TÓREGhOJINAGhA BÚÚ TÓRELIK AYTTY
Almatydaghy Últtyq baspasóz klubynda «Ar.Ruh.Haq» qoghamdyq úiymynyng jetekshisi Baqytjan Tóreghojina 2010 jyly Birikken Últtar Úiymy (BÚÚ) Adam qúqyqtary komiytetinen ózi joldaghan shaghymy boyynsha jauap alghanyn BAQ ókilderine habardar etti. Baspasóz mәslihatyna halyqaralyq qúqyq jónindegi sarapshy, Qazaqstandaghy Freedom House jobasynyng jetekshisi Viktoriya Tuleneva, advokat Janar Balghabaeva qatysty.
Eske sala ketsek, búdan tórt jyl búryn – Baqytjan Tóreghojina men taghy birneshe adam 2010 jyly nauryzdyng 11-i kýni Almatydaghy Mahatma Gandiyding eskertkishi janynda flesh-mob ótkizip, kóshedegi júrttan «Qazaqstandyqtardyng ruhany jetekshisi kim?» dep súraghan bolatyn. Sol ýshin Baqytjan Tóreghojinagha aiyppúl salynghan edi.
Beybit shara ayaqtalghan bette Baqytjan Tóreghojinany polisiya ústap әketip, oghan qarsy «Beybit jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter jәne demonstrasiyalar úiymdastyru men ótkizu tәrtibi turaly» zandy búzdy degen aiyppen әkimshilik is qozghalyp, Almaty qalasynyng әkimshilik soty oghan kólemi 500 dollar aiyppúl salghan bolatyn. Tóreghojinanyng sot sheshimine qarsy týsirgen aryzyn qazaqstandyq sot qanaghattandyrmaghandyqtan, BÚÚ-nyng Adam qúqyqtary komiytetine shaghymdanugha mәjbýr bolghan edi.
Qarashanyng 21-i kýni shyqqan BÚÚ Adam qúqyqtary komiytetining sheshimi qazaqstandyq biylikti Tóreghojinanyng moralidyq shyghynyn óteuge mindettegen. Sonday-aq Qazaqstan biyligi Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar jónindegi halyqaralyq paktining 9-babynyng («Jeke ómirge qol súqpau»), 19-babynyng («Pikirin bildiru erkindigi»), 21-babynyng («Beybit jiyn ótkizu erkindigi») erejelerin búzghany aitylghan. Komiytet «memleket Baqytjan Tóreghojinanyng búzylghan qúqyqtaryn qalpyna keltirui, onyng ishinde sot shyghyndaryn ótep berui tiyis» degen sheshim shygharypty.
– Men búl sheshimning aghylshyn tilinde jazylghan núsqasyn aldym, endi resmy audarmasyn sotqa tapsyryp, 2010 jyly ózime taghylghan әkimshilik jazanyng kýshin jongdy talap etemin. Sodan keyin ózime keltirilgen moralidyq jәne materialdyq shyghyndardy óteu jóninde taghy da shaghym týsiremin. Áriyne, múnymen toqtamaymyz. «Beybit jiyndar ótkizu turaly zang qabyldau» jóninde biylikke úsynys aityp kele jatqanymyzgha biraz uaqyt bolghan, sony әri qaray jalghastyramyz. Qazaqstannyng «Beybit jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter jәne demonstrasiyalar úiymdastyru men ótkizu tәrtibi turaly» zany – 1995 jyly qabyldanghan, eskirgen zan. Ony ózgertetin kez keldi. Sondyqtan BÚÚ-nyng maghan qatysty sheshimine ózimiz jasaghan «Beybit jiyndar» turaly jana zang jobasyn qosyp, parlament deputattaryna, Ádilet ministrligine, Bas prokuraturagha jiberemiz. Aldaghy 2015 jyly qantar aiynda Qazaqstangha BÚÚ-nyng beybit jiyndar turaly arnayy bayandamashysy kelip, Qazaqstandaghy beybit jiyndar turaly zannamalarmen tanysyp, esepter men úsynystar jasaydy, – deydi Bahytjan Tóreghojina (surette).
Beybit sheruler men jiyndar ótkizuge baylanysty adam qúqyghynyng qorghaluy jónindegi mәsele boyynsha ghalamdyq mәselerdi sheshetin bedeldi úiymnan alghash ret kelgen kesimdi jauap – el azamattary ýlgi alarlyq is boldy.
Desek te, beybit jiyndargha qatysu mәselesi bizding biylik ýshin tәrtip búzu әreketi dep sanalady. Sondyqtan BÚÚ-nyng qaghidattaryn zannamalyq qújattargha engizuge asygha qoymas, óitkeni Baqytjangha «eliktegenderdi» jauapqa qalay tartpaq? Ádiletsizdikting әuresine shyrmalghan júrt lap etip, kóshege shyqsa, BÚÚ-nyng sheshimi demeu bolmasy anyq, biraq órkeniyetke úmtylghan azamattardyng erkin búghaulap ústaymyn deu, dәrmensiz biylikke ghana tәn qúbylys. Búl kýnder de óter degen ýmit pen senim aldamaytyny uaqyttyng enshisindegi sharua.
Baqytgýl MÁKIMBAY,
«D»
Derekkózi: «Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 45 (269) ot 11 dekabrya 2014 g.