Jana jyl qarsanynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen Qazaqstanda ardagerlerdi qoldaudyng Jalpyúlttyq aksiyasy ótude. Búl biregey shara jәne TMD-nyng birde-bir elinde tendesi joq. Aksiya auqymynda respublikanyn  barlyq oblystarynyn, qalalardyng jәne audandardyng әkimderi ardagerlerge arnayy baryp, Memleket basshysynyng atynan kele jatqan merekemen qúttyqtap, janajyldyq syilyqtar tapsyruda. Sóitip, respublikamyzda túratyn Úly Otan soghysynyng 5 115 qatysushysynyng әrqaysysy Preziydentting atauly qúttyqtauyna ie bolady. 

Aqmola oblysy, Burabay audany әkimi Tólegen Tashmaghambetov Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng atynan Úly Otan soghysynyng ardagerlerin kele jatqan jana jyl merekesimen qúttyqtap, gýl shoqtary men syi-siyapattaryn tabys etti. Audan әkimi birinshi bolyp, Shuchie qalasynyng túrghyny, ÚOS ardageri Vasiliy Pazychty qúttyqtady.

«Keshegi qan maydanda Otan ýshin jaumen aiqasqan batyrlarymyzdyng erligi eshqashan úmytylmaydy. Elbasymyz jana jyl qarsanynda sizderge zor qoldau bildirip otyr. Memleket tarapynan, әkimdik tarapynan sizderge qoldan kelgenshe kómek kórsete beretin bolamyz. Sizderdi Elbasy atynan kele jatqan Jana jyl merekesimen jәne ÚOS 70 jyldyghymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn»,- dedi óz sózinde audan әkimi Tólegen Tashmaghambetov.

Vasiliy Pazych 1944 jyldyng qyrkýieginen bastap, 1945 jyldyng mamyry aralyghynda 32-shi әue polkynda, keyin 887 týngi bombalau polkinde nemis basqynshylaryna qarsy soghysty. Maydanda kórsetken erligi ýshin «Otan soghysynyng ekinshi dәrejeli ordeni», «Germaniyany jengeni ýshin», «Berlindi jaulap alghany ýshin» jәne «Pragany azat etkeni ýshin» medalidarymen marapattalghan. Keyin beybit ómirde úzaq uaqyt elding әleumettik-ekonomikalyq damuyna ýlesin qosyp, týrli basshylyq qyzmetter atqardy. Bertin Shuchie qalasyna qonys audaryp, osynda túryp jatyr. 
Qart maydanger Elbasy sayasatyn qoldap, onyng әrdayym ardagerlerge qol úshyn berip otyratynyna quanyshty ekenin jetkizdi.

«Óz basym, Elbasyna degen alghysym sheksiz. Núrsúltan Ábishúlynyng eren enbegining arqasynda elimiz jyldan jylgha gýldenip keledi. Osynday birtútas, tatulyghy men yntymaghy jarasqan memlekette ómir sýrip jatqan qazaqstandyqtardyng armany joq. Beybitshilik ýshin elimizding erteni ýshin keudelerin oqqa tósegen bizderding úmyt qaldyrmay qúrmet kórsetu - baghasy joq iygi qadam, keler úrpaqtyng esinen mәngi óshpesi anyq», - dep aghynan jaryldy Vasiliy Pazych.

Al, Tatiyana Krasilinikova maydangha attanarda on segizge endi tolghan órimdey qyz bolypty. Keudesinde sol qasiretti jyldardaghy batyrlyghy ýshin alghan Otan soghysynyng ekinshi dәrejeli ordeni, «Germaniyany jengeni ýshin», «Jauyngerlik erligi ýshin», «Kenigsbergti jaulap alghany ýshin» jәne birqatar mereytoylyq medalidary kórinis tapqan. Ardager Úly Otan soghysy jyldary qatty qinalghanyn aitty. Ol qazirgi jastar sonday súrapyl soghysty kórmey, olardy tәuelsizdikting aq tanyn qadirleuge shaqyrdy.

«Tәuelsizdik - qasiyetti úghym. Sondyqtan, elimizding bolashaghy jastardy osy qúndylyghymyzdy baghalaugha shaqyramyn. Elbasy, Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng sayasatyn býgingi kýni býkil әlem moyyndap otyr. Ásirese, elimizdegi biz siyaqty qariyalar memleket tarapynan barynsha kómek kórip keledi. Keshegi soghys kezinde otan ýshin, el ýshin jaumen alysqan enbegimiz zaya ketken joq. Býgin mine, Elbasymyz sonau Kenester Odaghynyng qúramyndaghy memleketter basshylarynyng ishinde birinshi bolyp, ÚOS ardagerlerine qúrmet kórsetip otyr. Búl óte este qalarlyq oqigha. Elbasymyzgha rahmet! Otanymyz gýldene bersin», - dep quanyshtan kózine jas aldy qariya.

Sonymen qatar, búl kýni Ukraina maydanynda bolyp, atqyshtar polkinde soghysqan maydanger Shәkir Dýisenovte eskerusiz qalmady. Ardager Otan soghysynyng birinshi dәrejeli ordeni men «Erligi ýshin», «Germaniyany jengeni ýshin» jәne mereytoylyq medalidarynyng iyegeri. Aqsaqaldyng segiz balasy bar. Olardan on segiz nemere, on segiz shóbere sýiip otyr eken. Maydanger Elbasyna degen rizashylyghyn jasyrmady.

Abay-aqparat.

(Maqala «Qazaqparat» HAA derekteri negizinde әzirlendi).