,

Eki iri memleket arasyn.

 

Syrt kózderge jarasymdy jar qúshqan,

Al ishinde ertendi oilap «ar» - dúshpan.

Qarapayym bir shanyraq astynda,

Eki iri memleket andysqan.

 

Balalyqtyng bal qylyghyn saq qylyp,

Qabaq shytsa bala kónil kek qylyp.

Jat balany tuys ete almady,

Qany bólek, ógey tirlik tekti úghyp.

 

Tózim-sýlik, kónil-kókpar, oi-azap,

«Jesir» degen sózden ghana boy azat.

Kәdimgidey úrsysudyng ózi arman,

Ár sózine saq qaraghan sayasat.

 

Baqytynan bir býlingen sekem ar,

Balasynyng búrtighany jeke dar.

Bir-aq ret myna ómirge kelgendey,

Áyel ýshin bir-aq ret neke bar.

 

Ajyrasqan bir qúrbysy - Danamen,

Ekinshi ret túrmys qúrghan balamen.

«Kýieuine senen sәby kerek»- dep,

Aqyl aitqan - «bala degen aragha em».

 

Sonda qúrby kózden kóp oy órgizip,

«Qaytem - dedi balalardy  bólgizip.

Ákelerding jezdedey-aq jaqsysy,

Tynysh qana jýrgenim ghoy eng qyzyq.

 

Ras, bala kónili bop bar ynta,

Áyel ýshin qajet emes taghyng da.

Ekinshi ret súrap alghan nekenin,

Saqtyghy kóp, baqyty da barymta.

 

Der shaghynda oilay almay ar qamyn,

Ókinishten tisteydi әiel barmaghyn.

Jetimderding nazasynyng auyryn,

Jesirlerding azasynyng salmaghyn.

 

Aqylshynyng aitqan sózin  qúp almay,

Endi mine tolqyn úrghan shynarday.

Shóre-shóre úrpaq ósip keledi,

Óz tegining kim ekenin bile almay.

 

Jankeshti әiel múny qalay sezbesin,

Syqyr-syqyr sýireleydi óz kóshin.

Balalardyng tegin de aita almaydy,

Ógey әke kóniline kelgesin

 

Ana júmbaq - tekting kiltin ashpaydy,

Jalghan tuys bauyryna baspaydy.

Qúraq ómir jalghandyqty jamylyp,

Ishte  tynar aitylmaghan ash qayghy.

 

Qúraq neke- myna ómirding keseli,

Dey almaymyn baqyty onyng bes eli.

Tegi joqtyng tuysy joq bolghan son,

Bauyry suyq qatygezder ósedi.

 

Ersileu sóz eze týsip enseni,

Tastandylar basyp ótip belsheni.

Tiri jesir kóbeygeni jaqsy emes,

«Qaytyp kelgen qyzdy «jaman» - deushi edi.

 

Ómir zany. Jaghymsyzdyq jata ma,

Jaman әdet órshy týsti ot ala.

«Teksiz» bala tәrbiyelep otyrghan,

Qansha otbasy múny aitugha bata ma.

 

Qoldan jasap ertengining azabyn,

Býgingining basty múnyn jazamyn.

Jesirlerin jat esikte jýdetip,

Jetimderin jylatpaghan qazaghym.

 

San әurendi serpip tastap sanaly oi,

«Agha ólse, ini múra» - danaly oi.

Bolashaqtyng tegin oilap, terendep,

Ámengerlik oilap tapqan danagói.

 

«Tiri jesir» bizge jazmysh jazbaghan,

Tekti edik qoy, býgingime nazdanam.

Er týrikting Alash atty ardaghy,

Qazaghyma «teksiz» degen sóz jaman.

 

 

Jas otaudyng jelbiretip baq taghyn,

Bata berip «tynysh qyl» dep ang tanyn.

«Kim qaraytsa sonymenen aghar» - dep

Kóp aitatyn shejireli qarttarym.

 

Mening múnym - әiel  múny osynday,

Qazaq qyzy syn súratsa  tosyn jay.

Ne әielding sanynda joq múnlyqtar,

Ne qyzdardyng qataryna qosylmay.

 

Myng kýn emes, shólmek bir kýn synatyn,

Saghattar bar adam janyn úghatyn.

Beyuaqytta týtinderi ýzilgen,

Myng adamnyng múnyn keshken bir aqyn.

 

Kirpigime úyalatyp múnymdy,

Ólenime besik etip týnimdi.

Tonazyghan tózimimdi terbetip,

Óz múnymnyng janyna kep jylyndym.

2005 j.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5441