Senbi, 2 Shilde 2022
Mәiekti 5976 0 pikir 22 Jeltoqsan, 2014 saghat 08:24

Túrsyn JÚRTBAY. VAShINGTONDAGhY BIRINShI KÝN

Abay.kz portaly jazushy Túrsyn Júrtbaydyng «Amerika kýndelikteri» atty tyng tuyndysyn jariyalaudy bastaghan bolatyn. Búghan deyin oqyrmandar múhittyng arghy jaghyndaghy memleketting tynys-tirshiliginen mazmýndy maghlúmattar alghan bolatyn.

Ony myna siltemeler arqyly oqugha bolady:

http://abai.kz/post/view?id=2450 

http://abai.kz/post/view?id=2410 

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

Al, jazushy býgingi jazbasynda óz oqyrmandaryn Amerika astanasy Vashingtongha jeteleydi...

13 qantar, 2014. Niu-York – Vashington

Tanghy tórtte túryp Ámina ekeuimiz taghy da Braytan-bichke metromen bet aldyq. Búl ózi búryn koroli әuleti demalatyn mýiis eken. Al Gudveyn – Qoyandy aral – korolevagha tiyistibolypty. Býgingi sapar – Vashington. Bir kýn qonyp, eki kýn aralap qaytpaqpyz. Alma, Nazym, Toqbala (Tәmina) ýsheui pәterde qalady. Kolumbiya uniyversiytetindegi ghylymy jetekshisimen jolyghyp, kitaphanada taqyrybyna qatysty aqparattar jinamaq.

Sayahat jetekshisining aty – Irina, jýrgizushisi – Slava. Jetide orynymyzdan qozghaldyq.  Jalpy әr joly  әr adamnyng sayahat jýrgizgeni jaqsy ma dep qaldym. Bir oqighany birneshe qyrynan týsindiredi. Kózqarastary, bilim dengeyi, sóz mәneri de ózgeshe. Irina Nelly siyaqty asqaqtay sóilemegenimen, oiyn ornyqty jetkizedi. Afroamerikandyqtar men jergilikti amerikandyqtargha qasyn kerip qaraytyn siyaqty. Ol da әngimesin Niu-Yorkti tanystyrumen bastady. Brukliyn, De Verezano kópirining tarihyn qaytalady.  Úzyndyghy tórt shaqyrymgha jetetin shoyynnan, bolattan, temirden qúralghan kópir jazdy kýni qyzghanda 4 metrge deyin úzarady eken. Alayda sonyng barlyghy eskerilipti.

         Tanghy aray –oshaqtyng týbinde qozdaghan shoqtyng әlsiz jaryghy siyaqty bop sarghayyp baryp Atlant múhitynyng alyp aidynyna jayylady eken. Óitkeni, qyrat, dóng joq, al jaghalau múhit dengeyinen biyik. Kýn sarjaghaldana  aidynnyng betine dóngelenip shygha keledi. Úzaq uaqyt sarghayyp, kilkip túryp, sary sәule aspandy shayyp baryp, sәule eng birinshi Bostandyq ghimaratyna, sodan song araldaghy Bostandyq eskertkishine týsedi. Búl bir tanghajayyp qúbylys.

...Kópirden ótip taghy da Niu-Djersy shtatyna óttik. Arasyn ýlken ózen bólip túr demesen, Niu-Yorkting bir bóligi ispetti. Búl negizinen himiya ónerkәsibine beyimdelgen shtat bolghandyqtan da, týtini budaqtaghan múrjalar jii kózge shalynady.

Búl shtattyng tarihy – aghylshyndar men fransuzdardyng otarlau bәsekesining tarihynyng oqulyghy siyaqty. Onyng taty, Kanadadaghy Toronto men Kvebekting bәsekesi men baqtalasy, dәlirek aitsaq, aghylshyn tili men fransuz tilining ymyrasyz  yrghasuy arqyly býginge jetip otyr. Ondaghy fransuz tilin – bizdegi qazaq tilin orys tilining buyndyryp bara jatqany siyaqty, aghylshyn tili qylghyndyryp, túnshyqtyryp barady. Biraq: «Fransiya degenimiz – fransuzdar emes. Fransuz tili», – dep ana tilin qasiyet tútatyn:

Bolsa eger bilim erteng qúrymaq,

Men dayynmyn óluge de býgin-aq,– 

dep Gamzattyng Rasuly aitqanday, qúrbandyqqa anttasyp, boysynbay, kýresip óletin: «Búl eng aqyrghy sheshushi soghys» – dep «marselezalatyp», dýniyeni asty-ýstine tónkergen fransuzdar ýshin jenilis joq.

Olar kýltóbeden keudesin tik kóterip túryp, qara raushan men bir tal qalampyrdy tuyna nyspy etip, qúdirettenip shygha keluge qashanda dayyn. Ruh, namys, bostandyq dәstýri sonday. Amerika-Fransuz revolusiyasynyng Amerikadaghy ruhy. Aghylshyn men Fransiya koroliderining qúshaqtasyp alyp – qylyshtasugha, bodandasyp alyp – qúdandalasugha ghadettengen baqtalasy, hanymdar men hanshayymdardyng kýndestigi – XIX-XX ghasyrda óner men ónerkәsipke auysty. Óz otanynan quylghan Dupondar Amerikany oq-dәri, qaru-jaraq, atom imperiyasy dәrejesine jetkizdi. Bostandyq statuyasy – býkil Amerikanyng ruhyna kie bitirip, últty tútastandyryp, býgingi «zәulim ghimarattardyn» dengeyine jetkize asqaqty. Aghylshyndargha qarsy kýreste fransuzdar әskery kómek berdi. Búl bәseke, óner ruhy, әsirese, Filadelifiyada erekshe ashyq әri kózge qanyq, jýrekke sinimdi kórinedi.

Tang shuaghy betin jughan oimaqtay araldaghy Bostandyq statuyasyna tandana qarap otyryp osynday oigha qaldym. Oilana otyryp, ondy eskertkishke jarymaghan elimiz eske týsti. Orystar mazaq etse – mazaq etkendey. Kileng bir jalpaq qalpaqty tayaq ústaghan «nahal-saqaldar». Tym qúrysa astyndaghy aty tórt túyaghyn teng ústap, nyq túrsashy. Bireuining – beli býkir, bireuining –  arqasy ynyrshaq, bireuining – iyghy qushyq, bireuining – keudesi ókpesine jabysyp qalghan, bireuining – bir qolynan bir qoly úzyn, birnesheui – týbekte otyr, bireui «shiybút». «Pushkinning skameykasyn tartyp ap otyrghan Shәkәrimnin» (mening qoyghan taqyrybym) Semeydegi mýsini ashylghanda, bir mektep oqushysy, qyz bala: «Oybay, myna kisining ayaghy qanday jinishke!» – dep dauystap jibergeni esimde. Suretshiler de traferetke әuestenip aldy. Kórkem qiyal, kórkem shyndyq, kórkem asqaq ruh, eng sonynda «kórkem talgham» qayda?!!

Kórkem shyndyqqa kóterilmegen últ – mojantopay kómpistikten qútylmaydy. Al, fransuzdar qúrylyqtyng arghy betindegi bәsekeles memleketining ruhyna Bostandyq shyraghyn  jaghyp otyr. Fransuzdardyng emeurininshe, Bostandyq qúrylyghyna Bostandyq shyraghyn jaqqan úly kýsh – Fransuz revolusiyasy. Al emeuirinsiz óner – óli sýlde. Búghan Juli Mastbaum №2 kóshirmesin jasattyryp, Filadelifiyagha әkep ornattyrghan Rodenning «Kala qalasynyng túrghyndary» atty mýsini dәlel. Onyng tarihy bylay. Kezekti aghylshyn – fransuz soghysynda shaghyn ghana fransuz qalasy aghylshyndargha úzaq qarsylasady. Aqyry jasaqtaghan armiyamen kelgen aghylshyn koroline qorghansyz qalghan shaghyn kentting túrghyndary qatyn-balalaryn aman saqtap qaluy ýshin: «Biz soghyssyz berilemiz. Tek әielder men balalardy tiri qaldyrynyzdar!», –  degen ótinish bildiredi. Sonda, shaghyn ghana kentting sonshama qasarysa qarsylyq kórsetip, әbden zyqylaryn shygharghanyna jәne olardyng shayqasyp óluge dayyn ekendigin, tek bala-shaghalary ýshin ghana moyynsynyp otyrghanyna yza bolghan koroli: «Ertengi tanghy jaryqta alty qala túrghyny moynyna túzaq arqanyn baylap, dargha asylugha dayyndalyp, aldyma kelsin. Sonda ghana bala-shaghalaryng aman qalady», – depti. Jazmyshtan – ozmysh joq. Kónedi. Biraq soghysa-soghysa er adam azayghan. Alty erkekti tabu onaygha soqpaydy. Roden ajalgha ýkim shygharylghan osy alty qúrbannyng әr týrli ashynghan kónil-kýiin adamnyng jany shoshyrlyqtay jaghdayda mýsindegen. Qart qalabasy tәuekelge bekingen. Orta jastaghynyng amalsyzdyghy, jasamystyng jan aiqayy, ómirden qyzyq kórmegen bozbalanyng óksigi tiran-titangha tәn yzaly әri bulyqqan, túnshygha shamyrqanghan sharasyzdyqpen beynelengen. Shýnireygen kózderding oiyghy men qiyghyndaghy ólim ýreyi janyndy týrshiktiredi. Sonyng ishinde eng jan týrshiktiretini kala qalasynyng túrghyndary emshek sýti auyzdan ketpegen, ómirding dәmin tatyp kórmegen 14 jasar balany erikti әri eriksiz ólimge tandap bergeni. Odan da beker jan týrshiktiretini – tym bolmasa әkesining atyn iyemdenip kórmey, әkesi balasynan bas tartqan búl  14 jasar  bozdaqtyng Rodenning óz balasy ekendigi. Ólim auyzynda jatyp әkesining familiyasyn beru turaly ólim sózin qanaghattandyrmaghan әke sorly, balasyn sonday qasiretti keyipte beynelegen. Múny jazyp otyrghanym, Rodenning aghylshyndargha qarsylyghy beynelengen qayratkerler mýsinining Amerikada – Filadelifiyada ornatyluy. Búl da fransuzdardyng ruhany buyrqanysy men kózqarasyn tanytady. Búl bәseke – aghylshyndar men fransuzdardyng Amerikagha yqpal etuge úmtylghan bәsekesining kórinisi. Múny, aldaghy kýnderi kórsem dep ýmittengen Bostandyq statuyasyna qatysty tústa taghy da bir eske alugha tura keletin shyghar.

Al fransuzdardyng Amerika qúrylyghynan dәme etuge jәne dәmesin ýzbeuge sebep pen saldar da, syltau da jetkilikti kórinedi. Mysaly, soltýstik Amerikany ashqan, yaghni, múnda túnghysh ret  1524 jyly zәkir tastaghan Djovany Verezano degen fransiyalyq italiya últynyng ókili eken. Ol ózi jazagha tartylghan tenizshi, qaraqshylyqpen de shúghyldanghan. Sot ýkimnen qútylghysy kelse kerek, Amerikagha attanypty Onyng búl erligi men enbegin koroli elemepti, aqyry ólim jazasyna kesilip, ómiri ýzilipti.

Onyng sol saparda kartagha týsirgen jerleri ghana atyn óshirmepti. Sodan 90 jyl keyin – 1609 jyly kelgen gollandyq Genry Hatson ózining atymen atalghan Hatson – Gudzon ózeninen aulaghan baghaly tyshqan (susar, kәmshat, qúndyz,t.b.) terisin satyp, ózen-kól, ormandy kartagha týsirip, Manhetten mýiisin mekendep, Amsterdam (Niu-York) qamalyn salyp, keden ashyp, yrghyp-jyrghap ketipti. Alghash qonystanghandar – Edil (Atilla) patshanyng qasiret maydany ótken pannoniyalyqtar «madiyarlar) eken. Kәri qúrylyqtan qashu sebebi – diny senimge qatysty bolypty. Piyter Minning túsynda  – dollar (nemisting taller – som, aqsha degen sózi) payda bolypty. Sodan keyin York gersogining bodanyna ainalypty.

Osynday maghlúmatpen oy jeteginde otyryp ontýstik-shyghys jaghalaugha qúrylyqpen jol tarttyq.  Múny úly Delaver dariyasynyng atyrauy men Delaver ormanynyng aimaghy dese de bolady. Vashingtongha barar joldyng eki jaghyn birdey sholyp kelemin. Orman. Nu orman. Orman bolghanda da qalyng emes: qayyn, emen, shyrsha, qaraghash pen ýienkening bir týri jәne bútalar. Onyng atyn gid aityp bere almady. Jap-jaltyr jalpaq kók tastyng arasyn jaryp shyqqan bútaly ormannan kóz ashpaysyn. Bir bayqaghanym, jolserikter ýndister men zәngilerding tarihy turaly jaq ashpaydy eken.

Búrynghy maghlúmattardyng ishinde qaperime ilinbegeni – Delaver ózeni men Delaver ormanynyn, Delaver shtatynyng Amerikanyng ómirinen alatyn ýlken manyzynyng barlyghy. Niu-Djersi, Delaver, Pensilivani, Filadelifiya – Qyzyljar, Kókshetau Aqmolanyng soltýstik audandary siyaqty toghayly, bútaly, bauyrynda «seksen kól emes», segiz jýz kól men kólshik bar, qalynqy qara topyraqty, ishinara sazdauyt, shymdy qonyrjay jazyq eken. Qantar aiynyng ózi bizding Saryarqanyng qazanynyn  ayaghy siyaqty qonyr kýz. Búl – protestanttar qonystanghan ólke. Jalpy din atauly, onyng ishinde kvaker, puritan dep atalatyn biz negizin bile bermeytin protestanttyq baghyttyng ókilderi. Amerikanyng dinin de, dinin de ústap túrghan negizgi kýsh siyaqty. Osy kýnderding ishinde angharghanym, Amerikany týsinu ýshin protestanttyq bútaq pen masondyq qúrylymdy terendete bilgen lazym eken. Búl qúrylyqtyng órkeniyet tamyry osy eki túghyrdy negiz etken tәrizdi.

Delaver dariyasynyng saghasy – Amerikanyn, sonyng ishinde shyghys jaghalauyndaghy shtattardyng kýre tamyry eken. Áskery ónerkәsip damyghan, oq-dәri, qaru-jaraqtan – atom bombasyna deyin, neylon shúlyqtan bastap – sýngiyir qayyqqa deyin óndirilgen ónir әri  bes shtatty birdey qamtityn úly su arnasy. Onyng qyzyghyn kórgen: «Atom bombasyn Hirosima men Nagasakiyde jarghan kezde preziydent Trumenge renjipti-mis. Bomba jasaugha ketken qarjysyn da aludan bas tartypty-mys. Ózin adamzat aldynda kinәli sezinipti-mis» delinetin Dupon әuleti. Joldaghy ýlken-kishi qalalardaghy týtini budaqtaghan zavodtar sol Duponnyng dәrgeyindegi óndirister. Osydan eki jyl búryn:Duponnyng әsker zavodtary  bir jylda shygharghan oq-dәri men qaru-jaraqtyng mólsheri ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynda shygharghan  kólemnen asyp týsti – degen aqparatty oqyghanym bar. Ol oq-dәri sol jyly satylyp ketipti. Sonda Aughanstan, Siriya, Liviya, Irak, Mysyr, Balqan týbegindegi «amerikalyq kómektin» kepili retinde júmsalyp jatpasyna kim kepil?!. Niu-York, Niu-Djersi, Filadelifiya Pensilivani, Baltimor, Virdjiny shtattaryn kesip ótkende Dupon men Deloverding atyn atamay ótu mýmkin emes kórinedi.

Endi Duponnyng esimin ysyrugha tyryssam da, Delaver ekeuine qatysty eki-ýsh mәseleni iliktire ketkim keledi. Birinshi, Duponnyng jogharydaghy «mýlәiimsui» qoydy tamaqtap tastap, mýlәiimsigen qasqyrdyng qylymsuyna úqsaydy. Jiyirkenishti, әriyne. Kezinde Alibert Enshteyn Ruzvelitke: «Germaniya atom bombasyn jasaugha kirisip ketti. IYgerse – әlem ýshin qasiret» –  dep hat jazypty. Ruzvelit oghan kópke deyin nazar audarmapty. Kómekshisi tyqaqtap jýrip nazaryna ilindiripti. Atom bombasy Manhettende, jer asty laboratoriyasynda jasalypty. Ruzvelit atom bombasyn qoldanugha da qarsy bolghan-mys. Búl oilar kýndelikke tegin týsip otyrghan joq. Niu-York pen Vashington arasyndaghy el men jerdi, qala men dalany, orman men ózendi kórgende, osy oqighalardy eske týsiretin mekenjaylar kózge kórinip, eriksiz qaghaz betine týsti. Ekinshi jer attaryna qatysty ataular «tyng kóteru», «tyng iygeru» nauqany túsynda qoyylghan – dep týsindiriledi eken. «Tyng iygeru» –  bizge de tanys. Jer atyn ózgertu – otarlaudyng әlippesi eken jәne jer aty – sol jerdi otarlaghan elding bodany, iyesi kim ekenin bildiretin iyelik tanba. Demek, biz – Pavlodardan, Petropavldan, Shuchinskiden, Stepnyaktan, Nikolaevkadan arylmay, tәuelsizdikting ruhyn úyalata almaydy ekenbiz. Otarlaudyn  osy aghylshyndyq dәstýrin Resey de qoldanyp, mandayymyzgha tanba etip basyp ketipti.

Osynday oidyng shylauyna oralyp Meriylen shtatynyng da etegin basyp óttik. Ortalyghy – Baltimor. Aghylshyn koroli Charliz Baltimor degen barongha syilaghan jer eken. Meriylen dep prinsessa Genrietta Mariyanyng qúrmetine emeuirinmen qoyylghan eken. Biraq ol oiyn jariya etpes ýshin әulie Mariyanyng esimine qoyylghan dep taratypty-mys. Onyng da jóni keledi. Sebebi, katolikter Mariyany – Isadan da joghary baghalaytyn kórinedi. Mýmkin, mýmkin...

Amerikanyng qay shtatynyng tarihy betin paraqtasanyz da, din tarihyn oqisyz. Ár shtatty qonystanushylar eski qúrylyqtan diny tanymdary ýshin qughyn kórip, alastatylghandar siyaqty әser qaldyrady. Inkvizisiyadan song býkil biylikti qolyna alghan katolik shirkeui sol memleketting qazynasyn da uysynda ústapty. Jyl sayyn shirkeuge týtin sany men jan basy salyghyn tóleysin. Oghan koroliding ýlesi qosylady. Tólemeseng – Qúdaygha qarsy shyqqanyn. Al shirkeuden quylasang – adam qatarynan alastatylghanyn. Búl taqualar men diny oqymystylardyn  da qarsylyghyna úshyrapty. Nemisting dindar filosofy Martin Luter: katolik shirkeui – jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqtyng ordasyna ainaldy – dep aiyp taghyp: birinshi, diny kitaptar barlyq tilge audarylsyn; ekinshi, shirkeudegi tolyp jatqan dәrejeler joyylsyn, oghan tym kóp qarajat júmsalady әri jaghympazdyqty tudyrady; ýshinshi, shirkeu barynsha qarapayym jabdyqtalsyn, júrttan salyq pen qazyna jimasyn; tórtinshi, otbasynyng ajyrasuy erikti bolsyn – degen siyaqty 90 baptan túratyn qúzyrhat jazypty.

Mine, Martin Luterding sol jolyn ústanghandardy «protestanttar» dep atapty. Búl baghytty ústanghandar barghan sayyn molayyp, ýlken kýshke ainalypty. Koroli men shirkeu biyligi bólinse qazynasynan aiyrylatynyn bilgen elbasy men dinbasylary, olardy «dinnen tys» dep jariyalaghan. Al koroli olardy týrmege qamaghan. Alys týkpirge jer audarghan. Katolikter men protestanttardyng arasyndaghy qarama-qayshylyq  ekeuine de qauip tóndirgen. Aqyry koroli týrmedegiler men «dinnen bezgenderdi» kemege salyp, Amerikany iygeruge jibergen. Áriyne, eriktileri de, eriksizi de, qashyp-pysqandary da bar. Sóitip, olar jana qúrylyqqa úya salghan. Quylghandar qonystanghan jerding barlyghy da aghylshyn korolining menshigi dep tanylyp, salyq tólep, basybaylylar esebine biyliksiz kýn keshken. Olardyng eshqanday menshikke iyelik etu, biylikke aralasu qúqy bolmaghan. Eng sonynda qúdaydyng kók tasyna da (granitke) salyq tóleu turaly jarlyq shyqqan son, protestanttar da, kvakerler de, puritandar da aghylshyn koloniyasynan qútylu ýshin últ-azattyq kóterilisin bastapty.

Vashingtongha taqaghanda aldymyzdy taghy da qos ózen kesip ótti. Aynalasy 500 shaqyrym mólsherinde eng kishisi bizding Ertis pen Syrdariyanyng kólemindey keletin 5 ózen kóldenendep aghyp jatty. Oily-qyrly, ormandy, suly da nuly. Oipattary búghazgha ainalghan. Tabighatty, onyng ishinde ózining baylyghyn júmsaugha sarang amerikalyqtardyng ormany tusyrap túr. 500 shaqyrym arasyndaghy 5 ózen anau! Búlardyng qúty sol emes pe. Al bizding ormanymyz kósening iyegindegi qyl-qybyrday ghana. Onyng ózin órtep jatyrmyz. Jerimizding kólemine ókpemiz bolmasa da, ózimizden bastalyp, aghyny óz jerimiz arqyly ótetin bir úly ózenimizding bolmaghany qanday ókinish! Áuelide, ertedegi babamyzdyng zamanynda osydan ýsh jýz jyl búryn  Ertis te, Ile de, Jayyq pen Syrdyng joghary aghysy da qazaq handyghynyng enshisinde edi. Altaymen birge – Ertistin, Qúljamen birge – Ilenin, Orynbormen birge – Jayyqtyn, Shyrshyqpen birge – Syrdyng jogharghy aghysy jyrymdalyp ketti. Endi torsyqtyng auyzyn qysyp ústaghan kórshilerge tәueldimiz. Adamzatty kýni erteng kýtip túrghan eng basty zәrulik – su ekenine anyq kózimiz jetip otyr. Bir kezende torsyqtyng auyzy short baylanyp qalsa ne isteymiz?!. Qúday onyng betin aulaq qylsyn de.

Amerika – sudan da, ormannan da, granit tastan da zәrulik kóre qoymaytyn memleket eken. Jalpy sauda-sattyq amalynan angharghanym, amerikalyqtar himiyalyq jasandy zattar men júmyrtqasy tausylmaytyn tauyq etinen basqa shiykizattardy (aytpaqshy, oq-dәri, qaru-jaraq bar) syrtqa shygharmaytyn synayly. Baryn berip syrttan әkeledi. Baghany da ózderi retteydi. Óitkeni dýnie altynnyng 65 payyzy amerikanyng qazynasynda. Kez-kelgen elding narqyn búzatyn әlemdik birja da, әlemdik sauda ýii de, әlemdik bank te ózinde. Andyghany – әlemning narqy...

Shirkin! Átten! Qap!

Álgi qos ózen turaly Irina ýndisterding bir anyzyn aitty. Kónil júbatu ýshin ghana shygharylghan siyaqty әser qaldyrdy. Ýndisting bir asa súlu qyzy: Men senen de súlumyn! – dep kýnmen talasypty. Sudyng betindegi ózinining suretine súqtanyp otyryp qúzdan qúlap ketip, ajaryn búzyp alypty. Myna eki ózen ajaryn joghaltqan sol qyzdyng eki kózinen aqqan jasynan payda bolypty-mys. Meyli.

Baltimor  azamattyq soghys jyldarynda  shekaralyq shahar bolypty.  Soltýstik shtattar – qúl iyelenushilikke qarsy bolghan. Ózderining qúldaryna azattyq bergen. Al ontýstik shtattar qúldyqty jaqtap, qúl ústaghan. Óitkeni plantasiyada júmys isteytin qol kýshi qajet bolypty. Sol tústa baltimorlyqtar: qorghanys kezinde otqa kýigen, jyrtylghan tu turaly dastarhan basynda aitylatyn әn shygharypty. Úly depressiya túsynda halyqtyng kónilin kóteretin әri ruhyn biriktiretin gimnge konkurs jariyalanypty. Sol konkursta әlgi otqa órtenip, sheti jyrtylghan tu turaly әn kóp dauys alyp, Amerikanyng gimnine ainalypty.

Atlant múhity súghyna kirgen búghazdyng jaghasyndaghy Baltimor qalasy qorghanystyq sipaty basym strategiyalyq qala kórinedi. Múnda bir emes, eki tunneli bar eken. Al tunneli ataulynyng barlyghy amerikada «strategiyalyq qúrylys» bolyp tabylatyndyqtan da, suretke týsiruge tiym salynghan. Zenbirekshi-zymyranshy degen agha leytenant shenimiz bar bolghandyqtan da, búl tunneli, yaghni, teskentau – ne zymyran qondyrghysy ornalasqan, ne atom bombasynan bas saughalaytyn oryn boluy kerek – dep joramaldadyq. Múnyng esh qúpiyasy joq. Álemning bar memleketi solay istep otyr. Al Qazaqstanda múnyng ýsheui de joq!

Baltimordyng ózi oily-qyrly búghaz boyyndaghy oipatty jazyqta ornalasqan, Óskemen siyaqty ónerkәsipti qala. Aspanynda ys bar, sazdy, qúrghaqty jer eken.

Endi tikeley Vashingtongha bet aldyq. Álemdegi eng qarapayym әri jataghan, biraq eng enseli de asqaq, masondyq sәulet ónerining bar emeuirinin qamtityn oimen bezendirilgen astana osy Vashington shyghar. Búl shahardyng jәne ondaghy ghimarattardyng qiytúrqy oiy-órnekterining tarihyna qanyq siyaqty edim. Ásirese, Den Braunnyng «Qúpiyasy sheshilgen nyspylar» atty kitabynan song onsha kýmәnim qalmasa da, bir kóruge yntyghym zor edi. Sonymen qatar, búryshty bekitetin irgetasyn (kraugolinyy kameni) Amerikanyng túnghysh preziydenti Djordj Vashingtonnyng ózi asa yjdahattylyqpen  jәne saltanatpen qalaghan, biyik tóbege salynghan Kapitoliya – Kongress ýii – jana astananyng kindigi bolyp tabylady. Dýniyening tórt qúbylasyna baghyttalghan, ýsh búryshty bolyp bastalatyn oramdardyng arasyn – danghyldar (aveniu), al olardy kóldeneng kesetin joldar – kósheler (striyt) sharshylanyp, nómirlenip bólingen. Barlyghynyng ret sany Kapitoliyadan bastalady. Kapitoliyanyng ýkimet alany – Parijding Eliysey alleyasynyng ýlgisimen   úzynnan úzyn sozylyp salynghan. Búl ózi qalanyng tynysyn ashyp túratyn ashyq kenistik. Jana astananyng әr tasy, әr ýiining búryshy, tórt qúbylagha qarata ósu baghyty – qatang týrde baqylanyp otyrady.

Tyng jәne bos jerge qazyghy qaghylghan astanany tandau rәsimi túsynda:

Astananyng túrghyny az bolsyn, ýkimet júmysyn qala tirshiligi alandatpasyn, úsaq-týiek túrmystyq mәseleler bóget jasamasyn;

Onyng ornalasqan jeri eshbir shtatqa qaramasyn, derbes damysyn әri saylaugha dauys beru túsynda eshkimge yqpaly jýrmesin;

Sondyqtan oryny – ontýstik pen soltýstik shtattardyng shekarasynda, múhit jaghalauynan qashyq jerde bolsyn;

Ári biyik  tóbede asqaqtap túrghan Kapitoliyadan biyik ghimarat salynbasyn – degen sheshim qabyldanady.

Surette: Kapitoliya.

Sol sheshim – sheshim. Búl sharttar әli kýnge deyin saqtalyp keledi. Eng qolayly, jogharydaghy sharttargha layyq dep, Meriylend pen Virdjiny shtatynyng shekarasyndaghy Potomak ózenining qos jaghalauynan 10:10 sharshy shaqyrym jer bólinipti. Kolumbiya okrugi dep atalypty. Kóshening eninen 6  metr ghana biyik ghimarat salugha rúqsat. Nege tura 6 metr, ony eshkim týsindirip bere almady. Múnda bar-joghy 600 myng túrghyn bar. Onyng 80 payyzy zәngiler. Áuelide federalidyq shahar delinip jýripti. Keyin Vashigton ólgen song sonyng esimi berilipti. Jer telimi men qúrylys batystan shyghysqa qaray sozylady. Shoqynyng ýstinde aq granitten salynghan Kapitoliya. Sol aradan әrippen jәne san retimen belgilengen, ýsh búryshtap tarqatylatyn kósheler suyrtpaqtalady. Keybiri shtattardyng atymen de atalady (Astanadaghy jer attaryna berilgen kóshelerding atyn biz vashingtondyqtargha eliktep qoyghan boldyq qoy. Qay qydyrmash qayratkerdin  «kóshirme janalyghy» eken?!. Odan da qalyng qazaqty qyrghiqabaq etip qyrqystyryp, aryzdastyryp, arazdastyryp jýrgen adam attarynyng orynyna san retin nege paydalanbadyq eken deshi? Sonda alauyzdyqtyng bir týiinshegi ózinen-ózi sheshiler edi-au. Aryz jazyp alyp, soghan qol qoydyru ýshin ýy aralap, kóshe kezip, kensening tabaldyryghyn tozdyryp: ýi-bay, mynau sening pәlenbay zamandaghy nemese keshe kenes ókimetin ornatqan ataqty atang emes pe. Anadan kem emes, mynadan artyq bolatyn – degen kәri shóngeler men pispegen tikender – tynyshtyq tabar ma edi, kim bilsin).

 

(Jalghasy bar...)

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 947
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 795