Ábish Kekilbaev. Til jәne Tәuelsizdik (Jalghasy)
Eng aldymen tilder jazbasha, jazbasha emes dep ekige jikteledi. Jazbasha til bala oqytugha jaramdy, jazbasha emes til jaramsyz dep sanalady. Al, shyn mәninde, әlemde kóp halyqtar kýni keshege deyin auyzsha әngime arqyly, qalypty dәstýrler arqyly tәrbiyelenip kelgeni belgili. Kóptegen halyqtardyng óz jazuyna ie bolghandary kýni keshe ghana. Ejelden bar jazular óte sanauly. Keybiri tipti keyin qoldan jasaldy. Ásirese, әrippen jazatyn jazular tym beride shyqty. Olargha tipti ejelden jazugha ie elder de әli týgeldey kóship ýlgergen joq. Mәselen, Qytay, Japoniyany alayyq. Sonday-aq, ejelden bar jәne keyin jasalghan jazular tek óz elderimen shektelmey, búryn jazuy bolmaghan auyzsha tildi halyqtargha da keninen telinip jýrgeni ayan.
Eng aldymen tilder jazbasha, jazbasha emes dep ekige jikteledi. Jazbasha til bala oqytugha jaramdy, jazbasha emes til jaramsyz dep sanalady. Al, shyn mәninde, әlemde kóp halyqtar kýni keshege deyin auyzsha әngime arqyly, qalypty dәstýrler arqyly tәrbiyelenip kelgeni belgili. Kóptegen halyqtardyng óz jazuyna ie bolghandary kýni keshe ghana. Ejelden bar jazular óte sanauly. Keybiri tipti keyin qoldan jasaldy. Ásirese, әrippen jazatyn jazular tym beride shyqty. Olargha tipti ejelden jazugha ie elder de әli týgeldey kóship ýlgergen joq. Mәselen, Qytay, Japoniyany alayyq. Sonday-aq, ejelden bar jәne keyin jasalghan jazular tek óz elderimen shektelmey, búryn jazuy bolmaghan auyzsha tildi halyqtargha da keninen telinip jýrgeni ayan.
Demek, barlyq tildi de jazbasha tilderge ainaldyrugha әbden bolady degen sóz. Ghylymnyng qay tilde oqu jәne oqytu tili bola alady deytini sondyqtan. Al oqytu tili bola alghan til әleumettik salada til atqarar qyzmetting bәrin de atqara alady. Memlekettik til de, aqparat tili de bola alady. Habar taratudyng basym qyzmeti audiovizualdy jolgha kóshkeni ayan. Búl auyzsha tilding belsendi týrde paydalanyluyna jol ashyp beredi. Soghan qaramastan, auyzsha til túrmystyq habar almasu bolmasa, bylayghy aqparat maydanynan әli de tysqary qalyp keledi. Otarshyl til sayasaty auyzsha tilding jazbashagha auysuyna kedergi keltiru arqyly onyng evolusiyalyq damuyn qoldan tejep otyrdy. Otarshyldyq osyny paydalanyp, búratana ýkimetterdi el biyleudi metropoliya tilinde jýrgizuge mәjbýrledi.
Otarshyldyq sosiolingvistikasy búl qiytúrqy sayasatyn jazba tilderge de jýrgizedi. Kóptegen elderde bayyrghy tilderde, asyp ketkende, tek mektep kóleminde bilim beriledi. Joghary mektepterde ol tek pәn retinde ghana oqytylyp, negizgi mamandyq beru tili retinde paydalanylmaydy. Bayyrghy til sauat ashudan bastap, qay mamandyq boyynsha da joghary bilim alugha tolyqtay paydalanylghan kýnde ghana, shyn mәnindegi, bilim alu tiline ainala alady. Tek sonday jaghdayda ghana ol tolyqqandy memleket tiline, býkil memlekettik qúrylystyng tolyqtay qyzmet atqaru qúralyna ainala alady. Óitkeni, tek sauat ashu qúraly dengeyinde qalghan til tolyqqandy tendikke ie bola almaydy. Onday tilmen ghana paydalanatyn azamattar da óz qúqyqtaryn óz tilinde jýzege asyra almaydy. Bayyrghy tilderde jazugha ie etip, dabyra týrde joghary әleumettik statusqa ie qylumen shektelu ony damytqandyq ta, qorghaghandyq ta emes, jay әnsheyin kózboyaushylyq bolyp shyghady.
Búl arqyly búrynnan da ýstemdik qúryp qalghan kýshter jana ózgergen jaghdayda da tildik ýstemdikke jetip, etene tilderding qoldanys ayasynan shyghyp qaluyn tezdetti nemese olardyng paydalanyluyn әleumettik salada ýiishilik, túrmystyq qatynaspen, mәdeniyette foliklor tóniregimen shektedi. Sóitip, ony biluge degen yntany kórer kózge әlsiretti. Onyng esesine, ýstem tilderding bedelin arttyryp, ony ýirenuge degen yntany kýsheytetin qosalqy amaldardy kóptep tauyp baqty. Qoldanys ayasy tarylghannan kóptegen tiri tilder birtindep óli tilge ainala bastady. Jergilikti tilderdi "tiriley óltirudin" taghy bir joly - sózdik qoryn shúbarlau, etene sózderden kirme sózderdi kóbeytu, ekinshi joly - ýstem tilmen budandastyryp, ózindik sipatynan aiyryp, ýstem til de, baghynyshty til de emes, bolashaghy joq dýbәra tilge, tipti dialektige ainaldyryp, mәdeny túrghyda kereksizdendiru. Otarshyldyq sosiolingvistika qoldanghan búl tәsilder tәuelsizdik alghannan keyin de ózining arandatushylyq jәne iritushilik qyzmetin jalghastyra beredi.
Onyng eng qauiptisi - bayyrghy tildi óz Otanynda tikeley ne janama kemsitushilikke úshyratyp, búratana qúbylysqa ainalghangha deyin qúldyrata týsu. Ol ýshin bodandyq qoghamda bolmay qoymaytyn kollaborasionistik psihologiyany mәdeny salagha til arqyly sinirip baghady. Ýstem halyqtyng burokratiyasy aldyndaghy jalpaqshesheylik onyng mәdeniyeti men túrmys-saltyna da jaghympazdanushylyqty darytady. Onday jaghympazdyq tilde de kórinbey qalmaydy. Ýstem tilge әsire jaghynu men әsire tabynu metropoliyalyq burokratiyanyng aldynda jaqsattanudy kórsetedi. Últtyq elita óz mәdeniyetin, óz tilin ózi qomsynyp, sol arqyly óz halqyn ózi kemsituge әdettenedi.
Ózi bolyp ómir sýruge arlanyp, ózge bolyp kórinuge tyrysatyn syrty jyltyraq, ishi qaltyraq ruhany alyp-satarlyq, mine, osylay qalyptasady. Búl últtyq elitany últqa qyzmet etpeytin ýstem mәdeniyetting jaghympaz jandayshabyna, neden de bolsa tayynbaytyn tilalghysh qolbalasyna ainaldyrady. Últtyq ýkimet pen últtyq qauymdy, elita men búqarany bir-birine aidap salyp, bir-birimen óshtestirip, otarshyldyq biylikti elge eng qajet qúbylys nemese jalpyny jarylqaytyn birden bir jaghymdy kýsh qylyp kórsetuge tyrysu, otarlaushylar ketse, onbay oisyrap qalamyz dep baybalamdap qorqytu - bayaghydan bar әdet.
Múnyng kópshiligin bizder bastan keshudey-aq keshtik. Patsha ókimeti qyr qazaqtarynyng bastaryn biriktirmeuge tyrysty. Sayasi, aumaqtyq, etnostyq, mәdeny tútastyqtan aiyru ýshin birine-biri baghynbaytyn tórt guberniyagha tórt bólip jiberdi. Birtútas derbes halyqty shókim-shókim tórt diasporagha ydyratty. Ol tórt diasporany atalmysh tórt guberniyadaghy tórt rezervasiyagha ainaldyrudy kózdedi. Sóitip, bizde afrikalyq jәne soltýstik amerikalyq otarlau tәsilderi qosaqtastyryla paydalanyldy. Mәselen, Aziyany jaulap alghan orys әskery әkimshiligi Hiua, Qoqan, Búqardyng tek ókilettikterin shektep, túrmys-salttary men salt-ýrdisterin sol kýiinde qaldyryp, ýsh anklavqa, dәlirek aitqanda, sayasiy-mәdeni, tehnologiyalyq janarystan atymen aulaq ýsh mesheu rezervasiyagha ainaldyrghysy keldi.
M.T.Chernyaevting "Ortaaziyalyq shekaralyq oblys turaly erejesinde" osy taqylettes pighyl bayqaldy. Sony negizge alghan II Aleksandr 1865 jyly 6 tamyzda bekitken "Uaqytsha erejede" ólkeni әskery gubernator bólim basshylary arqyly basqarady, jergilikti halyqtyng mәselelerimen arnayy "tuzemnoe upravleniye" ainalysady, tómendegi biylikshilik búrynghy handar túsyndaghy qalpynda qala beredi dep kórsetedi ("Voprosy istoriiy", 7/2001, 58-bet). 1865 jyly Tashkentke kelgen Orynbor general-gubernatory N.AKrijanovskiy jergilikti aqsaqaldargha Tashkent handyghyn qúrudy úsynady. Oblystyng әskery gubernatory Chernyaev shyghys monshasynan shyqpay, qazy jep, qymyz iship, adiutantyna ondy-soldy qayyr-sadaqa taratqyzyp jýredi (Búl da sonda - Á.K.) Búl Reseyding Týrkistandy, sol kezdegi kansler Gorchakov aitqanday, "sivilizasiyany taghylardan qútqaru" ýshin de, "taghylargha sivilizasiya әkelu" ýshin de emes, Orta Aziyany aghylshyndar alyp ketpey túrghanda qolgha týsirip, ekonomikasy men mәdeniyetin damytamyz dep әure bolmay, óz bularyna ózderin túnshyqtyryp, tynysh ústap, shekarany keneyte beru ýshin jaulap alghanyn kórsetedi.
Shyn mәninde, XX ghasyrdyng basyna deyin Qazaqstanda da sol sayasat jýrgizildi. Al Reseyding ishki tәrtibine jaqyndattyru tek ondaghy biylikti qadaghalaudy kýsheytuden basqa eshqanday órkeniyetshildik maqsatty kózdegen joq. Stolypin túsyndaghy jer reformasy kezinde qazaqtardyng qúnarly jerlerin ishten kelgen sharualargha tartyp әperip, ózderin shól aimaqtargha quyp salu da sol bayaghy "óz buyna ózderin túnshyqtyrudan" basqa eshtene emes edi. Dәlirek aitqanda, búratanalardy rezervasiyalaudyng reseylik ýlgisi edi. Áytpese, patshaly Reseyding Halyq aghartu ministrligining 1917 jyldan az-aq búrynghy boljamdauynsha, Europa bóligi tek 120 jyldan keyin, al Orta Aziya men Kavkaz tek 4600 jyldan keyin tegis sauattandyrylady (A.V.Petrovskiy. Byti ly shkole v XXI veke? "Kurier YuNESKO", sentyabri-oktyabri 1982 g.) deuin basqa nemen týsindiruge bolady?!
"Aq patsha" túsyndaghy búl sayasat "qyzyl revolusiya" túsynda shetaymaqtardy aldarqatu maqsatynda "avtonomiyalandyru", "egemendendiru" meziretterine úshyrap, tildik reformalar qolgha alyndy. Búl da biraq ortalyqtan shyqqan órkeniyetshil qamqorlyqtan emes edi. Jergilikti últ-azattyq qozghalysynyng tikeley dýmpui edi. Kenestendiru men újymdastyru kezindegi asyra silteu aq patsha túsyndaghy sayasy qadaghalaudy kýsheytetin jazalaushy sayasattyng "tabysty" jalghasy edi.
Al ekinshi dýniyejýzilik soghystyng basynan bastalghan ólke ekonomikasyn "órkendetu" bylayghy klassikalyq imperializmning aila-amaldaryn týgelge juyq qaytalady. Soghystan keyingi qyzyl totalitarizm kemeldengen otarshyldyq jýrgizetin últsyzdandyru sayasatyn tolyq qalpynda ashyq ta, jasyryp ta jýzege asyryp baqty. Ol últtyq damudy atymen úmytqan әsire ekonomizmnen, asyra akkuliturasiya men asyghys assimilyasiyadan, qolbala ýkimet pen aitqandy eki etpeytin elpekbay elita týzuden, ruhany kosmopolitizm men sayasy basybaylylyqtan aiqyn kórinip túrdy. Múnday jymysqy jana otarshyldyqtan qútylu tóbennen týigishtegen tómpeshbay kóne otarshyldyqtan qútyludan әldeqayda qiyn edi. Ol tildik reformalarymyzdyng barysynan da anyq sezilip túrdy.
Til - otarlanudyng ahualyn qalay aiqyn beynelese, otarlyqsyzdanudyng ahualyn da sonday dәl ashyp beredi. Tildik otarlanu qanday kýshti bolsa, tildik otarlyqsyzdanu da sonday kýrdeli bolady. Til reformasy tәuelsizdik alghan qay memleketke de onay tiymegen. Birinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi tәuelsizdik, negizinen, Balqan men soghan tayau, sayasy derbestikten dәm tatqan, mәdeny tәjiriybesi de edәuir qordalanghan elderdi, al onyng ekinshi, ýshinshi legi kiriptarlyqty olardan da úzaq shekken elderdi kóbirek qamtydy. Sonyng ishinde Afrika men Aziya elderi tartqan tauqymet tipti alabóten edi.
Ásirese, Afrika elderi kóp jaghdayda otarshyldyqqa qanday mesheu jaghdayda ense, otarshylyqtan kóbine-kóp odan da beter kýizelgen jaghdayda shyqty. Basqasyn bylay qoyghanda olargha egemen el bolghanda memlekettik til tandap aludyng ózi aita qalarlyqtay qiyngha týsti. Óitkeni, olardyng otar bolmay túrghanda jaqsy damyghan jazba tilderi joq edi. Kóbi auyzsha til, auyzsha órkeniyetting ókilderi edi. Onyng ýstine, úzaq uaqyt taypalyq dengeyde qalyp, keyinde ghana últtyqtyng dәmin tatqan balausa memleketter edi.
<!--pagebreak-->
Qay-qaysysynyng qúramy da kóptaypaly, kóptildi edi. Olardyng bireuin memlekettik til retinde tandap alu orasan zor qiyndyqtar tughyzdy. Basqasyn bylay qoyghanda, últtyng tútastyghyn saqtap qalugha ýlken qauip tóngizetin. Saharanyng ontýstik jaghyndaghy 48 afrikalyq memleketting on biri búl mәseleni әli jabuly qazan jabuly kýiinde ústap keledi. Tanzaniyadan basqa elderding memlekettik tilderi bireu emes, birnesheu. Onyng bәrin memlekettik statusyna layyq jetildiru әli ayaghyna minip kete almay jatqan jas memleketterding qabyrghasyna qatty batyp otyr. Keybir memleketterde shaghyn etnostar óte kóp. Biri-birining tiline týsinbeydi. Mәselen, Niygeriyada 400 til bar. Sodan últtyq til retinde ýsh til tandaldy. Oghan qalghandardy ýiretip shyghudyng ózine qansha uaqyt, qansha qarajat kerek ekendigin óziniz eseptey beriniz.
Búl mәseleni op-onay sheshe qoyghylary keletinder de az emes. Olargha salsanyz, búrynghy otarlaushy tilderdi sol búrynghy statusynda qaldyra bergen tiyimdi. Kóptegen elderde aghylshyn, fransuz, portugal tilderi ne negizgi resmy til, ne negizgi resmy tilderding bireui retinde múrttaryn balta shappastan búrynghy qalyptarynda qoldanylyp keledi. Tipti olargha onday status bermegen elderding ózinde olar mektepterdegi negizgi oqytu tili retinde qalyp otyr. Ol tilderde berilmegen bilimge senbeytinder kóp. Búl, әsirese, ýstem tilderge bauyr basyp qalghan ógey ene bauyrsaq jaghympaz elita men jana isker qauym tarapynan jii úshyrasady. Búl búrynghy jergilikti tilderding bilim beru tiline ainaluyna kedergi keltirude. Al onday qyzmetke ie bola almaghan últtyq til qanday biyik status berilgenimen, ózin de, elin de damytyp qaryq qylmaytyny belgili. Biylikshi jәne dәuletti elitanyng múnday lingvistikalyq "talghampazdyghy" jas Afrika tәuelsizdikteri týgili, talaydy kórgen tarlanboz Grekiyanyng ózine kóp qiyndyq tughyzghany mәlim.
Qazirgi grek tili Platonnyng tiline qazirgi italiyan tilining Siyseronnyng túsyndaghy latyn tiline qaraghanda, әldeqayda jaqyn túr. Býgingi mektep shәkirti Platondy týpnúsqasynan oqy alady. Alayda, búl ýshin ol mektepte kafarevusu tilinde oquy kerek. Solay etse, ghylym men sayasatta da joly bolady. Óitkeni, osy zamanghy Grekiyada eki til bar. Bireui - dúrys grek tili. Ol - әlgi kafarevusu. Onymen tek elita paydalanady, ekinshisi - dimotiku. Onymen býkil halyq sóilesedi. Shirkeu tek kafarevusudi moyyndaydy. XVII ghasyrda Injildi dimotiku tiline audarghysy kelgender grek shirkeuining tarapynan qarghysqa úshyraghan-dy.
Mine, osylay milliondar sóileytin tildi shetqaqpaylap, az ghana biylikshi top sóileytin tildi arnayy status berip, әdeyi ozdyru - óz bastaryndaghy artyqshylyqtan ólse de aiyrylghysy kelmeytin ýstemdikshil kýshterding qashannan bergi ailasy edi. Kemal Atatýrikke deyin qazirgi týrik tili "qoyshylardyng tili" sanalyp kelgen, al ghasyrlar boyy biylik qúryp qalghan Osman әuleti sóilegen búrynghy qayy tili resmy til "osmanlysha" dep atalghandyghy mәlim. Bir kezde Orta Aziya týrikteri de ózderining etene tilderin әnsheyin auyl arasynyng tili kórip, al shaghatay tilin "kitaby til" sanap, әz әulie kórgeni bar edi.
Keyingi zamanda múnday "lingvistikalyq lobbi" toytarylyp, býkil júrtshylyq biletin halyq tiline últtyq status berilu ýrdisi endi. Alayda, tәuelsizdik alghan keybir memleketter tarapynan til reformasy kezinde búrynghy ýstem tilderdi osynday "lobby jasau" arqyly qútqaryp qalu jii kezdesedi. Búl, әsirese, Afrika, Ontýstik-Shyghys Aziya, Latyn Amerikasy elderinde aita qalarlyqtay oryn alghan. Búl indetten, basqany bylay qoyghanda, milliardqa jetken halqy bar Ýndistan da aman qala almaghan. 1961 jyly jýrgizilgen sanaq boyynsha onda 1652 til men dialektiler bar ekeni belgili bolghan. Bir ózekti qaghidalar boyynsha jýrgizilgen basqa sanaq boyynsha, Indiyadaghy tolyqqandy tilder 400-den 700-ge deyingi aralyqta kórinedi. Sonyng әldebir statustarmen paydalanylatyndary: eng kóp taraghan osy zamanghy 13 jergilikti til, ejelgi sanskrit jәne býkil el ayasynda qoldanylatyn resmy tilderding biri - aghylshyn tili. Búlardyng arasynda sindhi, urdu, sanskriyt, hindy tórteuinen basqasy bir-bir shtattyng negizgi resmy tili bolyp esepteledi. Indiya respublikasynyng hindy tilimen qatar paydalanylatyn negizgi resmy tilining biri aghylshyn tili dep sanalady. Búghan kezinde Dj.Neru ýzildi-kesildi qarsy boldy. Biraq, kópke topyraq shasha almady. 1948 jyly Indiyanyng bilim jónindegi komissiyasy búlay etu adamdardy eki últqa bólip jiberedi jәne olardyng arasyndaghy keregharlyq kýnnen kýnge alshaqtay týsedi dep eskertti. Ol aitqandary keldi de qoydy. Syrttay qaraghanda, hindy men aghylshyn teng qúqyly tilder. Óitkeni, statustary birdey (S.Hantington. Stolknovenie sivilizasii. M., 2003. 83, 87-better).
Alayda, qoldanys ayasynyng dengey-dәrejesi jaghynan hindy tili aghylshyn tilining qarasyn da kóre almaytyn kórinedi. Sonymen, aghylshyn tilinde halyqtyng nebary 2 payyzdayy sóileydi desedi. Olar - aghylshynsha bilim alghan ýndi elitasy. Memleketting taghdyryn sheship otyrghan sayasat pen isker toptyng ókilderi, ghylymy ziyalylar. AQSh pen Indiya til qoghamdarynyng mýshesi, Indiya tilderining Ortalyq institutynyng diyrektory, YuNESKO-nyng bedeldi sarapshylarynyng biri, kórnekti ghalym Debiprasanna Pattanayaktyng oiynsha, aghylshyn tili búrynghysynsha ghylymnyn, kommersiyanyn, sonday-aq belgili bir mәrtebe, artyqshylyq, dәulet alyp beretin abyroyly lauazymgha jetkizetin birden bir til bolyp qalyp otyr... "Býitip bilim berudi tolyp jatqan etene tilderimizde jýrgizuge kózapara qúlyqsyzdyq tanytu, týptep kelgende, halyqpen biylikti de, baylyqty da bóliskisi kelmeytin әleumettik ishtarlyq bolyp tabylady. Qalyng búqara men óz tamyrynan aiyrylghan jana órkeniyetke bauyr basyp alghan, óz mәdeniyetine jany ashymastyqpen qaraytyn jandayshap elitanyng arasyndaghy birin biri jatyrqaushylyqtyng kýnnen kýnge ósip bara jatuynyng basty sebebi de osy - sayasi-ekonomikalyq egoizm bolyp tabylady" ("Kurier YuNESKO", 1983 jylghy tamyz). Búl - milliardqa juyq ýndi halqynyng til aluandyghyn zerttep jýrgen әigili mamannyng pikiri.
Ol búrynghy metropoliya tilining óz statusynda qaluyna tek bir-aq túrghydan - elita men búqaranyng arasyna kórer kózge syna qaghyluy túrghysynan qaraydy. Áytpese, el túrghyndarynyng bir-eki payyzynyng otarlau túsyndaghy eski ýrdisten shygha almauynan milliard halqy bar memleketting tәuelsizdigi men mәdeniy-ruhany derbestigine kelip túrghan eshqanday da qauip joq ekeni belgili. Al Afrika elderindegi búrynghy ýstem tilderge bauyr basudyng atalmysh eki mәselede aita qalarlyqtay qiyndyq keltirip otyrghany aidan anyq. Múnda da eskeretin bir jaghday - negroidtargha da genetikalyq nemese mәdeny assimilyasiya arqyly basqa etnosqa ainalyp ketu qaupi tónip túrghan joq. Sonday-aq, olardyng tilin ózgertip te, ruhany assimilyasiyagha úryndyryp, ózindik sipatynan typ-tipyl aiyryp tastau op-onay sharua emes. Afrikadaghy olar týgili AQSh pen Europadaghy negrler ózderining ónderining qaralyghyn maqtanysh etip, atamekenderi Afrikadan әkelgen "qara mәdeniyetin" aspandata dәripteydi. Alayda, búrynghy ýstem tilderding búrynghylarynsha artyqshylyq jaghdayynda qaluy búl qúrlyqtaghylar ýshin eshqanday qúpiya emes, últtyq damudaghy kópe-kórineu artta qalushylyqtyng ghúmyryn kórer kózge qoldan úzartyp otyrghany dausyz.
Oghan qalyng búqaranyng óz tilinde bilim ala almauy negizgi sebep bolyp otyr. Al ýstem tilde europalyqtarmen taytalasarday bilim aludyng búryn da onay bolmaghany, qazir de onay emes ekeni belgili. Ol qay zamanda da, tek azyn-aulaq últtyq elitanyng enshisine tiygen artyqshylyq edi. Eng bastysy, óz tilinde bilim ala almau kóp ghasyr bodandyqta bolghan elding ruhany azattyq aluyna, ózining tabighy jәne sayasy bostandyqtaryn tereng týsinuine, ruhany otarlausyz damushylyqtyn, shynayy eljandylyq pen otanshyldyqtyng qalyptasuyna úmtyldyrugha kedergi keltirip baghady. Jýrip jatqan reformalardyng búqaralyq sipat ala almay, mardymsyz óristeuine úryndyryp otyr. Oghan kóptegen Afrika elderinde, jogharyda aitylghanday, memlekettik til tandap aludyng obektivti qiyndyghy men olardy damytyp, býkil júrt týgel biletindey qylyp, keninen taratugha qarjylyq jetimsizdik qol baylaushylyq jasauda. Sonyng qyrsyghynan memleket ishinde jarastyq ornatu da, memleketaralyq qatynasty nyghaytyp, býkilafrikalyq birlik ornatu da qazirgi tanda qyruar qiyndyqqa kezdesip baghuda. Sondyqtan afrikalyq memleketterding kópshiligi osy zamanghy últtyq damugha jetilu ýshin auaday qajet shynayy azamattyq sanagha, últtyq ózindik sipat pen ruhany derbestikke jetiludi eng basty maqsat sanap otyr.
Al Latyn Amerikasyna kelsek, ondaghylar búl mәselening ótkirligine sonau Simon Bolivar men Hose Marty zamanynyng ózinde-aq basty nazar audarghan-dy. Olar úzaq uaqytqa deyin ózderining budan nәsil ekendikterine, kóbine-kóp kóldeneng әke bolyp tabylatyn ispandardyng óz tilderin zorlap ýiretui saldarynan tughan analary men tughan ólkelerining tili men tól mәdeniyetinen maqúrym qalyp, dýbәra bolyp ketkenderine ishtey qatty arlanyp kelip edi. Sondyqtan da, oza damyp bara jatqan aghylshyn, fransuz, soltýstik amerikalyqtarday bolugha asyqqan-dy. Biraq, búryn ispandarmen jarysyp, keyin ispandar iyemdenip alghan aumaqtardy tartyp alyp, óz óktemdigin jýrgizgen ózge europalyqtargha da ókpeleri qara qazanday boldy. Óitkeni, olar Europada jasalghan sayasi, tehnikalyq revolusiyalardyng janalyqtary men jetistikterin tek ózderi ghana iyemdenip, búlardy mensinbey, shetke iyterip baqty.
Qysqasy, jana otarshyldardan da kónilderi qalyp, qalay bolghanda da, tarihy ýderister nәtiyjesinde birtindep qalyptasyp ýlgergen latynamerikalyq tól sipattaryn jappay moyynday bastady. Sol arqyly óz boylaryndaghy etnikalyq jәne órkeniyettik sinkretizmnen qorlanbay, qayta maqtanysh tútugha kóshti. Sonymen qosa, bireuge ókpelegennen de, eliktegennen de eshtene ónbeytinin angharyp, europalyqtardyng aitqandaryn istemey, istegenderin istep, últtyq tәjiriybemen ghana shektelmey, adamzat aqyl-oyynyng barlyq jetistikterin jatsynbay, olardy uaqytyly mengeru arqyly osy zamanghy tarihy ýderisterding qaq ortasynda jýruge bel baylady. Búl ýlken jetistikterge jetkizdi.
Ekvadorlyq ataqty suretshi Osvalido Guayasamiyn: "Europadan bizge hristianshyldyq, liyberalizm jәne sosializm iydeyalary keldi. Biraq, biz sonyng arasynan óz zәrulikterimiz ben tarihy erekshelikterimizge sәikesterin ghana tandap aldyq... Nәtiyjesinde, ispandardyng ónerine esh úqsamaytyn, ózindik erekshelikteri mol tól ónerimiz tudy", - deydi. Rasynda da, әdebiyette Sesar Valieho, Huan Rulifo, Miygeli Anhel Asturias, Aleho Karpentier, Gabrieli Garsia Markes, Hulio Kortasar, Karlos Fuentos, beyneleu ónerinde Hose Klementiy Orasko, Hoakin Torres Garema, Diyego Riyvera, Roberto Matta, Hasuso Soto, Le Park, Rufino Tamayo, muzykada Eytor Vili Lobos, Karlos Chaves, Roberto Ginastera syndy әigili túlghalardy berdi.
Kórnekti meksikalyq filosof Leopolido Sea aitqan: "Adam qaytkende de adam boluy kerek, mal nemese adamgha úqsas maqúlyq bolmauy kerek... Adam atymen syiyspaytyn masqara qúbylys - tәueldilikti ensere biluimiz qajet. Tarihtyng mәnine terenirek qanyqsaq, bizding jaghdayymyz týbegeyli ózgermey qalmaydy", - degen qaghidany tek latynamerikalyqtar ghana bilip qoymaghany lazym.
YuNESKO-nyng arnayy sarapshylar toby 1981 jyly ghasyrlar boyy otarshyldyq ezgige úshyraghan latynamerikalyq, afrikalyq jәne aziyalyq órkeniyetter damuynyng aimaqtyq tәjiriybelerine salystyrma taldau jasaghan edi. Sonda olar afrikalyqtar ýshin óz sәikestiligin tabu arqyly qaytadan últtyq, órkeniyettik tútastyqqa, latynamerikalyqtar ýshin tarihy qalyptasqan sinkretizmdi damyta otyryp, jana yqpaldastyqqa, al aziyalyqtar ýshin ózindik erekshelikteri mol tól mәdeniyetterining shynayylyghyn saqtau men bylayghy dýniyening damu tәjiriybesin útymdy úshtastyra biludegi sergektik pen ýilesimdilikke jetise bilu manyzdy dep tauyp edi. "Aziyagha ejelgi kiyeli oryndargha tәu etetin soqpaqtary men bayyrghy keruen joldaryn qaytadan ashugha tura keledi. Biraq búl maqsatta osy kýngi qatynas qúraldarymen paydalanghandary jón bolady", - dep edi osy orayda qabyldanghan arnayy qújatta.
Búl - búrynnan bay mәdeny dәstýrlerdi qayta saraptap, qayta zerdelep, ony osy zamanghy mýmkindiktermen tereng ýilestirip, meylinshe bayyta bilu kerek degen sóz edi. Búl qaghidanyng býgingi qazaq qauymyna da tolyqtay qatysy bar. Bizding últtyq damuymyz etene órkeniyetimizding mýmkindikterine sýiene otyryp, zamananyng óskeleng talaptaryna oray meylinshe ontaylana týsudi qajet etip otyr. Búl rette bizding latynamerikalyqtar men afrikalyqtargha úqsaytyn da, úqsamaytyn da jerlerimiz óte kóp. Úqsastyghymyz - biz de býgingi oza damyp bara jatqan dýniyede óz ornymyzdy dúrystap taba alsaq qana, tәuelsizdigimizdi tәrk etpey, keleshek shebine senimmen attay alamyz. Úqsamaytynymyz - onday ilgeri qadam jasaugha qajetti ózindik erekshelikterimiz ben tiyimdi dәstýrlerimiz әlgilerdikine qaraghanda әldeqayda jetkilikti. Tek sony dúrys baghamday bilip, býgingi adamzattyng shapshang qarqynmen damyp bara jatqan aqyl-oyynyng jetistikterimen uaqytyly oraylastyra alatyn yjdahat pen oralymdylyqty qamtamasyz ete biluge tiyistimiz.
Ol ýshin biz de sanamyzdy tezirek tәuelsizdendirip, últtyq damuymyzdy oidaghyday jetildiruimiz kerek. Ol ýshin ózimizdi ózimiz jete tanumen qosa, qalghan dýniyening tәjiriybesin de jiti zerdeleuimiz qajet. Ózgeler tәjiriybesine, әsirese, oza damyp bara jatqandar tәjiriybesine uaqytyly qol soza biluimiz mindet. Ol ýshin tek sanaulylarymyz ghana emes, bәrimiz әlgindey óskeleng talappen ómir sýruge ýirenisuimiz - basty shart. Kóp ghasyrgha sozylghan bodandyq bizdi, Qúday saqtaghanda, assimilyasiyagha týsirip ýlgere almady. Al óz mәdeniyetimizdi ógeysinip, ózge mәdeniyetke bauyr bastyratyn akkuliturasiyagha úshyrauday-aq úshyradyq. Biraq, sonyng kóbinen bizdi mynjyldyqtar boyy qalyptasyp, damyp, ósip-órbip kele jatqan lingvistikalyq ómirshendigimiz qútqaryp qalyp otyrypty. Olay bolatyny, bizding Euraziya jaziralarynda ejelgi Amerika men býgingi Afrikadaghyday shamadan kóp til aluandyghy bolghan joq. Kóshpendi dýnie kóbine-kóp bir tilde sóiledi.
(Jalghasy bar)
25 mausym - 20 shilde, 2006 jyl.
ALMATY - ASTANA.