Senbi, 31 Shilde 2021
Óz sózim... 7207 0 pikir 26 Mamyr, 2014 saghat 10:08

GRANT - GhYLYMY JOBA MEN SUMY BALANYNG ENShISINDE ME?

«Aluan aluan jýirik bar, óz әlinshe shabatyn» degendey, «últtyq birynghay test-2014» te jaqyndady. Ár talapker óz әlinshe shabatyn, mamandyghyn tabatyn, bireu kýlip, bireui jylap shyghatyn arpalys bastalghaly túr. IYә, shapqan túlardyng bәige alu basty maqsaty, bolsa talapkerding maqsaty kózdegen biyigin baghyndyryp, kónilindegi mamandyqtyng tizginin ústap student atanu.

Ár jyly elimiz boyynsha jýz mynnan astam oqushy mektep bitiredi. Sonyng 35% gha juyghy memlekettik grantqa ie bolady. Sol jenimpazdardy irikteuding negizgi basymdylyghy últtyq birynghay testting enshisinde.  Últtyq testte úpay ýshin kýres. Ár bala ózining bar mýmkindigin salyp ball alugha tyrysady. Qalayda búl tolyq bolmasada, balanyng ishindegi bar bilimning negizgi bólimin anyqtap beredi.

Jón delik, bilimdiler әdiletti týrde memlekettik grantty iyelenu kerek. Ol dau jýrmeytin, dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Biraq bizding júrtta qazirgi kezde “auzy qisyq bolsada bay balasy sóilesin” dep, bilimimen emes ebin tauyp «artqy esikti» jaghalaytyn, sol arqyly bilimdining joldaryn tabatyn da aila-sharghylar bar. Búny timasaq talay bilimdi balanyng jolyn qiyamyz. Sózimiz dәleldi bolu ýshin shappay bәige alatyndardyng amalyn ashyp aita ketelik.

 

Shappay bәige alu

 

Memlekettik grantty últtyq test ótpey túryp útyp alatyn, ay búryn, keyde tipti jyl búryn qanjyghasyna baylaytyn keremet «ýzdikter» bar búl kýni bizding júrtta.

Memlekettik grantty bólgende erekshe jenildikke ie bolatyn toptardyng eng basynda «altyn belgi» iyegerleri túrady. IYә, 11 jyl ýzdik oqyghan, sol ýzdiktigin últtyq birynghay testte mýdirmey qorghaghan oqushygha tandaghan mamandyghyna barugha mýmkindik beru kerek. Áueli, ósip kele jatqan úrpaqty shabyttandyru ýshin, qosymsha marapattau engizse de artyq emes. Bizding aitpaghymyz búl emes, bizding aitpaghymyz, sol altyn belgiden keyingi jenildikke ie bolghandar. Olar respublikalyq, halyqaralyq «ghylmy joba jenimpazdary».

Búl bala «ghalymdardyn» artyq statusqa ie boluy memlekettik granttyng tazalyghyna auyr kesirin tiygizude. Sebebi, ghalymdardyng ózi ashatyn janalyq tabylmas búl kýnde mektep balasynyng ghylmy janalyq ashady deu qiya-ghajayyp ertegining býgingi keyipkerlerin jasaumen birdey. Sypra joqqa shygharghymyz kelmeydi,  enbektenetinderi barda shyghar, biraq, memlekettik grantty beru tym artyq, әri orynsyz. Sebebi, jemqorlyqtyng ashy sasyq iyisi anqityn búl timdilik, elimizdegi shappay bayge alatyn «ýzdikterdin» ýles salmaghyn arttyruda.

 

Su tógilmes jorghalardyng syry

 

Sózimiz dәleldi boluy ýshin, sifrlardy sóiletip, shappay bәige alatyndardyng shabysyn kórsetelik.

Birinshiden: aqshang bolsa qaltanda, taltandasang taltanda. Búl – jýlde aludyng tamasha joly. IYә, ataghy alatuday halyqaralyq ghylmy jobalar konkursynyng jýiesi dәl osylay, barasyz, bir tanysty tabasyz. Tanysty keyde izdep te kerek emes, oryn kerek pe, pәlenbay dollar dep aldynyzdan ózi shyghady. Aqshasyn sanasanyz oryn dayyn. Oryn bolsa grant dayyn. Búl býgin qúpiyada emes. Sonday qúpiyamen oryn alyp kelgen bir «shabondozben» sóileskenimizde, «bardyq, eki ýsh saghat otyryp qayttyq, el kórip, jer kórip, grant alyp keldik» degen edi jasyrmastan. Mysaly, dәl osynday ótirk bәigening biri elimizding Bayqonyr qalasynda ótetin «Ghylym әlemin ashamyz» atty gharyshtyq zertteu boyynsha Halyqaralyq ghylymy jobalardyng jýldesining sharttary da aqshamen sheshiledi. Odan jýlde aludyng basty joly bir jyl búryn solardyng oqushylar lagerine baryp qatysu. Qatyssang boldy, ghylymy jobalar sayysynda bir orynyng dayyn. Demek, grantty úiqyny qiyp oqyp almay, aqshany qiyp, demelyp jýrip alasyn.

Ekinshi, «ótirikti shynday, aqsaqty tynday» etip sudyratu. IYә, búl- ghylmy jobany qorghaudyng amaly.

Ghylmy joba mәtini úrlanyp, әitpese satylyp alynghan ishi tolghan plagiat. Uniyversiytettegi ghylmy ataghy barlarmen kelisedi. Olar bir studentting diplomdyq júmysyn nemese kurstyq júmysyn qúny boyynsha satady. Satyp alghan jobany «ótirikti shynday, aqsaqty tynday» etip, sudyratyp aityp shyghasyz. Tyndaghan júrt oqushy múnshalyq dengeydegi júmys jasasa elding bolashaq jastarynyng bilimi úshan teniz eken dep, auzyn ashyp tamsanady. Al jýlde sizde, ÚBT-gha dayyndalyp, alandap jan qinamastan qanjyghanyzda beldi uniyversiytetten beldi mamandyqtyng granty. Búl nedegen batpan qúiryq demeniz, búl bәz bireulerding balasy grantsyz qalmas ýshin jasalghan keremet әdis.

Ýshinshi, auzy qisyq bolsada bay balasy sóilesin. Búl – ghylmy jobany jenip alatyn oqushylardyng dengeyi.

IYә, bilimnen júrday, últtyq testti mýlde tapsyra almaytyn «erkeler» qanjyghasyna grantty erte baylap jatqanda, bәri jalghan demeske sharang joq. Búl jalghan da emes, ghylmy joba grant iyelengenderding 11 jyldyq oqu ýlgerimin kórse, ghylmy janalyq ashpaq týgili, óz ómir bayanyn jazugha tolyq qauqary jetpeytin «dara shapqandar» jeterlik.

 

Keseldi tirlikting kesiri

 

Múnyng arty nege aparyp soqpaq? Túrsyn Júrtbay aghamyzsha aitsaq jalghan ghylymnyng basy osy jobalardan bastalady. Búdan jalghan ataqqa úlasary dausyz. Anyghyn aitqanda, búl jalghandyqtyng kesiri bilim salasyna orasan bolyp túr.

Birinshiden: daryndynyng jolyn kóldeneng kók atty kesti. IYә, qanshama daryndy balany grantsyz qaldyrady. Jolyn kesti. Búl bolashaq aldyndaghy qylmys ekenin sezinetin júrt bolmay túr qazirge.

Ekinshiden: bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritti. Bilim salasyndaghy taza ótetin qanshama jas úrpaqtyng bilimin ólsheytin bәigelerding bәrining qúnyn týsirude. Búl ghylym jolyna týskisi kelip, óz enbegimen izdenetin úrpaqqa teris ýgit berip qúlshynysyn azaytyp barady.

Ýshinshiden: bilimde bәseke, bәsekede әdilettilik bolmay ghylym damymaydy. Úrpaqtyn, jas órkenning boyyndaghy әdil izdenimpazdyqty damytpay el erteni, últtyng bolashaghy búlynghyr. Sondyqtan búl sekildi jalghan «túlparlardy» uaghynda tizgindep alghan dúrys.

Tórtinshiden: dosqa – kýlki, dúshpangha taba. Halyqaralyq dep atalatyn qanshama jobada elding ekonomikasy ózgening qambasyna qúiyluda. Bir jýldeni satyp әkelu ýshin ózge júrttyng qazynasyna myndaghan dollardy toltyryp jatyrmyz. Búl, el ekonomikasyna keri әserin berumen qatar, elding ózge memleketter aldyndaghy bedelin týsireri haq.

Besinshiden, synyqtan basqanyng bәri júghady. Búl dertting asqynghany sonshalyq, basqa emes bastauyshtyng balasyna ghylmy joba jazdyru beleng aldy. Besikten beli jana shyghyp, ong men solyn tolyq aiyra almaytyn balany zertteushi etu ne kerek? Úrpaqtyng sanasyna jasandylyq úyalatu qasiretting bastauy bolmaq.

Balyq basynan shiriydi. Ghylmy joba jas ghalymdardy emes jas jemqorlardy dayyndaydy demeske shara joq. Bilim salasynyng bastauy bolghan mektepten bastalghan búl jalghan ghylym elimizdi jaulamasyn, úrpaq sanasyn ulamasyn desek osynday ótirik ghúlamalardy erjetkizetin bilim salasyndaghy biznes jobalardyng kózin joghaltu sala mamandarynyng moynyndaghy amanat. «Qoy ishine jasyrynghan týiedey» bolyp túrghan bilim salasyndaghy búl kinarattardy kóretin kóz bolghanymen, ornyna keltirip, qazaq qoghamyna sauatsyz mamandardyng qúmyrysqaday qaptauyna qarsy keler qaharman tabyla qoyar ma eken? Ol jaghy beymәlim...

 

Ayatjan Ahmetjan, kazbilim.kz portalynyng bas redaktory 

Abai.kz

0 pikir