Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Mәiekti 5596 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2014 saghat 11:12

Túrsyn JÚRTBAY. «ÝNDISTEN QAY SANLAUYNG ASYP TÚR?»

Abay.kz portaly jazushy Túrsyn Júrtbaydyng «Amerika kýndelikteri» atty joljazbasyn oqyrman nazaryna úsynudy bastaghan bolatyn. Joljazbanyng «Mys pen misting mәti» degen ataumen  búghan deyingi jaryq kórgen bólimderin tómendegi siltemeden tauyp oqy alasyzdar.

http://abai.kz/post/view?id=2298

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238

9 qantar, 2014.Niu-York. Garlem.

Býgin tanghy saghat tórtte oyandym. Keshe tityqtap kelip erte jatqam. Endi Amerikadaghy, yaghni, Niu-Yorktaghy  alghashqy kýnning әserin qaghazgha týsirip otyrmyn.

Qanyp shәy ishken son, osynda ótetin on bes kýnning oisha jasalghan kestesin hattap, sayahat ýshin bizge qolayly qalanyng Atlant múhity jaqtaghy mýiisindegi Braytan bichtegi orys oramyna tarttyq.

Túrghan ýiimiz ataqty Garlemning púshpaghy bolghandyqtan da, múnda negizinen zәngiler basym. Kóshe boylap metrogha bettedik. Eki-ýsh shaghyn shirkeudi kórdik. Bizdegi shirkeuler siyaqty altyn kýmbezdi, mysymen basqysy keletindey asqaq emes, barynsha minәjatqa shaqyrghanday qarapayym әri minәjat pen qaza rәsimin oryndaugha arnalghandyghyn bildirip, tәubәna týsirgisi kelgendey. Búryshtarynda Isa men Mariyamnyng múnly keyiptegi aq tastan qashalghan shaghyn mýsini qoyylghan. Metrogha týstik. Tym erte salynghandyghynyng sebebi me, eshqanday әshekey-ýshekeyi joq, temir, shoyyn, juan saldaular barbiyp-barbiyp, arbiyp túr. Betondardyng key túsy qopsyghan. Perrondary da shaghyn. Baspaldaqtary – temir satyly. Eskalator barlyq metroda kezdese bermeydi. Syghylysyp jatqan halyqty kórgem joq. 

Al qalanyng ekinshi shetindegi Braytandaghy metro negizinen jer ýstinde. Jol ýsh qabatty ýilerding ýstimen ótedi eken. Sondyqtan da Aqmolanyng eski oramyndaghy jataghan jer ýilerding shatyrynyng ýstimen janap ótip bara jatqandaysyn. Shahardyng kóne jәne temir jol many Resey men bizding vokzaldardyng  manyndaghyday shashylghan qaghaz, salafandar, qiqymdar. Brukliyn, Manhetten kópiri kórinip otyrdy. Ýirenshikti orys tili, oryssha mandayshalar men jarnamalar qylang berip edi, bara-bara qazaqsha mәtini joq Astananyng kóshesi siyaqtanyp ketti.  Múnda da eskalator, lift joq eken. Toqbalanyng besikarbasyn baspaldaqtan kóterip jýruge tura keldi. Sýisingenim, orys tildi «orys jigitteri» tar baspaldaqtyng ózinde bizdi syghylystyra qaghyp-soghyp ótip jatqanda, anaday jerde túrghan jap-jas zәngi jigiti jýgirip kep besikabany kóterisip, tómenge týsirisip tastady. Mәdeniyet pen kishipeyildilik jәne órkókirektik pen kespirlik – adamnyng teginen, tәrbiyesinen-au!

Kóshede iyghy týsinki, basy enkeyinki, jýrisi sylbyr, kózderi múnly, ainalasyna sonday ýmitsiz nemqúraylylyqpen qaraghan shal-kempirlerding kóbi qolarba iytergen (sýiregen emes). Mýttәiim tartqan egdelerding kózi men múrnynan, bet әlpetinen Amerikagha tumysy tys tuys ekeni birden angharylady. Bizge tanys «tanau» búl. Tek mynda kerenau, al bizde mәimónkeli, mәdeniyetti, yldym-jyldymy kóp siyaqty kórinetin edi. «Kalinka», «Skovorodka», «u Tatiyany» degen aspúzyldar men dýkenderdi kózden ótkize otyryp «Russkie turygha» jettik. Múndaghylar ózimizding Katiya, Valya, Galya, Mayalar. Filadelifiyagha – Amerikanyng Beybit kelisimi jariyalanghan shahargha, Vashingtongha – múrajaylar shoghyryn kóruge, Jana Yorkting ishin aralaugha tapsyrys berdik. Nazym men Ámiynә aldyn ala aqshasyn tólep, týbirtegin alugha qaldy. Alma, Toqbala ýsheuimiz kóshedegi kýnshuaqta arqa qyzdyryp, ótken-ketkendi kózben sholdyq. Jýrginshining bәri de oryssha sóileydi. Jarnamalar da, mandayshalardaghy jazulary da oryssha. Búl arada ómir sýru – bizge de, al bizding qara orystarymyzgha tipti de qiyn sogha qoymas. Bir-eki orys kempiri menen saghat súrady. Ol da bizge tanys tәsil. Tanysudyn, tilge tartudyng syltauy. Biraq shýiirkelese almadyq. Dýken, sheberhana, shashtarazdarynyn, aspúzyldarynyng bәrinen kәdimgi orystyng ashyq-shashyq jaybaraqattaghy bayqalady.

Atlant múhitynyng jaghalauyna – jaghajayyna bardyq. Alyp aidyn, alys kókjiyek, sheksiz kenistik. Keng dalanyng kenistigi kóz aldyna keledi. Orystar búryn demalys aimaghy bolghan osy jaghalau ýshin meksikalyqtarmen jagha jyrtysyp, úzaq jyldar boyy  qyrqysyp, aqyry olardy Bruklinnen  – Manhettenge kóshiripti, al qytaylar óz kezeginde Manhettenning tómengi mýiisine shoghyrlanghan zәngilerdi jogharghy Manhettenge – Garlemge yghystyryp,  qytaykentin qúrypty. Búl auys-kýiis ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynan bastap jýripti. Alghashqy qonystanushylar ukraindyqtar eken. Sondyqtan da әuelide Braytan bich «Kishi Odessa» dep atalypty. Qazir «Kishi Resey» delinedi. Týsinikti. Alystan Steytend ailend araly múnartady. Jaghajay úzaq әri ken. Qúmy mayda, jiyeginde taqtay tóselgen taqta jol. Ári seruenge, әri jýgiruge qolayly. Dene tәrbiyesimen ainalysyp, jattyghyp jýrgenderding ishinde, O, Alla, qazaqtar da kezdesti. Balalargha sәlemdesti. Maghan betpe-bet kele almady. Ózderi sonday jasqanshaq, mýttәiim. Qazaqstanda jel kerip jýrgen keudesi qabysyp, múnda ókpesine ókpesi jabysyp qalghan. Syrt ainalyp ketedi. Qúday biledi, kóshe sypyrushy, ydys-ayaq juushy, týngi qoqysty tazalaushy, ary ketkende jýkshi bolyp isteydi. Onyng múndaghy sybaghasy sol.

Ne ghyp jýrgen múndar eken? Aq tanertennen: osynau múnly «búrynghy orystardy – bolashaq amerikalyqtardy» múnda ne aidap keldi, qanday bolashaq kýtip túr, shal-kempirlerdi әke-sheshesi kómilgen topyraqtan ajyratyp әkelgen qanday arman, qanday maqsat, qanday taghdyr? – dep, sony týsinuge tyrysyp em. Myna múndardy kórgende: salyndy, sýmelek, ózi tughan jatyrdy jatsynghan qaghyndy – degen sózder oiyma oraldy. Áriyne, әdiletsiz, kýpirli oi. Biraq búlar – adasqan qazdar emes. Qaghynghan qazdar.

Sóitip túrghanda sonday tanys bet pen kóz qasymnan kóz qiyghyn tastap jýgirip ótti. Qayyq auzyn  kórip, keri qaytqanymda taghy da qarsy aldymnan shyqty. Kóldenendey berip: «Assalaumaghaleykum!» – dedim. Kilt toqtap, kýlip: «Zdrastvuyte! Ya – kalmyk! Znay, chto vy kazah» – dep qayyryla ketti. Shatastyratyndar kóp eken. Qazaq pen qalmaqtyng tuys ekenin internetten oqyp bilgenin, Peterburgta qazaqtarmen aralasqanyn aitty, múnda osyndaghy úlymen birge túrghanyna ýsh-tórt jyl bolypty.

– Jaghday týzeldi me?, – dedi.

Áriyne, kýnshuaqqa shyqqanymyzdy aittym. Qalmaghym osyndaghy kenes múqajirlaryna  tәn jasqanshaqtyqpen, ózderining qalin súratyp ýlgertpey qoshtasyp ýlgerdi...

Osydan eki-ýsh jyl búrynghy Sendy dauyly Atlanttyng jaghalauyn sendey sendeltip, barlyq seruen jaghajaylary men sayajaylaryn shayyp ketipti. Sodan sergy qoymapty. Men múhit jaghasyna shyghyp qalghan bir salyndy tayaqty ústap biraz seruendedim. «Skovorodkagha» kep týstendik. Ýirenshikti tagham, ýirenshikti tәbet. Sypayy, erkin otyrys boldy. Reseyding teledidarynyng jazbalary kórsetiledi. Izraili men Reseyding jemis-jiydekteri. Arzan. Braytan bichten óte auyr oy jamylyp, aralgha   – Manhettenge bet aldyq...

... Bәribir bir týsiniksiz alang kónilimde qaldy. Erteng taghy kelemin. Bizding sayahat kindigimiz osy Braytan jaghalauyna baylandy. Ár joly osy Braytannan – Vashingtongha, Filadelifiyagha attanamyz. Mýmkin sonda mazalaghan suyrtpaqtyng bir úshyghyn ústarmyn... Aytpaqshy, kópir siyaqty biyikte ornalasqan metrogha besikarbany kóterip shygharugha úmtylyp edik. Egde tartqan qariya aqyryn ghana: «Kelesi esikte eskalator  bar» – dep kýbirledi de jýre berdi. Mine, búl da kishipeyildilik. Búl joly zәngiler kezdespedi. Olar búl jaqta az eken. Latyn amerikalyqtardyng sarqyty da siyrek. Múndaghy túrghyndar ózderining shyqqan tegin, qonys audarghan sebebin, qazirgi kәsibin aita-ayta jalyghyp, eldi eske alyp, kónilin búzghysy kelmegendikten de, shýiirkelesuden boylaryn syrt tartatyn siyaqty.

Braytan bichke jana qonystanghan «jana orys» «eski orystan»:

– Amerikagha kelgenine jiyrma jyldan asty. Nege aghylshynsha bilmeysin?, – dep súrasa:

– Sol Amerikandy әli kórgemin joq. Qalay ýirenemin depti, – depti.

Osy halyqtyq qaljynda Braytan bichting túiyq túrmysynyng barlyq astary emeurinmen tolyq jetken.

   Amerikamen, yaghni, Niu-Yorkpen, bayyrghy ýndisterding tarihymen tanysu ýshin býgingi kýnning ekinshi jartysyn Manhettenning tenizge múrynyn matyryp túrghan mýiisindegi búrynghy keden ýiinen – qazirgi amerikalyq ýndisterding múrajayynan bastaudy maqúl kórdik. Múnymyz aqyl bolghan eken. Keyin bildik. Barlyq tarih osy mýiisting toqymday túmsyghynan bastalypty.

Araldyng túmsyghy – Atlant múhityna súghynyp túrady. Eki jaghy ózen. Súq sausaqtay sústighan mýiisting qúrylyqqa jalghasqan buyny sumen kesilgen. Araldyng úzyndyghy – 20, eni 30 shaqyrym. Manhetten – Niu-Yorkting altyn kómbesi. Múnda 15 million halyq túrady. Ýndisterding ang qaghatyn aralyna alghash gollandyqtar at basyn 1620 jyly tiregen. Qyratty, oily-qyrly, tabany kóktasty qonys. Bir jaghynan Istriyver, ekinshi jaghynan Gudzon (Hatson) ózeni ótip, moynaqtan araldyng moyny ýziledi eken. Osy tulaqtay mýiisti Peter Miyneyt 60  gýldenge, yaghni, 24 dollargha satyp alypty. Qazir Manhettendi satyp alu ýshin eshqanday noli jetpeydi. Mana het – ýndisshe, Mana ket – mang joly, ang joly, mýiiske tireytin ang joly – degen maghynany bildiredi eken. Qazir de Niu-York kósheleri sol joldyng tanabyn qua sharshylanypty. Yaghni, ontýstikten – soltýstikke qaray boy týzegen. Ýlken kósheler – aveniu, kóldeneng kishi kósheler – strit dep atalady. Osy sharshy boyynsha túraghyndy tez tabasyn. Qolayly.

Jiyrma tórt dollargha satyluynyng sebebi: ol kezde ýndisterde jerge jeke menshik joq. Bәri ortaq әri olar myna úzyntúra sarylar ang aulaugha rúqsat súrap túr – dep týsinse kerek. Sol dollardyng ózin aqshalay emes (qúr qaghazdy qaytsin!), shorym-borymgha, әshekey-ýshekeyge, qaqy-lúqygha aiyrbastapty. Mening oiyma L.Tolstoydyng jerin bәske salghan bashqúrt turaly әngimesi men qazaqtan bir ógizding terisindey jer súrap, ony qayys etip tilip, at shaptyrym jer alghan Petka mújyq jónindegi tәmsili eske týsti. Qayran anghal da sanghal, jyltyraqqa qúmar kóshpeliler-ay! Týireuishke tughan jerindi aiyrbastaghanyng – qay soryna bastaghanyng edi. Otarlaushynyng obyry – ortaq, óneshi – aran. Biz de taghdyrdyng osy tәlkegine týstik-au!

Jortuylshy nemis Ridderge Kóktasty kórsetken qazaq, Ekibastúzdyng kómirin jer betine qazyp shygharghan tyshqannyng inin kórsetken Qosym Pishenbaev, Qaraghandyny kýldibadamgha aiyrbastaghan temeshting telimshisi, sening әlgi ýndiden qay sanlauyng asyp túr? Elu jyl ótpey eldering de, jerlering de basybayly bolyp shygha keldi. Óz baylyghyng – ózindi túnshyqtyryp, óz qorghasynyng – ózine oq bop atylyp, óz kómiring – ózinning ózegindi órtedi. O, sory qaynaghan kóshpeli órkeniyet. Nesipbektin  «Ýndister ýzilmender» atty dastanynda  Mins kósemnin:

Taghdyr  bizge jer bergenshe,

Berse netti kók temir, –

dep ókinetini bar edi.

Temirdi alghash qorytyp, ýzengi, auyzdyq jasaghan týrki qauymynyng sanasy sol auyzdyqpen auyzdyqtalyp, ýzengige asylyp qaldy-au. Maghan: biz qazir de, 60 gýldenge satqan ýndisterden de sorly siyaqtymyz. Biz býkil baylyghymyzdy, jerding astyn da, ýstin de, aspanyn da satyp ýlgerdik-au.

Qazir әlgi әshekey-ýshekeyshi Petka (Peter Miyney) bizge qaraghanda Mana ketti – mang jolyn, ang jolyn tym qymbatqa satyp alghan siyaqty kórinedi. Óitkeni, bar-joghy, úzyndyghy – 20, eni – 3 shaqyrym  kóktasty araldyng mýiisindegi toqymday ghana jer ghoy alghany. Al osynsha kólemdegi bir ghana búrghynyng kómeyinen million barreli «qara altyn» soryp jatqan «qaughanyn» qanshasy moynyn qyltyndatyp, múnaydy qylqyldatyp jútyp jatyr desenshi!

Shyn mәninde, alqaqotan otyrghan bir auyldyng kólemindegi jerge ornalasqan qamal Jana amstredamdyqtardyng (qala әueli solay atalghan) janyn alyp qalypty. Búl aragha Aleksandr Hamiliton keden ornatypty. Osy Beter parkten 8 million adam ótip, amerikalyq azamat atanypty. Búl – baqyttyng da, qasiretting de kedeni boldy. Kedennen: 1.Týrli júqpaly aurumen auyrghandar.2. Qylmystylar.3. Qyzmetke jaramaytyndar (negizinen irlandyqtar) qúrylyqqa jiberilmepti.

Múhittyng ortasyndaghy shaghyn araldaghy Bostandyq eskertkishi qolyn kókke kóterip asqaqtay kórinip túr. Sonymen qaptaldasqan Ellis aralyndaghy keyinnen salynghan kedennen 12 million adam, ósimimen sanaghanda qazirgi amerikandyqtardyng ýshten biri ótipti. Alghashqy amerikalyqtardyng úrpaqtarynyng kýshimen múnda últtyq múrajay ashylypty. Osy mýiistegi «Rodendi eske alu» degen Amerikagha úmtylghan qonystandyrushylargha arnalghan, әr nәsilding qasiretin bederlegen eskertkish jan titirkentedi. Olar mynau múhittyng ar jaghyndaghy barlyq qasiretti tenizding suymen qosa sarqyp tastap shyghyp kele jatqan jankeshti azap burlaktary siyaqty. Sústy da jankeshti!

Amerikandyqtar men aghylshyndyqtardyng soghysynan keyin Jana Amsterdam – Jana York (Niu-York) dep ózgertilipti. Sonymen jana qúrlyqtaghy jana aghylshyn tildi Amerika qalyptasypty.

Mine, osynshama kirispege negiz qalaghan amerikalyq ýndisterding myna múrajayy – sol kezdegi keden ghimaraty eken. Búrynghy ghimarat eki ret janartylypty. Talay mekemening aty mandayshasyna ilinse de (negizinen qarjylyq, kedendik), eng sonynda, kezinde etnograf Djordj Gustav Betvein (1897-1957) jinaghan 14 000 eksponatty katalogqa týsirip, retke keltirgen ekinshi bir etnograf ghalym Kevin Koverding kýshimen 1989 jyly  ejelgi túrghyndargha qúrmet retinde múrajay bolyp ashylypty. Ghimaratta segiz búryshty oigha qúrylghan ortalyq kýmbez – dýniyening segiz túsynyng tútqasyn ústaghan kormaldy qúdiretti bildiredi. Múnda ótken jәne osy ghasyrdaghy ýndi suretshilerining abstraktili suretteri ilinipti. Maghan: tәnirlik filosofiyanyng negizin kenistikpen astastyrghan ýsh satyly әlem beynelengen (1.Aspan – myqan aghashy – samúryq qús; 2. Adam – qút – jemis; 3. Jerasty dýniyesi – balyq – kiyt) kólemdi polotno men kesindi aghashtardan týiilgen qima ýlken әser etti. Ózge suretter jýike talshyqtaryn shýikelengen qanqyzyl, alqyzyl, qanqarakók, alqarakók, qarabajaq boyaularmen keskindelgen shytyrman nyspylardy kórgenim bolmasa, maghynasyn týsinbedim, atyna ghana qarap túspalmen jorta qabyldadym.  Kerisinshe, ýndisterding kóne jәne qazirgi zattay aighaq múralaryn yntyzarmen qyzyqtadym. Solardyng ishinde qazir de toba men hahastarda (ejelgi tatarlar men qyrghyzdar), bashqúrttarda, jaqúttarda (sahalar), altaylyqtarda, búrynghy qazaq dalasynda kezdesetin aghash pәngiler  (aghash aruaqtar) men toqylghan alashalar, basqúr men boqshalar, tússhilterler kózge sonday jyly úshyrady. Saptama baypaq kiyetin bizge tizeqap ta jat kórinbedi. Amerikamen tanysudy osy múrajaydan bastaghanymdy kәdimgidey kónilime mise túttym.

Birinshi qabatta kitaphana bar eken. Kәsibim ghoy. Kirip jón súrastym. Egde tartqan Ellen Jamicson: «Búl kitaphana Vashingtondaghy Smitson múrajayynyng qamqorlyghymen qúrylghan. Ýndisterding ejelgi jәne qazirgi tarihy men salt-dәstýrine qatysty barlyq basylymdar jinaqtalghan. Kitaphanashylar, ghylymy qyzmetkerler júmys isteydi. Elektrondyq qor bar. Kim qanday taqyryppen ainalysady, soghan derek, maghlúmat tauyp beruge kómektesemiz. Qordaghy qoljazbalargha ghylymy saraptama jazugha septesemiz. Ekinshi, balalargha arnalghan ýiirme bar. Onda dәris ótemiz. Ýndisterding tarihymen, mәdeniyetimen, jazu tarihymen tanystyramyz, – dedi.

Búl meni qatty sýiindirdi. Qúdaygha shýkir, bizde de bir qalada –qúryp ketkende birden muzey bar. Ol muzeylerding azdy-kópti qory bar. Olardyng kórmede túrghandarynan basqa qúndylyqtarymen kim tanys? Ol jәdigerderdi osy kitaphana arqyly kópshilikke maghlúmdar etuge bolady ghoy. Múny mәdeny aghartu baghyty deymiz. «Otyrar kitaphanasynyn» tikeley mindetining biri de sol. Biraq, mýmkindikting joqtyghynan, búl isti kenjeletip aldyq. Barghan song mindetti týrde qolgha alyp, taqyryptyq dәrister úiymdastyru kerek eken. Mysaly:

  1. Kóne qytay jazbalaryndaghy (b.d.d.X gh. bastap XIX gh.deyin) týrki әdeby ýlgileri.
  2. Kóne týrki jazbalaryndaghy pút minәjat әdebiyetteri («Maytry Smiyt  nom bitik», «Altyn jaryq», t.b).
  3. Altyn Orda dәuirindegi әdeby ýlgiler.
  4. 14 tomdyq «Týnekten –  tangha» atty mәmlýkterding әdeby ýlgileri.
  5. Týrki – mәnju – monghol – tiybet tilindegi kóne sózdik.
  6. Kóne týrki jazbalarynyng qytay tilindegi mәtinderi.
  7. Sofy Allayardyn,
  8. Shahabuddin Marjaniydin,
  9. Shәditórenin,
  10. Kәribay Tanatarúlynyn, t.b. týpnúsqalyq múralary turaly.

Múnyng barlyghy kópshilikke bimaghlúm qúpiya ruhaniyattar. Ýndister múrajayynda kiynefoto zaly bar. Onda Amerikanyng qos qúrylyghynda saqtalyp qalghan barlyq ýndis taypalarynyng tarihy men etnografiyasy turaly derekti, ghylymiy-kópshilik filimder túraqty týrde tanertennen keshke deyin ýzbey kórsetilip túrady eken. Búl da tәjiriybege asyrar, qarajatty qajet etetin is.

Átten, osy keden ghimaratynyng sәuletindegi túspaldar men nyspyly ong-bederlerding astaryn ashyp týsindiretin  aqyly aqyl iyesi kezikpedi. Tanymy abstraktili simvolgha qúrylghan eldi, simvol tilin týsinbeseng – týsinemin dep talpynu jay ghana ermekting enshisi.

Oghan dәlel: múrajaydan elu qadam jerdegi Grinbauling parkinde (bizshe, ortasynda dóngelengen qauyzy, 5-6 aghash oryndyghy bar alanqay) túrghan, qola men qalayyny, mysty totyqtyryp qúighan sarghysh týsti alyp búqanyng mýsini. Búqa dep osyny ait! Qúiryghy aspangha shanshylyp, alangha tu syrtyn berip túr. San etterining búlshyqtary bileu-bileu, jauyryny, qol eti, moyyny da buyltyq-buyltyq. Múqym denesin kýsh bughan. Artqy eki ayaghymen taltaya jer tirep, aldynghy eki ayaghymen ilgeri úmtylyp, shanyraqtay mýiizi kókke shanshylyp, eki kózi alaryp, auyzyn asha ókire shabynyp túr. Aldy-arty tolghan adam.  Búqanyng mýiizin, ne enegin ústap suretke týssen, sózsiz saghan dәulet qonady, erkektik kýshing artady, ýilenesin, qalyndyghyng úl tuady-mys. Múnday dәmeli isten kim dәmeli emes. Rәsimining bәrin oryndap shyqqan son, endi osy qútty búqanyng túspalyn biluge anysym audy. Qansha aitqanmen, mening týpki atalarymnyng kiyesi  – totemi Búqa ghoy. Kóne týrkiler, ony Ókiresh  dep ataghan.  Kelbúqa, Ketbúqa, Esenbúqa, Taybúqalarynyzdyn  kiyesi emes pe? (Ázil dep esepteniz). Sodan osy manda qanday masondyq mekeme bar, eskertkishti salghan kim, qashan – degen saualdargha shym-shymdap jauap izdedim.

Sóitsem: búl ara – ataqty Brodvey kóshesi bastalatyn №1 qazyna ýii men Niu-York brokerler ghimaratynyng týiisetin túsy eken. Osy aradan arqan tastam jerde Morgan tizgin tartqan, Rokfeller jýgenin salghan, Tramf ertoqymdaghan – mason kósemderining ghimaraty men qarjy ortalyqtary,  bankiler ornalasypty. Rokfellerding múnay bankisi, «Titaniktin» jolaushylaryna biylet satqan kassa ghimaraty, taghysyn taghylardyng bәri osy manda. Al búqanyng qasynda dýnie jýzindegi baghany rettep otyratyn, ne kóteretin, ne týsiretin naryq kensesi túr eken. Búlar: anlar jәne búqalar bop ekige bólinedi eken. Biri – baghany kóteruge úmtylady, ekinshisi – týsiruge tyrysady. Mynau sonyng Búqasyna – baghany týsirushige kórsetilgen taghzym bolyp shyqty. Dúr-rys! Eng qyzyghy әri sóleketi – búqanyng dorbasyn sipasang ólsheusiz dәuletke kenelesin. Jap-jas býldirshin qyzdar da qysyla-qysyla sipap jatyr. Al japon men qytay qyzdary   shimirikpesten qos qoldap qysyp ap, sauatyn adamsha, tartyp-tartyp qalady.

Búl mýsindi osydan bes-alty jyl búryn Artur De Monika degen fransuz mýsinshisi óz qarjysyn (36 000 dollar) júmsap, osy aragha rúqsatsyz qoyypty. Qala meri aldyryp tastapty. Alayda eki-ýsh kýnning ishinde, «dәuletting dorbasyn» sipap ýirengen jәne aqshagha  erekshe jaqyn Niu-York túrghyndary men qyzyqqúmar sayahatshylar ereuilge shyghyp, eskertkishti tyghyp tastaghan jerinen aldyrtyp, osy aragha qayta ornatypty.

Sóitip, joqtan jana dәstýr, nanym qalyptasypty. Qazir Niu-Yorkke keletin 60 million sayahatshy, onyng 40 milliony amerikalyqtar, sary mys búqanyng dorbasyn bir sipap ótedi. Sóitip, búl búqa qazir kәdimgidey eng tartymdy qúndylyqtyng birine ainalypty.

Dәulet tilep sipay ma, әuret tilep sipay ma, qaydam. Mening qasymdaghy tanys әiel: Men dәulet emes, basqa bir nәrseni tilep sipadym, – dedi.

 Ne tiledi eken, ә. Tilegin myna sary búqa zaryqtyrmay berse eken endi.

Qyzym Alma byltyr Niu-Yorkke kelip, Manhettendi qanygha aralapty. Meni, Amerika ýshin de, jalpy dýnie tarihy ýshin de manyzy bar eki memorialdyq eskertkishke ertip apardy. Birinshisi, tura jaghalaudyng jiyegindegi 1941-1945 jyldary arasyndaghy ekinshi dýniyejýzilik soghysta Atlant múhitynyng týbinde mýrdesi qalghan teniz әskerleri men jauyngerlerine arnalghan aza taqtasy. Taqtagha qaza tapqan jauyngerding aty-jóni, maydangha alynghan shtaty, qaza tapqan jyly, aiy, kýni jazylghan. «Sendiy» tolqynynyng astynda qalsa da, jauyngerlik ruhyn saqtap, aman qalypty.

Ekinshisi, sodan onsha qashyq emes, aspanmen talasqan eki qarjy ghimaratynyng ortasyna synalay ornatylghan Vietnam soghysynda qaza tapqan bozdaqtargha ornatylghan eskertkish. Kishirek, qarala mәrmәr ústyndargha adam attary jogharydaghyday tәrtippen oiylyp jazylypty. Al jaghalaugha qaray bettegende biyik eki qabyrgha túr. Onda da adam attary. Biraq joghary jaghy tórt búrysh, kýldik taqtayshalarmen qalanypty. Onda jauyngerlerding ýiine jazghan hattarynan ýzindi qashalghan. Bir jauynger: «Mama, men osy soghystan maghyna taba almadym» – dep jazypty sheshesine. Ýsh adamnyng sureti túr. Birinshisi – jas bala, qara nәsildi. Sóitsem, jasyn ósirip jazyp, 14 jasynda Vietnamgha attanghan eng jas jauynger eken. Al ana ekeui osy eskertkishti salugha bar kýshin salyp, júrttan qarjy jinap, jer satyp ap, eskertkishti ornatqan erler eken!

Kez-kelgen últtyng namys-ojdanyn úiytatyn  qormal – osynday jigitter ghoy, shirkin!

Býginge osy da qanaghat dep, oy jamylyp, týn jamylyp Garlemge, joghary, yaghni, qyrdaghy batys Garlemge bet aldyq. Silemiz shyghyp kelgendikten de, shәidi qanyp ishuge de múrsha kelmey, tósekke bas qoydyq.

Mine, tanghy tórtte kýndelikti bastap em, ekinshi kýnning týngi on birinde bastap tanghy beste ayaqtap otyrmyn. Múnyng barlyghy kýn men týnning auysuynan tughan auytqular.

Erteng Niu-Yorkti sayahat kóligimen aralap, jalpylamalatyp jorta tanyspaqpyz.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz

0 pikir