Jeksenbi, 29 Qantar 2023
Qogham 11714 2 pikir 20 Qantar, 2015 saghat 00:28

QAZIRGI KÁRI QÚRLYQ jәne ELU JYLDAN KEYINGI EUROPA

2015 jyl Fransiya ýshin dýrbelenmen bastaldy. Qantardyng 7-sinde, yaghny pravoslavtyqtar ýshin Rojdestvo merekesi sanalatyn kýni Parijde satiralyq Charlie Hebdo jurnaly kensesine qaruly ýsh adam shabuyl jasap, 12 adam (segizi - jurnalist) qaza tapqan edi. Odan keyingi eki kýnde shabuylgha kýdiktiler men olardyng serikterin ústau operasiyalarynda taghy bes adam mert boldy. Búl jaghdaylar әsirese kәri qúrlyq halqyn dýr silkindirip, sonynan jer-jerlerde jýz myndaghan adam sheruge shyqty. Álem halqy negizinen búl terrorlyq әreketti aiyptady. Degenmen, oqighanyng saldaryn aiyptaghanymen, sebebine ýnilip, terraktining oryn aluyna Islam dinin keleke etu jaghdayy týrtki bolghanyn aitushylar da az emes.

 

BÚL LAS PIYaR EMES PE?

Rasymen, kәri qúrlyq múny "sóz bostandyghyna jasalghan qastandyq" dep qabyldady. Biraq, búnyng sóz bostandyghyna qatysy joqtyghy saralap kórgen adamgha týsinikti nәrse. Atalmysh jurnal búghan deyin Múhammed payghambargha (s.gh.s.) karikatura jasap, kelemejdegen bolatyn. Osylay músylmandardyng ashuyna tiidi kózdegen. Songhy uaqyttarda Batysta islamofobiya órship keledi. Jurnal redaksiyasy atalmysh karikaturany jariyalau arqyly ózderine las piar jasap, taralymdaryn ósirudi kózdegen bolulary da mýmkin. Áytpese, әlem halqynyng ýshten biri ústanatyn Islam dinine kýie jaghudyn, adamzat balasynyng eng qúrmetti túlghasy — Allanyng Elshisi Múhammed payghambardy (s.gh.s.) kelemejdeuding jurnalistik te, adamgershilik te etikagha jatpaytyny kez-kelgen adamgha týsinikti. Múny kóziqaraqty jurnal qyzmetkerleri bilmey qalghan joq, demek, әdeyi istedi. Búny "sóz bostandyghy" deuge bolmaydy. Búl — ózgelerding diny senimin qorlau! Jәne búghan Batys qoghamy da kóz júma qaraghany qynjyldyrady. Ásheyinde "diny tózimdilik, senim-nanym bostandyghy" dep, ózge elderge "aqyl aitugha" qúmar Batys búl joly júmghan auyzdaryn ashpady. Qatarynda birdi-ekili qarayghan mýshesi bar әldeqanday sekta qiyrdaghy bir elde bolmashy qysymgha tap bola qalsa, óre týregeletin olardyng búl joly kóz júma qalulary — Islamdy jekkórushilikti qoldap otyrghanyn aiqyn anghartyp beretindey.

 

ARANDATUDYNG SALDARY AUYR BOLMAQ

Terrorizmge, jalpy jauyzdyqqa músylman qauymy qashannan qarsy. Óitkeni, Islam — beybitshilikting dini. Islam dini adamdy óltirmek týgili, renjituding ózin qúptamaydy. Býgingi din atyn jamylyp, týrli jauyzdyqqa baryp jatqan lankesterdi, radikaldardy shynayy músylmandarmen esh shatastyrmau qajet. Qazaqsha aitqanda, olar qoy terisin jamylghan qorqaular ghana. Biraq, Batystyng keybir sayasatkerleri de, jurnalisteri de osyny bile túra, halyq arasynda islamofobiyany órshitu maqsatynda terrorshylar әreketterin jalpy dinge telip, músylmandardy qaskýnem retinde nasihattaugha kýsh salyp jatyr. Arandatyp otyr. Áriyne, búl Batystaghy memleket basyndaghylar ýshin tiyimdi shyghar. Óitkeni, Europa qazir músylmandanyp barady. Ol elderdegi músylmandardyng sany jyl ótken sayyn eselep ósude. Osyny qauip tútqan sayasatkerlerding islamofobiya shoghyna әdeyi ýrlep otyruy mýmkin.

Fransiyanyng ózin alayyqshy. Songhy jyldary búl elde músylmandargha qarsy qysym kýsheyip keledi. Mәselen, búl elde 2011 jyly preziydent Nikolya Sarkozy hidjabqa tyiym saldy. Músylman elderinen keletin migranttargha da tosqauyl qoigha baghyttalghan sharalar qolgha alynuda. Oghan әlgi "Sharly Ebdo" jurnalynyng karikaturasyn qosynyz. Osynday qysymdar men kelemejderding әiteuir bir kýni bir jerdi jaryp shyghuy mýmkin edi. Músylmandar beybit halyq, әitkenmen, sonsha halyqtyng ishinen bir "tózimsiz" jannyng shyghuy zandy qúbylys. Men Parijdegi terraktilerdi aqtayyn dep jatqanym joq, tek sonyng sebebine ýnilip otyrmyn, yaghny oghan qysym men arandatulardyng әser etkenin aitqym keledi. Qarapayym týsinik, siz bir tanysynyzgha ýnemi qysym kórsetip, ony kelemejdey berinizshi, ol qashanghy shydaydy, birde bolmasa birde túmsyghynyzdan júdyryqpen perip kep jiberui әbden mýmkin ghoy.

Ókinishke qaray, Fransiya qoghamy búdan sabaq alar emes, múny týsingileri de kelip otyrghan joq. Kәri qúrlyqty dýr silkindirgen oqighagha tikeley qatystary bola túra, "Sharly Ebdo" jurnaly juyrdaghy nómirlerining múqabasyna Múhammed payghambardyng (s.gh.s.) karikaturasyn qayta basty. Onda payghambarymyzdy qayghyrtyp, "Sharly — búl men" degizip qoyghan. Oghan "Bәri keshirildi" degen taqyryp qoyylypty. Yaghni, payghambar qayghyryp kelip, ony jurnal qyzmetkerleri keshirgen tәrizdi sipattama. Búghan deyin 60 myng taralymmen shyghyp kelgen jurnal búl sanyn birneshe tilge audaryp, 3 million (!) taralymmen jaryqqa shyghardy. Kelesi sany 5 millionmen taraydy dep alaqandaryna shyrt týkirip otyr. Birinshiden, osynyng ózi-aq әu bastan jurnal qyzmetkerlerinde Islamdy qaralau arqyly tirajdy ósiru esebi bolghanyn anghartqanday. Ekinshi jaghynan, Fransiyadaghy lankestik oqighalardy moynyna alghan "Ál-Kaida" úiymy Europanyng basqa da elderinde, onyng ishinde Fransiya da bar, birneshe terrorlyq әreketter jasaytynyn habarlap ýlgerdi. Olary jay sóz de emes siyaqty, artynsha Fransiya, Beligiya, Germaniya siyaqty elderde lankestik oqighalardyng aldy alynyp, birneshe terrorshynyng qolgha týskeni habarlandy. Yaghni, "Sharly Ebdo" әli de otpen oinap otyr, olar óz mýddeleri ýshin arandatugha baryp, ózge adamdardyng ómirlerine qauip tóndirude.

 

BÚNY SÓZ BOSTANDYGhYMEN ShATASTYRMAU QAJET

Osy jerde Týrkiya preziydenti Rejep-Tayyp Erdoghannyng pikirin bere ketken dúrys siyaqty. "Batystyng ekijýzdiligi aiqyn kórinip túr. Biz — músylmandar terrorizmdi, qyrghyndy eshqashan qoldaghan emespiz. Búl qantógisting artynda nәsilshildik, jekkórushilikti nasihattau men islamofobiya túr" dedi Erdoghan Ankarada qantardyng 12-sinde Palestina basshysy Mahmud Abbaspen birge ótkizgen baspasóz jiynynda. Erdoghan ózi jii ashyq synaytyn Izraili premier-ministri Beniyamin Netaniyahudy da Parijdegi shabuyl qúrbandaryn eske alghan marshqa qatysqany ýshin sózben týirep ótti sol kezde.

"Sizder Gaza sektorynda memlekettik terror jasap, 2500 adamdy qyrghan adamdy marshta qolyn arly-berli búlghatyp qoyyp ne istemekshisizder?" dedi Erdoghan Netaniyahugha qarata sóilep. Dәl aitylghan nәrse.

Resey mýftiyler kenesi de Parijdegi shabuylgha baylanysty pikir bildirip, «Bizding әlemde arandatushynyng kýnәsi arandatugha ergen adamnyng kýnәsi tәrizdi qauipti shyghar. Dinshilderding senimin qorlau ekstremizmning kez kelgen týri tәrizdi aqylgha syimaydy» dedi. IYә, arandatushylardyng kinәsi lankesterding aiybynan kem bolyp túrghan joq.

Qazaqstandyq internet-basylymdardyng birindegi juyrdaghy maqalada mynaday oy aitylypty: "Stop! Qanday oi erkindigi, qanday sóz bostandyghy? Au, әlemdik qújattyng barlyghynda adamzat ýshin qasterli dýniyelerdi kelemejdeuge tyiym salynghan emes pe? Mәselen, sol Fransiyada siz armyan genosiydi men Holokostty ótirik dep aitynyzshy, birden sottaydy. Sebebi, sen әlgi oqighalardy jalghan deuing arqyly san ghasyrlyq qayghy-qasiret kórgen evrey júrtyna, armyan últyna qastandyq jasaghan bolyp sanalasyn. Holokost demekshi. Sol Charlie Hebdo basylymy osydan 3 jyl búryn evrey júrtyn mazaqtap, suret jariyalaghan edi. Artynsha, búl karikaturanyn avtory antiysemittik kózqarasy ýshin aiypty bolyp, týrmege aidaldy. Sodan keyin búl jurnal jóiitter turaly karikaturany mýldem jariyalaghan emes. Nege? Nege olar sol kezde, evrey qauymy bizding «sóz bostandyghymyzdy» shektep jatyr dep aiqaylamady? Sonda evreydi kelemejdeuge bolmaydy, al Múhammed payghambardy (s.gh.s.) mazaqtaugha rúqsat pa?"

Osydan keyin ózderiniz de oy týie jatarsyzdar.

 

SAYaSATKERLER NE DEP SANDYRAQTAP OTYR?

Jalpy, Parijdegi oqighalardan keyin Europa elderinde týrli sheruler ótip, belgili sayasatkerler óz pikirlerin bildirip jatty. Mәselen, týrmeden bosay sala Europany panalaghan Putinning opponenti Mihail Hodorkovskiy "Qaytys bolghan jurnalisterge tilektestik retinde barlyq sayt Múhammed payghambardyng karikaturasyn jariyalasyn" dedi. Múnysyn "әlgi sodyrlargha qarymta kegimiz. Al kórsin. Million sayt kelemej suretti jariyalasa, olar ne istey alady?", - dep týsindirgen. Búl da naghyz arandatu.

Qayta Germaniya kansleri Angela Merkeli "jibi týzu" jan bolyp shyqty. PEGIDA ("Batystyng islamdanuyna qarsy patriot europalyqtar") әsireonshyl qozghalysy qantardyng 12-sine josparlaghan aksiyalarynan bas tartu turaly Germaniya biyliginin úsynystaryn elemesten Drezden men elding basqa da qalalarynda demonstrasiyalar úiymdastyrdy. Búghan deyin Germaniya kansleri Angela Merkeli "islamnyng Germaniyagha tәn" ekenin aityp, Parijdegi shabuyl qúrbandaryna qúrmet retinde narazylyq sherulerin ótkizbeuge shaqyrghan. Odan keyin de Angela Merkeli Germaniya aumaghyndaghy músylmandardy, olardyng qasiyetti oryndaryn qorghaytynyn mәlimdedi. Óitkeni, Europanyng týkpir-týkpirinde meshitterdi órteu, músylmandardy tayaqqa jyghu әreketeri jiyilep ketken. Músylmandargha qarsy sol jandar Parijdegi ekinshi supermarkettegi lankestik oqigha kezinde kópshilikti músylman әielding qútqaryp qalghanyn bile me eken? IYә, Parijdegi kosherlik supermarket qyzmetkeri, Maliyden kelgen músylman Lassana Bazily qantardyng 9-y kýni, dýkenge әsiredinshil sodyr kirgen kezde  kem degende 15 adamdy dýken jertólesindegi tonazytqyshqa jasyryp, olardyng ómirin saqtap qalghan.

IYә, arandatu әreketteri jekelegen adamdargha nemese toptargha úpay әperip te jatqan shyghar. Biraq, múnday jaghdaylardyng qoghamgha jik salyp, qauip tóndiretinin, tipti memleketting bolashaghyna ýlken qater ekenin halyq týsinui kerek. Mәselen, gollandiyalyq sayasatker Gert Vilders «endi Europa soghystyng aldynda túr» dep mәlimdep, «Batys qoghamyn islamnan tazartugha» shaqyrghan bolatyn. Al, cheh sayasatkeri Tomio Okamura (ol jetekshilik etetin "Tikeley demokratiyany damytu" partiyasy cheh parlamentindegi 200 orynnyng 14-in iyelenip otyr) Islam dininde haram sanalatyn shoshqa men itterdi meshitterding aldynda seruendetuge shaqyrghan. Búl degeniniz qoghamdy ashyqtan-ashyq jikke bólu. Múnyng saldary auyr bolatynyn týsinip, tiyisti oryndar osy siyaqty jeke bas paydasyn oilaytyn sayasatkerlerdi qatang jazalau kerek-au.

 

EUROPADAGhY MÚSYLMANDARGhA QARSY GENOSIYD...

Qarap otyrsaq, Parijde oryn alghan oqighalar 2011 jylghy 22-shildede oryn alghan Norvegiyadaghy terrorlyq әreketti eske týsirdi. Onda "Norvegiya immigrasiyalyq sayasatty qoldaushylardyng kesirinen músylman memleketine ainalyp ketedi" dep "shoshynghan" Anders Breyvik esimdi "súr tentek" 94 adamdy atyp óltirip, 242 kisini jaralaghan  bolatyn. Dәl sol kezde búlay dýrlikpegen Europa halqynyng shynymen nәsilshildikke, islamofobiyagha bet búrghany anyq kórinip qaldy. Tipti, 1995 jyly Srebrenisada Bosniya serbteri jasaqtarynyng músylmandargha jasaghan genosiydi, Horvatiyanyng músylman dinindegi serb azshylyghyn elden ketuge mәjbýrleui әli kýnge deyin tiyisti baghasyn almay otyr. Erdoghan aitqanday, Batystyng ekijýzdi sayasat ústanghanyn endi әrkim anghara týskendey.

 

EUROPA MÚSYLMAN ÁLEMINE AYNALADY

Jalpy, jyldyng basy bolashaqqa boljam jasaugha taptyrmas kez ghoy. Men de bolashaq Europanyng qanday bolaryna kóz jýgirtip kóreyin.

Mening oiymsha, 50 jyldan song Europa halqynyng kem degende jartysyn músylmandar qúraytyn bolady. IYә, Batys sayasatkerleri kәri qúrlyqty ózderining jyldamdatyp músylmandandyryp jatqanyn ózderi de sezbey otyrghan siyaqty. Batys zymiyan әreketteri arqyly biraz uaqyttan beri Tayau Shyghysta, Soltýstik Afrikada, yaghny músylman memleketterinde bey-bereketsizdikter ornatyp keledi. Ekonomikalyq qysym bir bólek, demokratiyany tyqpyshtau arqyly tónkerister jasau, terrorgha astyrtyn kómek beru, bir-birine aidap salu... Songhy kezderi әlemning búl ólkesinen tynysh ketip, soghystan kóz ashpay keledi. Batys osy arqyly músylman elderining damuyn tejeymiz, ózimizge tәueldi etemiz, tabighy baylyqtaryna qol jetkizemiz, tipti, qaru-jaraghymyzdy satyp, bayimyz dep oilaytyn da shyghar. Biraq, soghystan, ashtyqtan qashqan nemese Europanyng "jyltyraq ómirine, demokratiyasyna" qyzyqqan jýz myndaghan, tipti milliondaghan halyq kәri qúrlyqqa lajsyzdan qonys audarugha mәjbýr boluda, solaysha ol elderdegi músylmandar sanyn arttyryp jiberdi. Endi Europa immigrasiyalyq sayasattaryn qansha jerden qataytsa da, qúrlyqtyng músylmandanuyn toqtata almaydy.

Kәri qúrlyq halqy qazir qartayyp bara jatyr. Bayyrghy halyqtar bala tuu sanyn shektegen, odan qalsa bedeulik pen belsizdik keng etek jaydy. Demografiyanyng ósui ýshin әr otbasynda kemi ýsh perzent bolugha tiyis (ekeui әke-sheshe ornyn basady, bireui demografiyanyng ósuine yqpal etedi). Al olar bir-eki balamen shekteludi qalauda, qalghanynyng ornyn it pen mysyq basatyn bolyp alghan. Osynyng nәtiyjesinde olarda jastar qatary kemip, qarttar sany óse týsude. Júmystyng bәrin isteytin jastar, elding bolashaghy jastar, al qarttar enbekke qabiletsiz, Europa qarttarynyng kópshiligi ómirlerining sonyn Qarttar ýiinde ótkizip, memleketke qosymsha salmaq bolady. Al, músylman otbasylarda bolsa kerisinshe, bala sany kóp, kemi ýsh-tórteuden. Osydan-aq bayqaytynymyz, jyl ótken sayyn bayyrghy túrghyndar sany kemy týsedi de, músylmandar sany arta beredi. Osynyng әserinen 50 jyl ishinde kәri qúrlyq halqynyng jartysy músylman halqyn qúraydy. Álbette, ondaghy biylik te músylmandana bastaydy. Búl kórinis ondaghy islamofobiyanyng joyyluyna әkeledi. Eger músylmandanugha qarsy әldeqanday qarsylyq әreketter jasalsa, múnyng sony azamattyq soghysqa әkelui de ghajap emes, al ol el bolashaghyna tónetin zor qauip. Sondyqtan, Europa júrty "bastaryna týsken taghdyrgha" kónuge mәjbýr bolmaq.

Jýz jyl ótken song Europa tolyqtay músylman memleketterine ainalady. Bayyrghy túrghyndar onda azshylyqqa ainalyp, biylikten de oryn tiymey, qarabayyr kýn keshuge kóshpek. Europanyng qanday bolghanyn tek tarihtan oqyp bilmek...

Demek, Europanyng qazirgi islamofobiyasyn songhy túyaq serippui desek te, olardyng qazirden tózimdilikti ýirenip, bolashaqtaghy ózgeriske qazirden boylaryn, tabighattaryn ýirete bergenderi jón-au.

Erbol JALPOShEV.

 

Abay.kz 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3165
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2114
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1928