Biyl aqyn, jazushy, qogham qayratkeri, kompozitor Sәken Seyfullinnyng 120 jyldyghy. Osyghan oray, aghymdaghy jyly Sәken Seyfullindy úlyqtaugha arnalghan týrli sharalar ótti. Osy mereytoylyq sharalardyng týiini – qazaqtyng últtyq klassikalyq muzykasymen qorytyndylanbaq. Naqtyraq aitqanda, Sәken Seyfulinnyng muzykalyq múrasy el nazaryna úsynylmaq. Osy orayda Sәken atamyzdyng nemere inisi Sәken Orynbekúlymen súhbattasudyng reti kelgen edi.

­- Sәken agha, siz Sәken Seyfullinge qansha atadan qosylasyz? Tuysqandyq baylanasyt  tarqatyp, aityp berinizshi.ý..

- Seyfulladan tórt úl tuady. Olar: Sәken (Sәduaqas), Mәlik (Mәlgajdar), Áben (Ábumýsilim, jastay qaytys bolghan), Mәjit (Ghabdulmәjiyt). Seyfullanyng kenjesi Mәjitten mening әkem Orynbek dýnie esigin ashqan eken. Sәkenning artynda úrpaq qalmady. Mәlikting de taghdyry sonday qiyn boldy. Al Mәjitten ýsh úl, ýsh qyz ómirge kelgen. Mening әkem solardyng ishindegi túnghyshy edi. Ákemning Seyfolla atasymen birge týsken sureti de saqtalghan. Repressiya kezindegi qughyn sýrgen Sәkendey atamyzdyng ghana emes, qyzyl qyrghyn qanshama qazaqtyng ardaqtylarynyng ómirin, otbasyn, túqymyn túzday qúrtyp jiberdi emes pe?..

- Ózinizding toghyz perzentiniz bar eken. Qazaqqa kәsipkerlikpen ghana emes, demografiyalyq túrghydan da ýles qosyp otyrghandyghynyz quantady. Últymyzdan shyqqan jaghdayy jaqsy kóptegen azamattardyng bir-eki balamen ghana shektelip jatatyndyghy jii kezdesedi. Jarynyz ekeuinizding kerisinshe bala sanyn shektemey, qayta sanaly úrpaqtyng sanyn arttyrugha ýles qosyp otyrghandyqtarynyz ózgelerge ýlgi tútugha túrarlyq-aq emes pe?

- Áueli bizding ýsh qyzymyz boldy. Áriyne, artymyzdan ergen er balanyng bolghanyn qaladym. Sony qatty armandadym. Sosyn bir kýni ishtey oiladym, osy qyzdarymdy dúrystap tәrbiyelep, qatargha qossam da jaman emes dep... Sәtti kýni әielimning ayaghy auyrlady. Taghy da ómirge qyz keletin shyghar deymin ishimnen, tórt qyz bolsa, nesi bar eken? Qyzdy bolu da ýlken baqyt qoy! Onyng ýstine, qyzdar әkege jaqyn bolyp ósedi emes pe?! Men solay oilap quanyp jýrdim. Shýkir, búl joly úl bala ómirge keldi. Sosyn joldasym taghy da ýsh úl, eki qyz ómirge әkeldi. Ne kerek, 4 úl, 5 qyzdyng әke-sheshesi atandyq. Qazir bir qyzymyzdan túnghysh nemeremizdi sýiip, ata men apa atanyp otyrmyz. Soghan qarap, qúdaygha myng da bir shýkir deymiz. 

- Jyl basynda aqyn atamyzdyng jolymen jýrip Saryarqanyng baurayyna sayahat jasap qaytqan ekensizder. Búdan ózge de qanday sharalardy atap óter ediniz?

- Atamyz jan-jaqty ónerli bolghan adam. Aqyndyghynan bólek, kompozitorlyghynyng ózi bir tóbe. El men jer ýshin kýresken qayratkerligining ózi nege túrady? Ol kisining Alash ziyalylaryna jasaghan jaqsylyghy, basyn bәigege tikkendigi endi ghana aiqyndalyp jatyr. Búl kezdegi qayratkerlerding bәri de últ ýshin ayanbay enbek etti. Tek olardyng kýresu ýshin tandap alghan joldary әrqily edi. Sony keler úrpaq dúrys týsinu kerek.

Sәken atamyzdyng әnderin qúrastyryp, CD diskiler shyghardyq. Qayratkerdi jana qyrynan tanytatyn birneshe zertteu enbekter de jariyalandy. Búl iygi júmystardyng bәrin de yqlasymmen qoldadym. Elimizding týkpir-týkpirindegi oqu ordalarynda Sәken Seyfullinge arnalghan ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyalar úiymdastyryluda. Olardyng bәrine tikeley ózim qatysyp jýrmin. Mamyr aiynda Astanadaghy Sәken Seyfullin múrajayy «Sәken Seyfullin jýrgen jerlermen» atty ekspedisiya úiymdastyrghan bolatyn. Múrajay diyrektory, aqyn Nesipbek Aytúly, belgili memleket qayratkeri Oralbay Ábdikәrimov, aqyn Serik Túrghynbekúly, ardager jurnalist Amantay Kәken, qarjyger Sәbit Qarasholaqov, dәriger Ábilhakim Aqmúrziyn, kәsipker Erkin Sýleymenov, múrajay qyzmetkeri Erjan Jaubay ekspedisiyagha mýshe boldy. Olardyng qatarynda, әriyne, ózim de boldym. Sәken Seyfullinnyng «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda kórsetilgendey el aralap, Aqmola ónirining ontýstiginde, onyng ishinde qazirgi Núra, Janaarqa, Shet audandaryndaghy aqynnyng basyp ótken izimen jýrip óttik.     

- Endi osy Sәken jylynyng saltanatty jabyluyna oray ótkiziletin qortyndy kesh turaly az-kem aityp berseniz...

- Búiyrsa, erten, 10 jeltoqsan kýni Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasynyng konserttik zalynda «Sәkenning әn sandyghy» atty muzykalyq konsert ótkizemiz. Sharany Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasy men «Adyrna» últtyq-etnografiyalyq birlestigi» qoghamdyq qory birlesip atqarady. T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng sahna tili kafedrasynyng mengerushisi, professor Darigha Túranqúlovanyng jetekshiligimen atauly oqu orynnyng stdentteri Sәken Seyfullinnyng «Aqqudyng airyluy» poemasynyng jelisimen kórinis qoyady. Ánshi, dramaturg, әrtis, Q.Quanyshbaev atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq muzykalyq drama teatrynyng әdeby bólimining mengerushisi Qanat Jýnisov Sәken Seyfullinnyng beynesin somdaydy. Odan keyin Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasynyng rektory, QR halyq әrtisi Jәniya Áubәkirova, sәkentanushy, professor, f.gh.d. ÚGhA akademiygi Túrsynbek Kәkishev kirispe sóz sóilep, konsertting shymyldyghyn týredi. Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriya horynyng (hor jetekshisi – QR halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, professor Bazarghaly Jamanbaev) oryndauynda aqynnyng eldi birlikke shaqyrghan «Jas qazaq marseliezasy» sahnagha jol tartady. Sonday-aq, sybyzghyshy Talghat Múqyshev Sәkenning «Tau ishinde» әnin sybyzghymen syzyltyp oryndaydy. Keshte Sәkenning tól shygharmashylyghy boyynsha «Kókshetau», «Tau ishinde», «Babalaryma», «Aqasaq kiyik», «Saryarqa», «Úiqydaghy aru», «Anagha», «Jetkinshegim tartynba», «Syr sandyq», «Áupildekke jauap», «Qamauda», «Týs», «Arqa súluyna» (әni T.Qútjanovtiki) jәne taghy basqa әnder shyrqalady. Sonymen qatar, Sәken Seyfullinge arnalghan Jaghypar Álimhanovtyng (sózi Kәkimbek Salyqovtiki) «Sәken agha» әni, Hasen Qoja Ahmetting «Ketpeytin esten» әni, Kәkimbek Salyqovtyng «Ýsh arys» әni (Sәken, Iliyas, Beyimbet turaly) halyq nazaryna úsynylmaq. Konsertte aqynnyng shygharmashylyq jolynyng qalyptasuyna zor әserin tiygizgen әigili Ýkili Ybyraymen kezdesu sәti, halyq әnderi «Áupildekpen», «Kiydim kamzolmen» susyndap er jetui, Seyfullanyng kýishiligi, әidik óner iyesi Saydaly sary Toqanyng kýiin bir tyndap almay shygharma jazugha otyrmaytyndyghy, úly kýishi Ábiken Hasenovtyng Sәkenge arnap kýy shygharuy jәne taghy basqa mәseleler qamtylatyn bolady. Shyghamashylyq keshte Jolaman Qújimanov, Ramazan Stamghaziyev, Erlan Tóleutay, Tolghambay Sembaev, Erkin Shýkimanov, Tileules Qúrmanghaliyev, Ardaq Isataeva, Janar Ayjanova, Serik Ospanov, Erkin Núrqanov, Gýlnәr Arynova, Teliman Qújimanov, Qanat Jýnisov, Múrat Ábughazy, Talghat Ábughazy, Sayat Núrghaziyn, Jasúlan Saqaev, Nariman Ábdirahmanov, Oraz Janabaev jәne taghy basqa ónerpazdar óner kórsetedi. Konsertke kelemin deushilerge esik ashyq!

Jazyp alghan  Arman Áubәkir.

Abay.kz