Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 5414 0 pikir 12 Qantar, 2015 saghat 13:46

JITI QARASAN, SÓZ TÓRKININ ANGhARASYNG


Búqaralyq aqparat qúraldary betinde keyingi kezde jer-su ataularyna baylanysty «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» degendey neshe týrli qisynsyz boljamdar jazylyp jýr.
Qostanay aumaghyndaghy kóptegen jer ataulary orysshagha «jetik» bireulerding jer attaryn qazaqshalauynan qate aitylyp kelgeni ras. Áuliyekól degen jer aty orys bosqyndarynyng qonystanuynan keyin sol arada jeti kólding boluyna baylanysty Semiozer bolyp atalghan bolatyn. Ony sol jerding keybir túrghyndary qazaq tiline sózbe-sóz audaryp alyp, biraz uaqyt Jetikól dep te atap jýrdi. Sol sekildi Jitiqara qalasynyng aty biraz uaqyt Jetiqara dep jazylyp keldi. Jitiqara orys tilinen qazaqshagha kóshken atau emes, kerisinshe, aldyna «D» әrpin qoyyp, búrmalanyp jazylghan atau boldy. Sodan oryssha Djetygara bolyp aitylghan sóz qaytadan «shala qazaqshalanyp», Jetiqara bolyp búrmalanghan bolatyn. Qazirgi uaqytta tarihy әdilet qalpyna keltirildi. 
Jetisudy Semiyrechie, Kókshetaudy Siynegorie dep audaryp alghan orys tildester Jitiqaranyng ekinshi bunaghyndaghy «qara» degen sózdi de ózderinshe óndep, Djetygora dep te jazghanyn bilemiz. Sonday jazular qalaaralyq avtobustardyng býiirinde «men múndalap» túratyn.
Qazaq toponomiyasyndaghy syn esimderge kelsek, qazaq úghymynda qasiyetti bolyp esepteletin «ýsh», «jeti», «toghyz» sandaryna baylanysty qoyylghan ataular da jetkilikti. Mәselen, Toghyzaq. Ony keybir basylymdar Toghúzaq dep jazyp jýr. Shyn mәnisinde, el auzyndaghy әngimege qaraghanda, ataudyng týbiri toghyz. Bir shayqasta toghyz úly birdey qaza tapqan qypshaq júrtynyng aqylman qariyasy: «toghyz-aq» dep barmaghyn shaynap jibergennen keyin tughan atauda tarih shyndyghy jatyr. 
«Ghylym» baspasynan 1989 jyly jaryq kórgen «Ortalyq Qazaqstannyng jer-su attary» degen kitapta berilgen tizimde Jitiqara atauy san esimdik toponomiyalyq ataular qataryna jansaq jatqyzylghan. Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyng 4-shi tomynda qalanyng aty Jetiqara dep kórsetilgen.
Osy qatelerding saldarynan keyin qalpyna keltirilgen qala atauy kóbinese, әsirese, orys tilinde qate aityldy. Teledidar diktorlary Jitikarany ysyryp qoyyp, bayaghysha Djetigora dep sanqyldady.
Qazaqstannyng ontýstik-shyghysynda Dolanqara dep atalatyn tau bar. Búl ataudyng alghashqy bunaghy Dolan monghol tilinde doloon, yaghny jeti degen sóz. Belgili ghalym E.Murzaev óz zertteuinde osy ataudyng ekinshi bunaghyndaghy «qara» sózin slavyan tilindegi gora (tau), aughan tilindegi gor (tau), alban tilindegi gur(tau), armyan tilindegi qar (tas), kóne ýndi tilindegi giriys( tau), hindy tilindegi gar (qamal), gruzin tilindegi gora (tau) sózderimen salystyrady. Áriyne, ana tilimizdegi «qara» sózi tau degen úghymdy bildirui mýmkin. Biraq, biz biletin Jitiqarada jeti tau joq, jalghyz-aq tau bar. Qazaqy úghymgha salsaq, Jalghyztóbe. «Qaraymyn qarayghangha mal ma eken dep» bastalatyn halyq әninde aitylghanday, búl sózding basqa maghynasy da jetkilikti.Osy sózderge zer salsaq, «jyty», «jiti» degen sózder bajaylap qara, anyqtap qara degendi, al ekinshi bunaqtaghy sóz kәdimgi kóru, qarau degendi bildiredi emes pe?! Yaghni, Jitiqara atauyn san esimnen emes, syn esimnen izdegen abzal.
Shoqan Uәlihanovtyng bes tomdyq shygharmalar jinaghynyng 1-shi tomynyng 152 betinde «Jyty» sózine týsinik berilgen. Onda: «Jyty-tez, shapshan, qolma-qol. Jyty qara – tez habar alatyn qarauyl orny (sm. kirgizsko-russkiy slovari. Izdanie vtoroe. Orenburg, 1903, str 89)» – dep atap jazylghan. 
«Qozy Kórpesh –Bayan súlu» jyryndaghy:
«Alys bolyp Bayan qyz bara almaydy,
Jyty habar jaryna bere almaydy.
Júrtyn jiyp, Qarabay oilatsa da,
San kisiden bir kisi taba almaydy» – degen shumaqtaghy «jyty» sózi osy maghynany bildiredi. Yaghni, Jitiqaranyng alghashqy atauy Jytyqara boluy da yqtimal.
Orys patshasynyng ókili Tevkelevting 1748 jyly jazylghan qújattarynda: «Abulgaiyr-han kochuet nyne ot Orska na vershiyne Kamyshlak-reky na dvudennuy ezdu, a Djanebek-tarhan – po reke Tobolu u nazyvaemoy gory Djitykara ezdy na try dnya» («Istoriya Kazahstana v russkih istochnikah HÝI-HH vekov», tom 3,152 bet)» – degen derekter bar. Osy orys tilindegi tau atynyng jazyluynan da, onyng atauy Jetiqara emes, Jitiqara bolghany kórinip túr. 
Qostanay ónirindegi ataqty Áyet ózenin orysyng da, qazaghyng da Ayat dep jazyp jýr. Ayat – qasiyetti sóz, qúrannyng ayaty. Al ózen aty qazaq tilinde Áyet, orys tilinde Ayet bolyp jazyluy kerek. Áyet osy ónirdi qonys qylghan qypshaq taypasynyng bir bútaghy, kisi esimine baylanysty qoyylghan atau. Sondyqtan da Oljasty Aljas degendey aljasuymyzgha bolmaydy. Núrhan Ahmetbekovtyng «Jasauyl qyrghyny» dastany «Sazdy Áyet, Saryarqada Týiemoynaq» – degen joldarmen bastalady. Jyrdaghy jer atulary Áyet ózeni men Týiemoynaq – qazirgi Taran jәne Denisov audandary ortalyqtarynyng týp atauy.
Aqylbek Shayahmet,
Ahmet Baytúrsynov atyndaghy QMU professory, jazushy.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2283
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1735
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788