Býgingi әlemdegi «alqakól súlama» zamanda jan-jaqta shashyraghan qazaqtyng basyn ruhany túrghyda qosu mәselesi óte ózekti. Sonyng biri – Ózbekstandaghy qazaq qandastarymyzdyng jәi-kýii. Ózbekstanda resmy týrde 1,5 mln qazaq túrady. Arghy jaghyn qazbalamay-aq qoyayyq. Eger qazbalap jibersek, 3 mln-nan asyp jyghyluy da yqtimal.

Sol kórshi elde qazaq mektepteri jappay jabyluda. Kórshimiz de  últtyq memleket qúryp jatyr, sondyqtan olargha renjuding jóni joq. Odan da «biz, qazaq, ne istey alamyz?» degen súraqqa jauap izdeyik.

Ózbekstandaghy bilim salasyndaghy negizgi mәsele – olar latyn әlipbiyine kóshken, al qazaq mektepteri kirillisany qoldanady. Yaghni, ondaghy qazaq mektebin bitirgen qandastarymyzdyng kórshi elding jogharghy oqu oryndaryna týsu mýmkindigi joq dese de bolady. Sondyqtan kóptegen ata-ana óz baldyrghandaryn ózbek mektepterine beruge mәjbýr. Búl – ózi az qazaqtyng býtin bir bútaghyn joghaltyp alu degen sóz. Yaghni, memlekettik dengeyde sheshiluge tiyis mәsele.

Kórshi eldegi qazaq mektepterining azang dinamikasyn myna derekterden kóruge bolady. Mәselen, «Ózbekstan Respublikasy halyqqa bilim beru Ministrligining mәlimetteri boyynsha 2002-2003 oqu jylynda Ózbekstanda 157 863 oqushy bilim alatyn 581 qazaq jәne qazaq tilinde oqytatyn aralas mektep bolsa, 2006-2007 jj. 521  mektepte qysqaryp, onyng 234-i qazaq mektepteri, bar bolghany 102 372 oqushy bilim alghan». Al keyingi derekterde «qazaq mektebi 207, qazaq tilinde oqytatyn synyptary bar mektepter 265 (jalpy sany – 472), qazaq tilinde oqityn oqushylar sany 61 873» degen mәlimetter keltirilgen. Kórip otyrghanymyzday, oqushylardyng sany keyingi bes jylda eki esege juyq azayghan. Al Ózbekstandaghy demografiyalyq damu ýrdisin esepke alsaq, qanshama qazaq balasynyng ruhany әlemining ózbektenip bara jatqanyn boljaugha bolady.

Osy bir týiindi sheshuding bir joly – Ózbekstanda qazaq mektebin bitirgen jas jetkinshekter ýshin Qazaqstandaghy jogharghy oqu oryndarynda bilimin jalghastyrugha mýmkindik beru. Sonda, eger ontayly tetik tabylatyn bolsa, shettegi qazaqtyng biraz bóligin óz qúshaghymyzgha qayta alyp, qauyshar edik. Mektepti jana bitirip kelgen jas bala ýshin ýy beru, kóterim tóleu, jer telimin qarastyrudyng qajeti joq. Oqudy bitirip shyqqannan keyin ol elimizde óz betinshe-aq ornyn tabatyny anyq.

Búl ózekti mәseleni tiyisti qúzyrly oryndardyng nazaryna úsynumen qatar, ontayly sheshudi bizding Mәjilis deputattaryna jәne Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy tóraghasynyng orynbasary, jan-dýniyesi qazaqy, isker azamat retinde Eraly Toghjanov (surette) myrzagha joldaymyn!

1. Ózbekstandaghy qazaq mektepterin oqulyq, ghylymiy-әdistemelik materialdarmen qamtamasyz etu mәselesin Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy óz qúzyryna alsa dúrys bolar edi.
2. Kórshi eldegi qazaq mektepterining tizimi týgel esepke alynyp, belgili bir kadastr jasalsa.
3.  Ózbekstan Respublikasy halyqqa bilim beru Ministrligimen birlese eki el bilim beru standarttaryn jaqyndastyra otyryp, ol jetkinshekterding Qazaqstan jogharghy oqu oryndarynda bilimin jalghastyruynyng tetigin jasau – kezek kýttirmeytin mәsele.

 Eraly Lúqpanúly!

Eger osy kezek kýttirmeytin mәseleni tiyisti oryndargha jetkize otyryp, sheshu mindetin Óziniz basqaryp otyrghan organ óz baqylauyna alsa, elimizdegi azamattyq qoghamnyng ghana emes, qanshama qazaqtyng batasyn alatynynyz sózsiz!

Abay.kz