Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4975 0 pikir 24 Qarasha, 2014 saghat 13:22

Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki Kókshetauda kóshpeli otyrys ótkizdi

Kókshetau qalasyndaghy 150 pәterli bes túrghyn ýidi paydalanugha beru merzimi keshiktiriluine qatysty Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki janyndaghy Qoghamdyq keneske bank kliyentterinen jii shaghym týsip jatyr. Aqmola oblysynyng әkimdigimen jasalghan kelisim boyynsha, jalpy audany 9,9 myng sharshy metr bolatyn «Vasilikovskiy» yqshamaudanyndaghy ýiler 2014 jyldyng qyrkýiek aiynda ayaqtalugha tiyis edi. Aqyry salynyp bitti. Alayda kommunikasiyanyng joqtyghynan túrghyndar jana ýige әli kire almay otyr.

 Búl mәsele 22 qyrkýiekte ótken Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki janyndaghy Qoghamdyq kenesting ekinshi otyrysynda talqylanghan bolatyn. Ol kezde әkimdik ókilderi «jana qonys iyeleri úzaq kýtken pәterlerine jyl sonyna deyin kiredi» dep sendirgen. Biraq sodan beri QTQJB salymshylary-pulgha qatysushylardyng shaghymy kóbeymese, azayghan joq.  

Túrghyndardyng aryzyna qaraghanda, Kókshetau qalasynyng shetinde salynghan «Vasilikovskiy» yqshamaudanynda kommunikasiya týgili, búl aumaqtyng ózi jayly emes, múnda jol da, trotuar da, jaryq ta joq. QTQJB basshylyghy túrghyndardyng jana pәterge qonystanuyna deyin búl jerdi jaylylandyrugha jәne kólik infraqúrylymyn jasaugha qatysty barlyq mәselelerding týiini sheshiler degen ýmitin jetkizdi. Olay bolmasa, búl ýiding túrghyndary órkeniyetting barlyq iygiliginen shet qalmaq.

Ahualdy jergilikti jerde qarastyru maqsatynda 2014 jyldyng 18 qarashasynda QTQJB janyndaghy Qoghamdyq kenes Aqmola oblysynyng Kókshetau qalasyna kelip, birden qúrylys alanyna bardy.

«Jasyratyny joq, Qoghamdyq kenesting alghashqy kóshpeli otyrysyn Kókshetauda ótkizuge sheshim shygharghany biz ýshin kýtpegen jaghday boldy», – deydi QTQJB Aqmola filialynyng diyrektory Aybas Jarqymbaev. «Biz Kókshetau qalasy men Aqmola oblysy әkimdikterimen birge tyghyryqtan shyghatyn joldy izdestirip jatyrmyz. Seyitqazy Mataev jәne Sergey Ponomarev sekildi bedeldi azamattardyng qoldauynyng arqasynda biz Vasilievskiy yqshamaudanyndaghy mәseleni qysqa merzim ishinde salymshylarymyzdyng paydasyna sheship bere alamyz dep oilaymyn», – dep týiindedi Jarqymbaev.   

Qoghamdyq kenes mýsheleri, qala әkimdigining ókilderi jәne qashan pәterge kiretin kýndi saryla kýtken salymshylar    yqshamaudan mәselesin qúrylys alanyndaghy bir pәterding ishinde talqylady.

«Búl ýilerge kirgen adamdar múnday mәselelermen kýrespesten, quanyp, pәterlerin qalay jayly etudi oilaugha tiyis, búl ýshin bәrin jasau qajet», – deydi QTQJB janyndaghy Qoghamdyq kenes Tóraghasy Seyitqazy Mataev. «Onyng ýstinde salynghan ýilerding sapasy óte jaqsy, kirpishten túrghyzylghan, jyly. Pәterlerding josparlanuy da sәtti shyqqan. Adamdargha jayly boluy ýshin bәri jasalghany kórinip-aq túr. Endi tek bastalghan isti ayaqtau qajet. Aumaqty jaylylandyryp, kommunikasiya tartu kerek», – dep qorytyndy jasady Seyitqazy Mataev.

Kókshetau әkimining m.a. Amangeldi Smailov 2014 jyldyng jeltoqsan aiynyng ayaghyna deyin  kommunikasiyagha qatysty mәseleni sheshuge uәde berdi. Alayda yqshamaudandy jaylylandyrudy kóktemge qaldyrudy úsyndy. Uaqytsha shara retinde qala biyligi aumaqty tegistep, ýilerding podezine baratyn joldargha tas tóseuge uәde etti. Osynday jartylay sharalargha qanaghattanghan pulgha qatysushylar júmys ayaqtalysymen qújattardy rәsimdeudi bastay alady.

Jana Vasilievskiy yqshamaudanyndaghy taghy bir mәsele –  qolaysyz podezd. Oghan jetu ýshin trassadan ainalyp, birneshe shaqyrym jer jýruge tura keledi. «Adamdar balalaryn mektepke, balalar baqshasyna aparugha mýmkindigi joq», – deydi Qoghamdyq kenes mýshesi, tanymal telejýrgizushi Sergey Ponomarev, –  «Ýy paydalanugha beriluge әzir, biraq jol әli joq».

 Ákimdik basshylyghy búghan da uaqytsha shara  qoldanudy, yaghny ýlken jolgha deyin tas tógudi úsynyp otyr. Múny 2015 jyldyng jazynda oryndamaq. Ázirge yqshamaudan tolyq ayaqtalmaydy, túrghyndargha osy joldy paydalanugha   tura keledi.

Ótken jiyngha kelgen QTQJB kliyentterining kóbi pәterlerine tezirek kiru ýshin qolaysyzdyqtargha tózuge әzir ekenin bildirdi. Alayda búl yqshamaudandaghy naghyz qiyndyq kóktemde, qar erigen kezde tuuy yqtimal. Túrghyndar tizege deyin batpaqqa batyp qaluy yqtimal. Olar kóktemde de jol men trotuardyng joqtyghyna kóndige me, joq pa, ol jaghyn uaqyt kórsete jatar. Ázirge jiyngha qatysushylardyng bәri sharttyng ózine tiyesili bóligin oryndaugha uaghdalasty. Ákimdikter jaryq, jylu, su berip, kanalizasiya salmaq. Al kliyentter bolsa, barlyq júmys ayaqtalghansha tóze túrmaq.  

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354