Júma, 22 Qantar 2021
Sayasat 9210 0 pikir 26 Mamyr, 2014 saghat 11:47

UKRAINA DAGhDARYSY: ORYSTYNG SORY QAYNAUY MÝMKIN

Reseyding imperiyalyq sayasaty qabyna bastaghaly kórshilerimizde de, әlemde de maza joq.   Qyrymdy qanjyghasyna baylap, Evraziyalyq ekonomikalyq odaghyn qúrdy. Ukrainadaghy qyrqysty da otyn qaghystyryp otyr. Ukraina Qyrymdy  qoyyp, Shyghys obylstarynan aiyrylyp qalam ba dep alanday bastady. Dәl osy jerde kim útyp, kim útylyp jatyr degen zandy súraq tuady.

Qyrym Reseyge sinip barady. Búl Putinning halyq arasyndaghy bedelin kókke kótergen uaqigha boldy. Onsyz da basqa búratana halyqtardy otarlap dәnikken orys shovinisterining quanyshynda shek joq. Tipten Ukrainany jútyp alyp, Qazaqstan men Baltyq elderi  syndy orysshyl halqy kóp memleketterge de auyz salghysy keledi.

Orystyng sory qaynauy mýmkin

Resey biyligi «Jana Resey» atty shyghys ontýstik Ukrainanyn  tәuelsizdikke úmtylghan bóligin ashyq qoldaugha batyly jetpedi. Jasyryn nemese orys shovinisterining ynghayyna ilesip sóz jýzinde qoldaugha kóshti. Eger Pridnestrovskaya Moldavskaya Respublika syndy  tәuelsiz aimaq qalyptassa orysqa da, Ukrainagha da qiyn bolatyny belgili. Sebebi, búl Reseydi qyspaqqa aludy maqsat etken batys elderi ýshin ýlken oray bolatyny belgili. Mine, sol ýshin orystar tipten osy Donessk, Lugansk qatarly shuly aimaqtardy tynyshtandyrugha mýddeli boluy da mýmkin.

Birinshiden, Orys Qyrymdy qosyp alghannan beri týrli sanksiyalardyng kesirinen 250 milliardqa juyq dollar qarjysynan aiyryldy.

Ekinshiden, Orys energetikasyna tәueldi batys elderi endi basqa aimaqtardan energetika kózderin tauyp, orystan alystaugha bet aldy. Búl shabynyp túrghan orystardyng arynyn basty. Tipten Iran qatarly elder  batys elderine múnay-gaz ónimderin tasugha  dayar ekendikterin ashyq mәlimdedi. «Bireu  ólmey bireuge kýn joq» osy.

Onsyz da batystyng yqylasyna bólengisi kelgen Iran osy orayda AQSh bastaghan Evropa elderine jaqyndamaq niyette. Al Resedi jetim baladay jautandatyp jalghyz qaldyrghysy kelgen batys elderi ýshin búl ýlken mýmkindik bolmaq. Onyng ýstine Ázerbayjan, Týrkimen elderi de Týrkiya arqyly evropagha gaz jәne múnay ónimderin shygharugha mýddeli ekendikterin aityp keledi.   Búl jerde  Tauly Qarabaq soghysy men Qyrym Tatarlarynyng taghdyry Týrki halyqtaryn Orystan alystaugha jeteleytini taghy bar. Ázirshe, Reseyding jan dosy tek Qazaqstan ghana.

Ýshinshiden, Resey kýn ótken sayyn kýsheye kele jatqan AQSh pen batys elderi tarapynan salynyp jatqan sanksiyalargha shydas bere almauy mýmkin. Jan-jaqtan antalaghan batys elderi dauysy qatty shyghatyn orys shovinisterin tizip otyryp, qara tizimdikke kirgizdi. Búl Putinning manayyndaghy oligrahtardy shoshytyp otyr. Múnyng da orys ekonomikasyna әseri bolatyny sózsiz. Kolchakting «Bir últtyng basyndaghy 500 adamdy qúrtu arqyly sol últty qúldandyrugha bolady» degen filosofiyasy dúrys bolsa, batys elderi orystyng basyndaghy 500 bay men bekti shekteu arqyly da ýlken sayasy úpaygha jeteri haq.

Tórtinshiden, Siriyadaghy soghysta Bashar Asadty jaqtaghan Putin әlemdik sayasatta AQSh-ty jendi. Endi abroyy airanday tógilgen Obama Reseydi ayamasy anyq. AQSh kóp jaqtan Reseyge tәueldi emes. Evropa elderine túraqty energetika kózin tauyp beru arqyly olardy da orysqa qarsy qoya alady. Al qúrylys salasyndaghy biznesting 40 payyzy men ishki jәne syrtqy óndiristin  12 payyzyn joghaltqan Qytaydyng Reseyge qanshalyqty opaly bolaryn qazirshe eshkim de boljay almay otyr. Qytaygha da ekonomikalyq qysym qatty kýsheyip ketkendigin eskergen jón.

Besinshiden, Reseyde últarazdyq úlghayda.  Orystyq shovinizm Reseydegi týrki júrty men basqa da halyqtardy tiksindirip otyr. Búghan Putinge qarsy kýshterdi qosynyz. Búl orys sayasatyn shayqaltuy mýmkin. Sebebi, orys últshyldyghy basqa últtardy úmytyp barady. Tipten Qyrym Tatarlaryna berilgen uәde de dalada qaldy. Búghan taghy da kazaktar sekildi orystyng mәngilik qolshoqparyna ainalghysy kelmegen Ukrain syndy halyqtardy qosynyz. Búl últaralyq mәselening ushygha bastaghanyn kórsetedi.

Orys, Iran, Ukraiyn, Qazaq...

Jalpy alghanda, orys endi Ukrainanyng shyghys-ontýstigin bólshekteuge jәne qosyp alugha mýddeli bola almaydy. Búl joghardaghy sebepterden bolsa kerek. Tipten orystyng batys elderi men AQSh eline qarata jýrgizbek bolghan qarymta sharalary da Reseyding ózine qarsy qysymdy kýsheytip jiberetindigi belgili boldy. Mysaly, GPS –ti toqtatu, Kosmodramdaghy kelissózderdi búzu qatarly sharalardyn  orysqa ziyany kóp ekeni anyq.

Esterinizge sala keteyik, qazir Evropa gazdyng 30 payyzyn Reseyden alady. Iran tabighy gaz qory boyynsha әlemdegi Reseyden keyingi ekinshi el. Biraq Europa Odaghy Irannan tabighy gaz importtaugha embargo jariyalaghan. Búl – Tegerannyng yadrolyq baghdarlamasyna jariyalanghan sanksiyalardyng bir bóligi. Alayda, Iran sanksiyalargha qaramastan qayta-qayta úsynys jasap otyr.

Al, Ukraina bolsa, әzirshe orysshyl, satqyn  әskeriylerinen tolyq aryludyng súryptau kezenin ýn-týnsiz ótkizip jatyr. Búl tazalaudyng da bitetin kýni jaqyn. Ukrainanyng búl әlsizdigin shovinist orystar paydalanyp ketkenimen, olardyng armandary oryndalmaytyn týri bar. Sebebi, Resey olardyng «Jana Reseyin» qoldaugha mýddeli emes. Tipten, batys elderi «Jeneva kelisimin» oryndamady degen jeleumen kýn sayyn qysym jasap, syltau men sebep izdeude. Búl orystyng jýregin shaylyqtyryp jiberdi. Endi orys «Jana Reseydi» jórgeginde túnshyqtyrugha kómektesui mýmkin. Songhy 5-7 kýn ishindegi «Rosiiya 24» bastaghan orys telearnalarynyng aqparat taratu sayasatynyng tútqiyl ózgerui de osyny kórsetip otyr. Tipten, songhy janalyqtarda Ukrain mәselesin azyraq kórsetip, halyqtyng kónilin basqagha audarghysy kelgendikteri de kórinip qaldy. Búl esin jiyp, últtyq ózgesheligin aiqyndaghan Ukrinder ýshin tiyimdi bola bastaydy.

Al Qazaqstangha kelsek, orysqa qarsy alang men qarsylyq kýshti. Tipten Soltýstik obylystarda myndaghan orystar Reseyge qotaryla kóship jatyr. Búl qazaqtar ýshin jaqsy janalyq. Oghan qayta jandana bastaghan qazaq kóshin de qosynyz. Oryspen, qytaymen, týrikpen, iranmen dostyghy jarasqan qazaqtyng qazirgi baghyty mening oiymsha, qolayly bolmaq.  Dese de bir bólim ziyaly qauym orystyng sonyna erip, tәuelsizdikten airylyp qaludan qorqyp otyrghany de negizsiz emes. Tipten orystyng qyrynan búryn «Attygha ergen jayaudyng tany aiyrylghannyn» kebin kiyip, batystyng da qara tizimine enip ketuimiz mýmkin. Onyng ýstine orysqa týsken auyr sanksiyalar Keden Odaghy men Evroaziyalyq Ekonomikalyq Odaqtyng qúramyndaghy elderge de әser etip jatqany jasyryn emes.

Eger Týrki elderining sayasy blogy qúrylyp,Týrki elderi ýiegi qalyptassa qúba-qúp. Onda batys pen NATO-gha jaltaqtap otyrghan Ázerbayjan, Qyrghyz, Týrkiya qatarly elder ortaq úiym men bazar negizinde kemdikterin tolyqtyrar edi. Búl da biz ýshin ýmitti sayasat.  

Altay Búqarbaev

Abai.kz

0 pikir