Elbasy Úlytaudaghy súhbatynda býgingi kýni ózekti bolyp otyrghan  birneshe manyzdy mәselelerge atap aitqanda – tilimiz  ben dinimizge baylanysty týiitkilder, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq turasynda jәne qúbylmaly geosayasat jóninde oilaryn ortagha sala kele, elimizding ótken tarihy jayly, qazaq memlekettigi turaly sóz qozghady.  

Sóz joq Elbasynyng «Úlytau tarihta ýlken oryny bar, qasiyetti jer. Qazaqtyng dalasynda múnday qasiyetti oryndar kóptep kezdesedi. Shyghystaghy  Berel qorghany, Ortalyq Qazaqstanda Anyraqay dalasy, batysta Altyn Orda handary otyrghan Sarayshyq qalasy, al ontýstikte Týrkistan túr», - dep erekshe atap kórsetuinde ýlken mәn jatyr. Jastardyng el tarihyn bilu kerektigin, óz tarihyn qúrmettemegen halyq memlekettiginen airylu qaupi zor ekendigin eskertken, Elbasy oiyn ary qaray sabaqtay kele Týrkistandaghy últtyq panteon jayly tarqatyp jazudyng orayy kelip otyr. 

Qoja Ahmet Yasauidyng ómirbayany men onyng kesenesining sipattamasy tarihshylar men geograftardyn, sayahatshylar men shyghystanushylardyn, arheologtar men sәulet ónerin tanushylardyng enbekterinde jii bayandalady. Ghimarattyng zәulim súlbasy qalagha onshaqty shaqyrym qashyqtyq qalghanda-aq kórine bastaytyn, Týrkistannyng bas eskertkishining alyp jәne asa kórikti pishini ziyaratqa kelgen adamdy da, turisti de tәnti etedi. «...Qúrylys dýnie jýzinde salynghan keremet ghimarattardyng jәne adamzat balasynyng tanghajayyp tuyndylarynyng biri» – dep jazady HVI gh. belgili tarihshysy Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahani. Sonau zamandardan elding nazary týsken sәulet ónerining dara ýlgisi retinde eskertkish «ngNESKO-nyng әlemdik múra tizimine» alynghan. Orynbordyng general-gubernatory N.A. Kryjanovskiyding audarmashysy Miyr-Salih Bekchurin bolsa Týrkistan qalasyn kelip tamashalaghan song «Adam qolymen somdalghan ghajayyp dýnie sol zamandaghy sheberlerding daryndylyghyn kórsetumen qatar qazirgi kórkemdik dýniyelerge de ýlgi bolarlyq dengeyde...» – dep jazdy.  

 Búl ghimaratqy Orta Aziyada qay jaghynan bolmasyn teng keletin qúrylys joq. Bizding toqtalmaghymyz qaytalanbas bitimdi dara ghimarat retinde baghalanghan kesenening taghy bir qyry elimizding iygi-jaqsylary jerlengen últtyq panteon retindegi qyzmeti. Sózimizding dәlel bolarlyghy Áziret Súltan, Sheyh-ul mashayh atanghan Yasauy  kesenesinde jerlengen tarihy túlghalardyng tizimi jazylghan taqtaysha.

El arasynda әdildigimen, aqyldylyghymen  qúrmetke bólengen handar: úzyn oqty Ondan súltan,  Esim han, Jәngir han, Tәuke han, Bolat han, Sәmeke han, Ábilmәmbet han, Abylay han, eldi qasyqtay qanyn ayamay jaudan qorghaghan batyrlar: Shaqshaq Jәnibek, Qanjyghaly Bógenbay, Shekti Tileu, Aday Shoghy t.b.  El men eldi jarastyryp, auyzbirshilikti nyghaytyp otyrghan qyzyl tildi sheshen-biylerden: Qaz dauysty Qazybek, Shong bi, Qarauyl Qanay bi, Baghanaly Babyr biyler ózderin Úly babanyng qasyna әkelip jerleudi úrpaqtaryna ósiyet etip qaldyrghan. Múnday últtyq panteondardy basqa elderden kóp kezdestire almaytynyng taghy da aqiqat. Egiypettegi faraondar jerlengen alqapty últtyq panteon deuge onsha kelmeydi. Sebebi Faraondardy óz tarihtarynyng ajyramas bóligi retinde qarastyratyn halyq ta qalmady. Dýnie jýzindegi últtyq panteondardyng әigilisi Úlybritaniyada ornalasqan. Múndaghy panteonnyng ózindik ereksheligi bir búryshy el biylegen patshalar men patshayymdargha, endi bir búryshy úly aqyndargha, taghy bir búryshy filosoftar men ghalymdargha arnalghan. Sonymen qatar Fransiyanyng últtyq panteonyn da osy sanatqa jatqyzugha bolady. Angliyadaghy panteonnyng qalyptasuy tabighy jolmen jýrse, Fransiyanyng jaghdayy basqasha edi. HVIII ghasyrdaghy fransuz burjuaziyalyq revolusiyasy kezinde fransuzdar ózderining danqty úldaryn jerleytin arnayy panteonnyng negizin qalaydy. Ony arnayy revolusiyalyq komiytetting sheshimi arqyly bekitedi.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesining últtyq panteon bolyp qalyptasuy Týrkistan qalasynyng qazaq handyghy qol astyna ótuimen tikeley baylanysty boldy. Týrkistan qalasy keyingi ortaghasyr kezeninde naqtylap aitsaq 1598 jyldan bastap Qazaq handyghynyng astanasyna ainaldy. Osy kezden bastap Týrkistanda Yasauy kesenesine ataqty túlghalardy jerleu rәsimi birjola jolgha qoyyldy. Keseneni 1723 jyly qazaq dalasyna shapqynshylyq jasaghan jongharlardyng ózi býldirmey aman saqtaghan. El arasynda saqtalghan anyz boyynsha jonghar biyleushisi Sevan Rabtan týsinde Yasauy babamyzdy kórgen. 20 jyl Týrkistangha iyelik jasaghan jongharlardan kesene osylaysha býlinbey din aman qalghan.

Ghasyrlar eleginen ótken Yasauy kesenesinde jerlengen tarihy túlghalardyng býgingi kýnge aty-jóni belgili bolyp otyrghany 178 túlgha. Áriyne búl tolyq tizim emes ghylymy zertteu júmystarynyng nәtiyjesinde jyl sayyn tolyghyp otyrary sózsiz. Kesenede  jerlengen túlghalar qatarynda memlekettilikting simvoly bolyp tabylatyn handardyng jerlenui últtyq panteonnyng manyzyn arttyra týsedi. Esim han, Salqam Jәngir, Jәnibek han, Tәuke han, Qayyp han, Túrsyn han, Sәmeke han, Bolat han, Ábilmәmbet han,  Abylay han, Qasym súltan (búl Kenesary hannyng әkesi), sonymen qatar HVIII ghasyrdyng orta túsy men HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy aralyghynda qazaq rularynyng basynda túrghan súltandardyng birazy jerlengen. Súltandardyng ishinde ataqtysy da bedeldisi  Baraq súltan men Ábilpeyiz súltandar.

Kesenede jerlengen qazaqtyng iygi jaqsylarynyng ekinshi tobyna ruhany qayratkerlerdi jatqyzamyz. Ruhany qayratkerlerding ózin ekige bóluge bolatynday. Aqtan abyz, Qosdәulet Núrby abyz, Shanshar abyz, Arghyn Sýgirúly Meshitbay,  jalayyr Narynbay әuliye, nayman Qonaqay әuliyeler taza ruhany jetekshiler bolsa, ruhany túlghalardyng ekinshi bir bóligin auzy dualy biyler qúraydy. Biylerding qatarynda qaz dauysty Qazybek bi, Qarauyl Qanay bi, Shong bi, Shashtyghúl bi, Ýsen bi, Kýlen bi, baghanaly Babyr bi, Qaramendi biyler Yasauy babamyzdyng janyna arnayy әkelip jerlengen. Kesenede jerlengen túlghalardyng ýshinshi tobyna eldi jaudan qorghaghan batyrlar jatady. Matay Bóribay batyr, Aday Shoghy batyr, Shekti Tileu batyr, Taraqty Naymantay batyr, Tobyqty Kókenay batyr, Qanjyghaly Bógembay batyr, Shaqshaq Jәnibek batyr, Qoralas Jaughash batyr, Qoykeldi batyr, Tekey batyr, Shoban batyr, Qoylybay batyr bas ayaghy 40 batyrymyz kesenede mәngilik tynys tapqan. Búl batyrlarymyzdyng barlyghy da alash balasyn jaudan qorghauda erligimen kózge týsken dara túlghalar. Esimderi qazaq tarihyna altyn әrippen mәngilikke qalanyp jazylghan túlghalar. Batyrlardyng barlyghy boylaryna ýlken qasiyet qonghan aruaqty túlghalar ekendigin mynaday-aq bayqaymyz.  Matay ruy jaugha shapqanda Bóribaylap úrandaydy. Tileu batyrdyng úrpaqtary býgingi kýni shektilerlding ishinde ýlken bir qauym eldi qúrap Tileu-Qabaq ruyna ainaldy.

Oyymyzdy Elbasy N.Nazarbaevtyn  «Qazaqtyng tarihy óte teren. Bizding eldigimiz, arghy kindigimiz Ghúndardan bastau alady. Ghúndardan keyin Kók Týrikter, onan keyin Altyn Orda dәuirine úlasady. Altyn Ordanyng orynynda Qazaq handyghy qúrylyp, býgingi tәuelsizdikke qol jetkizip otyrghan jayymyz bar» degen úlaghatty sózimen ayaqtaghandy jón kórdik. Býgingi tәuelsizdikke últtyq panteonda mәngilikke tynys tapqan әruaqty babalarymyzdyng enbegining arqasynda qol jetkizip otyrghanymyzdy keler úrpaqqa amanattap jetkizu,babalar әruaghyn úlyqtau, últtyq panteonnyng qadir-qasiyetin jete týsindiru bizder ýshin tarih jýktegen úly mindet. 

Núrlan Dýkenbaev,

tarih magistri,

«Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayy, bólim mengerushisi.

Abay.kz