Jolymbet Mәkishev. Últty bólshekteu sayasaty qalay jýzege asty?
Ótkende teledidargha qarap otyryp biz syrttay syilap jýrgen bir aghamyzdyng keyde kenestik dәuirdi ansaymyn degen әngimesin estip qaldym. Ol kezde búqaragha kóp jaghday jasaldy, júrttyng kónili toq, kóilegi kók bolghan edi deydi әlgi aghamyz. Ókinishke qaray osynday pikirlerdi jii bolmasa da ara-túra estip qalamyz. Meninshe múnday әngimelerdi bolishevikter jýrgizgen súrqayy sayasattan beyhabar adamdar aitatyn siyaqty. Biraq bilip túryp, nadannyng sózin sóileytinderi de bar. Múndaylar kóbine últtyq mýddeni týsine bermeytinder nemese uyzyna jarymaghan qandastarymyz ekeni aitpasa da týsinikti. Eger «qyzyl qyrghynnyn» ne ýshin qolgha alynghanyn angharsa esi bar adam Kenes odaghyn ansauyn sap tiyar edi.
Ótkende teledidargha qarap otyryp biz syrttay syilap jýrgen bir aghamyzdyng keyde kenestik dәuirdi ansaymyn degen әngimesin estip qaldym. Ol kezde búqaragha kóp jaghday jasaldy, júrttyng kónili toq, kóilegi kók bolghan edi deydi әlgi aghamyz. Ókinishke qaray osynday pikirlerdi jii bolmasa da ara-túra estip qalamyz. Meninshe múnday әngimelerdi bolishevikter jýrgizgen súrqayy sayasattan beyhabar adamdar aitatyn siyaqty. Biraq bilip túryp, nadannyng sózin sóileytinderi de bar. Múndaylar kóbine últtyq mýddeni týsine bermeytinder nemese uyzyna jarymaghan qandastarymyz ekeni aitpasa da týsinikti. Eger «qyzyl qyrghynnyn» ne ýshin qolgha alynghanyn angharsa esi bar adam Kenes odaghyn ansauyn sap tiyar edi.
Endi sol kommunisterding qúityrqy әreketerining keybirine arnayy toqtalyp kórelik...Resey imperiyasynda orysemesterding barlyghyn әuelden tatarlar dep ataytyn dәstýr bar. Ásirese olar shyqqan tegi aziyalyqtardy osylaysha jalpylama ataydy. Birde Mәskeu radiosynda súhbat berip jatqan Rasúl Ghamzatov Kenes Odaghynyng marshaly Kliyment Voroshilovtyng ózimen kezdeskende ýnemi «Iә tatar, qal-jaghdayyng qalay?» dep amandasatynyn esine aldy. «Sosyn bir kýni,-deydi sózin ary qaray sabaqtaghan Ghamzatov, shyday almay ketip, Kliyment Efremovich, men tatar emespin, daghystandyq avarmyn» dedim. Marshal bolsa «Jә, qyzbalanba Rasúl,-sizderdi orysemesterding barlyghyn bizde bayaghydan tatarlar dep ataydy»,-dep әngimening sonyn qaljyngha ainaldyryp jiberdi».
Tarihy derekterge jýginsek, qazirgi әzirbayjandardy da 1926 jylgha deyin tatarlar dep atap kelipti. Gruziyanyng alghashqy preziydenti Z.Gamsahurdiya júrt aldynda sóilegen sózinde Gruziyany meken etken әzirbayjandardy ýnemi tatarlar deytin bolghan. Múnday mysaldar óte kóp. Keyin bolishevikter biylik basyna kelgen song imperiyadaghy bayyrghy halyqtargha basqasha at berile bastady. Ásirese qazirgi tatarlardyng babalary osy tústa ýlken belsendilik kórsetedi. Búqara bas qosqan jerde olar ózderin músylmandarmyz, búlgharlarmyz nemese noghaylarmyz dep atap jýrdi. Keyin aty ózgergen halyqtardyng manghol-tatarlarmen mýlde baylanyspaytyn jana tarihyn jasau qajettigi tuady. Stalinning búiryghy boyynsha bedeldi shyghystanushylar men tarihshylardyng tútas bir toby osy júmysqa bilek sybana kirisedi. Búlargha akademik V.Bartolidting ózi basshylyq jasady. Keyin kezek Týrkistangha keldi. Múnda bolishevikter barsha týrik týlep úshqan jerdegi tól halyqty ydyratu sayasatyn jýzese asyrdy. Osylaysha Qapqazdaghy tatarlar әzirbayjan dep atala bastady. Al soltýstik Qapqazdaghy tatarlar qúmyqtar, noghaylar, karashaylar men balqarlar bolyp bólshektenip ketti. Halyqtargha qayta at beru arqyly bolishevikter Qapqaz ben Týrkistandy mekendegen milliondaghan qypshaqtardy da joyyp jiberedi. Búl atau olar ýshin óte qauipti edi. Óitkeni qypshaqtar bir kezderi Shyghys Europa men ortalyq aziyanyng arasyndaghy aimaqty mekendegen alyp etnos boldy. Ekinshiden, Týrkistandaghy qypshaqtar qyzyldar qyryn qaraghan Altyn Ordadan shyqqan. Olar ortalyq Aziyadaghy tórt respublika Tәjikstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan men Qazaqstannnyng ontýstik territoriyasyn alyp jatqan Qoqan handyghyndaghy belsendi kýsh bolatyn. XIX ghasyrdyng jetpisinshi jyldary Resey imperiyasy jaulap alghan son, Qoqan handyghy birtindep ómir sýruin toqtatady. Biraq, Týrkistanda qalyp qoyghan qalyng qypshaq Stalinning týn úiqysyn tórt bólip, degbirin qashyrdy. Ol Týrkistanda Qypshaq respublikasyn qúrghysy kelgen joq. Qysqa qayyrghanda, Týrkistanda jýrgizilgen bólshekteu sayasatynan keyin múndaghy qypshaqtar iri etnos retinde joyylyp, ónirdegi ózge halyqtardyng arasyna sinip ketedi. Dәlirek aitqanda olardy ózderin qyrghyz, týrkimen, ózbek nemese qazaq dep ataugha mәjbýrledi. Keyin qypshaqtar Týrkistanda tútas halyq bolyp ghúmyr keshuin týbegeyli toqtatty. Bәlkim osydan keyin bolsa kerek, olardyng úrpaqtary Ferghana halifatyn qúramyz dep býkil Ferghana alqabyn kýni býginge deyin dýrliktirip otyr. Keyin bolishevikter «manghol-tatarlardyng mәselesin de» birjola sheshuge kiristi. Qazirge deyin keybir aghalarymyz qyzghyshtay qorghaytyn Staliyn osy tústa manghol-tatarlardy «taghy kóshpendiler» qylyp kórsetuge qúlshyndy. Búl tarihy derekter rastaytyn jәit. Mәselen, belgili aqyn әri audarmashy Semen Lipkinning estelikterinde Stalinning býkil Rusiti jaulap alghan «tatar» etnoniymin varvarlar qylyp barynsha qaralaugha tyrysqany aitylady. Kenes odaghy qúlaghannan keyin «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda Semen Lipkin Stalinning tatar-mangholdardy júrtqa jekkórinishti etip kórsetuge talpynghanyn әngimelegen. Osynday oimen «kósem» ghylym men kino qayratkerlerin suretshiler men jazushylardy osy proseske arnayy júmyldyryp jiberedi. Nәtiyjesinde 1939 jyly Vasiliy Yanaveskiydin «Shynghyshan» dep atalatyn kitaby KSRO-nyng memlekettik syilyghyna úsynylady. Tarihy shyndyqtan alys jatqan, Shyghyshandy qaralau ýshin jazylghan búl roman óz degenine jetip, tatar-mangholdargha júrt qyryn qaray bastady. Al soghys jyldary Sergey Eyzenshteynning «Ivan groznyi» kinokartinasyn jaryqqa shygharghan Iosif Stalin Shynghyshan men onyng úrpaqtaryna jariyalaghan kýreste birjola jenip shyghady. Tatar-mangholdardy júrt osydan keyin basqynshy, órkeniyetten habary joq qara tobyr retinde qabyldaytyn boldy. Búl bolishevikter jýrgizgen «kópvektorly» sayasattyng biri ghana. Olardyng imperiyany ústap túru ýshin qanday qúityrqy әreketterge barghanyn qazir jipke tizgendey etip týgel bayandap shyghu mýmkin emes. Onyng qajeti de joq dep oilaymyn. Eng bastysy qyzyl imperiya tarihynyng Qazaq eli ýshin qasterli kezeng bolmaghanyn júrtqa jetkizu.