Múhtar Maghauiyn. Últsyzdanu úrany (Jalghasy)
«Seni shaqyrghan men emes!..»
«Seni shaqyrghan men emes!..»
Kóptik - yrys ekenin, elding bayandy tirshiligining kepili ekendigin ata qazaq tym jaqsy bilgen. Soghan oray, ózi qatarlas eshbir halyqta bolmaghan asa útymdy demografiyalyq sayasat qalyptastyrghan. Birneshe qatyn alu, qyzdyng - nekesiz, jesirding - baysyz qalmauy, kóp balaly shanyraqqa úmtylu - ishki mýmkindikti sarqa paydalanudyng kórinisi. Búdan basqa, tótenshe amaldar da әdet-ghúrypqa engen. Atap aitqanda, joryq, soghys kýnderinde jat júrttan qyz, kelinshek - jas әielderdi kóptep әkelumen qatar, es bile qoymaghan kishkentay balalardy oljalau jәne alalamay, tughan úl retinde ósirip baghu, tiyesili enshisin berip, teng qatargha jetkizu dәstýri keninen etek alghan. Sonymen qosa, shabyndydan kelgen, auyl-ýy ishinde kýndelikti sharua, mal baghugha jegilgen qayratty jigitter de mәngi-baqy qúl bolyp qalmaghan, belgili bir uaqytta ýy tigip, otau kóterip, qatargha qosylghan, odan tughan balalar rudyng tolyq dәrejeli mýshesi sanalghan. Endigi bir ónimdi tәsil - jenilgen júrttyng jekelegen shanyraghyn ghana emes, tútas auyldaryn kóshirip әkelip, birjola siniru. Nemese arghy bettegi dúshpannan kýshpen yghysyp, pana súray kelgen toptar tútas rular. Arada eki-ýsh ata ótpey-aq búlardyng bәri de qatardaghy qazaqqa iaynalyp, belgili ýlken bir rudyng qúramyna enip otyrghan. Resey bodandyghyna ótkennen songhy jerde patsha qysymynan qashqan, әrtýrli taghdyr jetelep әkelgen, arghy tegi tuys qanshama jan qazaq arasyna ornyghyp, ózining ghana emes, bolashaq úrpaqtarynyng da taghdyryn qazaqtandyrghan. Qayran qazaq, darqan qazaq, keng qazaq bәrin de riyasyz qabyldap, ózine sinirip ala bergen. Sonyng arqasynda kóbeyip qana qoymaghan, genetikalyq qoryn da bayyta týsken. Óstip әldeneshe ghasyr qazaq baydyng kól-dariyasyna san salaly búlaqtar taraptan kelip qosylyp jatqan.
HH ghasyr, sovettik qyspaq zamanynda ata qazaq tәubasynan janyldy. Bótendi bauramaq týgili, ózining barynan airyla bastady.Búryn bir púshpaghy ghana Qytaygha ketse, endi Resey shegindegi aghayynnyng ózi birneshe respublikagha bólindi. Qazaq atymen qalghan elding ózi tu-talaqay bolyp, halqynyng jarymynan astamy ashtan qyrylyp, taghy birazy shet júrttargha bas saughalap, ortasynan oiylyp, taqaudaghy jýz jylda onalmas auyr apatqa úshyrady. Áyteuir, ornynda bar onalar degendey, ildaldalar es jiyp, qaytadan ósip-ónip, kýnkóristik, shýkirge taqau jaghdaygha jetken eken. Aqyry qayyr bolyp, tәnirining syiy tәuelsizdik kelipti. Endi, shyn mәnisindegi irgeli el bolu ýshin qaytadan qúralu kerek edi. Býtin halqynyzdyng ýshten biri jana ghana tu kótergen atauly memleketinizding sheginen tysqary jatyr. Búl jaghday tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap-aq qazaq ziyalylarynyng kókeyinde, tipti, ókimetinizding ózining nazarynda túrdy. Ózining bas ordasynda basym kópshilikke ainalu - últymyz ýshin ómirlik mәni birinshi kezekte túrghan, eng manyzdy mәsele bolatyn.
Qaytalap aitayyq, sovettik biylik jyldarynda qazaq әueli ashtyq apatyna úshyrady, sodan song tughan jerinen tobymen qonys audarugha, jat júrtta boy jasyrugha mәjbýr boldy, atyldy, aidaldy, alty alasy joq jihan soghysyna toghytylyp, alghy shepte taghy da qyryldy, az-maz tiynyshtyq ornaghan zamannyng ózinde joqshylyq jenip, auru-syrqau jaylap, tabighy ósimning ózi shekteldi, osynyng bәri az bolghanday, bas kótertpey, birjola otarlau ýshin jetpis jyl boyy qazaq jerine slavyan nәsildi júrtty jýz myndap qonys audartyp, aqyry әldeneshe milliongha jetkizip, olargha barlyq jaghday jasaldy, búghan qosymsha, imperiyanyng europalyq batys bóligin óktem últtyng mәngilik iyeligine ainaldyru ýshin músylman tekti qanshama halyq týp-tamyrymen qopara kóshirilip, taghy da qazaq qonysyna shashyldy - nәtiyjesinde 1959 jylghy Býkilodaqtyq sanaqta qazaqtar ózderining myng jyldyq ata qonysy Qazaqstan shegindegi halyqtyng nebәri 29 payyzy, yaghny ýshten birine de jetpey qaldy. Sóitip qazaq óz elinde san jaghynan ghana emes, adamdyq qúqyq, kisilik esep túrghysynan alghannyng ózinde ekinshi emes, ýshinshi de emes, eng tómengi nәsil - besinshi, altynshy súryptaghy, eng qúnsyz halyqqa ainaldy. Qúnsyzdyghymyz sonshalyq, últtyq qasiyetten aiyru, otarlau sayasaty jogharghy, sovettik, partiyalyq biylik túrghysynan airyqsha arsyzdyqpen, ashyqtan-ashyq jýrgizildi, al beyresmy jaghdayda, kýndelikti túrmysta, qazaqtyng kemshin ekendigi, qor, sorly, eshqanday qúqyqsyz ekendigi óktem, jaulaushy júrt tarabynan ayaq attaghan sayyn kózge shúqyp, núqyp kórsetilip otyrdy. Týbegeyli jeniske jetken óktem halyq ókilderi, tipti, basqa, týgelge juyq orys jaylaghan qalalardy aitpaghanda, astana Almatynyng ózinde qazaqtardyng kóshede, qoghamdyq kólikterde óz tilinde sóileuine tyiym salugha tyrysatyn boldy. Barlyq kelimsek atauly kýndelikti ómirding barlyq salasynda qazaq tekti nyshandardy tapau, qazaq namysyn qorlaudy әdepki qaghidagha ainaldyrdy. Jәne qit etse, qazaqtyng azdyghyn betine basatyn. Sondyqtan da az-maz namysy bar, úrpaghynyng qamyn oilaghan, bolashaq tirshilikten ýmitti qazaq atauly tughan halqóymyzdyng óz jerinde kópshilikke ainaluy - barlyq bolmasa da, birtalay mәselening ózinen-ózi sheship beredi dep bildi.
Endi mine, tәuelsizdik ornaghanda sol ormannyng tezinen jýzege asuyna barlyq jaghday tughanday kórindi. Soghan oray, respublika basshylyghy da búl iske ong peyilmen qarady. Dýnie jýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótkizildi. Syrt elderde, onyng ishinde keshegi sovetter sheginde qalghan aghayyndar jekelep qana emes, tobymen kóship kele bastady. Ashyq aitylmaghanymen, sirә, belgili bir dengeydegi memlekettik baghdarlama jasaldy. Onyng aiqyn kórinisi - Monghol úlysyndaghy bauyrlarymyzdy úiymdasqan týrde ata júrtqa qonystandyru boldy. Týrkmendegi, qaraqalpaqtaghy qazaqtar japyrlap kóship jatty. Ózbekstan sheginde de qozghalys bar. Resey qazaqtary da qobaljy bastady. Qytaydaghy qazaqta da úshargha qanat joq. Sóitip, syrttaghy halqymyzdyng óz ata júrtyna, naqtyraq aitsaq, bәri de ata júrtta otyr, ózining derbestik tuyn kótergen bas ordasyna jappay bet búruy, ýdere kóshui kýn tәrtibinde túrdy.
Mine, osy kezde... ózderi de qausap, birjola ydyraugha shaq otyrghan Reseydegi imperiyalyq kýshter, onyng syrtqy kórinisi bolyp tabylatyn, búrynda «ortalyq» sanalghan gazet, jurnal, radio, teledidar - bir sózben aitqanda, otarshyl aqparat kózderi oibay, attangha toly qoqan-loqqygha kóshti, ol az bolghanday, tәuelsiz atalatyn elding óz ishinde shyghyp jatqan orys tildi baspasóz, әsirese, dókir shovinizm ghana emes, arsyz rasizmning jarshysyna ainalghan «Karavan», «Kazahstanskaya pravda» gazetteri kýsh aldy. «Qazaqstan ókimeti respublikada tarihy qalyptasqan demografiyalyq tepe-tendikti búzghysy keledi, kóp últty eldi týgeldey qazaqtandyrghysy keledi, búl ne súmdyq!» degen aiqay kóterdi. Álbette, múndaghy jandayshaptardyn, andaghy óktemderding artynda tarihty keri búrghysy kelgen imperiyalyq otarshyl kýshter túr edi jәne baspasózdegi noqy men dýbir - onyng syrtqy, sypayy ghana kórinisi bolghan tәrizdi. Biz arghy, jogharghy Reseydegi juan biylikting bergi, tómengi demeyik, әli buyny bekimegen jas biylikke, jarlyq, núsqau demeyik, qanday aghalyq kenes bergenin bilmeymiz. Mýmkin, eshkim donaybat jasamay-aq, kýshiginen talanyp, bәrine kóndikken sorly basymyz, óz-ózimizden-aq jannan týnilip, búrynghy qojayynnyng ynghayyna jyghyla bergen shygharmyz. Qaytkende de ókimetimizding әuelgi aryny su sepkendey basylyp qaldy. Áriyne, kóshi-qon toqtalsyn degen pәrmen bere almaydy, bastalyp ketken is óz aghynymen jýre beredi, tek endi búl tarapta aitarlyqtay jany auyra qoymaytynyn bayqatty.
Jany auyrmaytyny, kerek deseniz, ashyq qarsylyghy qayta oralghan qazaqtargha basqany bylay qoyghanda, azamattyq beru mәselesinen aiqyn andaldy. Týptep kelgende, qolda túrghan nәrse ghoy. Al biz toqsan týrli, kóbine-kóp qisynsyz anyqtama súrap, sergeldeng azapqa saldyq ta qoydyq. Reseyden qaytyp kelgen tekti nәsil - orys aghayyndar ýsh ay ishinde pasport alyp ýlgeredi eken. Al óz ata júrtyna oralghan, nәsili tómen qazaq ailap emes, jyldap jýredi, ómirin tozdyryp, óksumen sharshaydy, mine,aldy bir mýshel - on eki, on ýsh jyl boldy, әli kýnge pasportqa jetpegen qazaqtar bar. Al janadan kele jatqandardy qiyametting qyl kópiri kýtip túr. Qay mekemege barsa da, qaptaghan shiret, qorlyq sóz, dókir qabyldau. Búl - әitip-býitip Qazaqstangha jetkenderi. Al syrttaghy aghayyn... Ózbekstannyng súrausyz, qúnsyz qazaqtardy qorlaytyn óz zany bar. Qytay - әuelden әlemdik imperiya, kýsh-quatyna senedi, sayasaty berik, sondyqtan da ózbektegi sholtang ókiresh joq, jymiya kýlip otyrsa da shengeli berik. Búl baghytta ókimet, nizam tarabynan qoyylghan tosqauyldy aitpaghanda, bizding tiyesili konsuldyq mekemelerde bekigen ókilderimizding әreketi, naqtylap aitsaq, eshkimge de qúpiya emes paraqorlyghy men eshqanday adamgershilik mәdeniyetke syimaytyn joydasyz dókirligi, qytay men úighyrgha kelgende jibektey esilip, qazaqty kórgende atasynyng qúnyn qughanday betpaq astamshylyghy ol jaqtaghy júrtymyzdy birjola púshayman, mýsәpir kepke týsirip otyr. Bizding elimizde qalyptasqan, kez kelgen qyzmet ornyn aqsha sauatyn kiris kózi, jeke bas paydasyna arnalghan qazyna kilti dep esepteytin, dertti sanadan tughan kembaghal dәstýr dәl osy, shet eldegi qazaqtargha qatysty mekemelerden syrt bolsa ghoy. Joq. Eng tiyimdi jer dep, eng jigerli jebirlerin jiberetin siyaqty.