Últtyng últ boluyna birinshi shart – til.

M.Júmabaev

«Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady».

Ahmet Baytúrsynov

«Eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar.

Ol - qazaq tili Mәngilik Elding mәngilik tiline ainaldy.

Til mәselesin biz daudyng emes, últtyng úiytqysy ýshin paydalanuymyz kerek».

N.Á.Nazarbaev

Koreyada kópshilik júrt bilmeytin «Korey tilining kýni» dep atalatyn resmy memlekettik kýn bar. Búl kýn olarda jalpyúlttyq úly meyram. Bәri demalady. Osy bir ghajap merekening Tanghy shyq elinde memlekettik túrghyda qalay atalyp ótetinin bir emes, birneshe mәrte kórgen edim. Ár kórgen sayyn koreylerding óz ana tiline degen sheksiz qúrmetine tәnti boldym. Ony kórgen sayyn basshy demey, qosshy demey býkil halyq bolyp «Shirkin, qazaq tiline osynday qúrmet jasay alar ma ekenbiz?» degen oy men arman kókirekte tulaydy. Alayda azattyq auasyn kere jútqanymyzben ana tilimizge degen mahabbatymyzdy memlekettik auqymda әspettey almay otyrghanymyz ókinishti.

Ana tilding qamy – patshanyng zary

Tarihtan mәlim, 60 million janashyry bar korey tili birden órken jayyp kete qoyghan joq, qysym kórdi, kókeyden de kómeyden de óshe jazdady. Alpauyt japon, Qytay, Batys elderi men orys patshalyqtary toqymday Korey týbegine kóz alartqan qiyn-qystau zamanda korey últynyng tilining taghdyry qyl ýstinde túrdy. Mektepterde japon tili ghana oqytylyp, tól tarihy búrmalanyp, Qytay biyligi kóp yqpal etuge tyrysty. Europalyq otarshyldar da óz tilinde sóiletkisi keldi. Biyl korey tilining payda boluyna 568 jyl boldy. 14 ghasyrda óz últynyng qamyn oilaghan Sedjon patsha túnghysh ret korey tilin jýiege týsirip, memlekettik dengeyde qoldanugha pәrmen etti. Sedjon patshanyng oiy boyynsha «qarapayym halyqty sauatty jәne aqyldy etetin tildi jasap shygharu» kerek bolghan. Qarapayym halyqty sauatty jәne aqyldy etu ýshin onyng jeke tili bolu kerek dep sheshken. Negizgi maqsaty - korey qoghamyndaghy qarapayym halyqty mensinbeushilik pen qanaushylyqty, ony elep-eskermeushilikti joy ýshin janadan til jasaudy, eldi ana tilimen basqarudy qolgha alghan. Sonday jarqyn maqsat pen sarabdal sayasattyng arqasynda korey tili jeke til bolyp qalyptasqan. Halyqtyng baghyna tughan patsha korey tili arqyly dýiim korey halqyn bilim men ghylymgha ýiretip, qarapayym elding kózin ashyp, sauattandyrugha talpynghan. Óitkeni sol kezdegi memlekettik sheneunikter men auqatty aqsýiekter qarapayym halyqtyng bilimdi bolghanyn qalamaghan. Sedjon olardyng búl әreketin qate dep baghalaydy. Ol halyq jappay sauatty bolsa ghana memleket myqty bolady dep eng birinshi til sayasatyn jýrgizdi. Sedjonnyng korey tilin jasap shygharudaghy tórt maqsatyn atap ótuge bolady.

Birinshi, qarapayym halyqty sauatty etu.

Ekinshi, ana tili arqyly eldi baqytty etu.

Ýshinshi, Qytaydyng yqpalynan bosau.

Tórtinshi, memleketting quatty boluyn aiqyndau.

Mine, sol Sedjonnyng qúrmetine Tanghy shyq elinde úlan-asyr mereke jasalady. Tarihy sәtti Preziydentten bastap Ýkimetting býkil mýshesi, aimaq basshylary men sayasatkerler bas qosyp atap ótedi. Seulden bastap әr aimaqta korey tilining mereyi ýstem bolady. Jyl sayyn «Korey tili kýninin» qúrmetine arnayy memlekettik shara úiymdastyrylady. Mereyli keshke ministrding arnayy shaqyrtuymen bilim men óner qayratkerleri, syily qonaqtar kelip qatysady. Sheteldik tanymal zertteushiler iriktelip shaqyrylady. Sonday bir shaqyrtudyng qúrmetine men de ie bolyp, qatysyp qaytqanym bar edi.

Týbektegi «ekinshi» tilden – әlemdegi ekinshi tilge deyin...

«Korey tili kýni» erekshe atalatyn saltanatty keshke Premier-ministr qatysty. Bas uәzir zalgha kirgen kezde júrt ornynan túryp shynayy qúrmet kórsetti. Qalay qúrmet kórsetpeydi, tiline qúrmet bildirgen sheneunikterge halyq ta riza ghoy. Kóp keshikpey, kesh bastaldy. Gimn oinaldy. Býkil ýkimet mýshesi ornynan túryp taghzym etti. Odan keyin taghy ekinshi ret túryp korey tiline taghzym etti. Yaghny olar aldymen gimnge, sosyn ana tiline osylay qúrmet kórsetti. Búdan song korey tilining damuyna qatysty birqatar myqtylar sóz sóiledi. Korey tilining әlemdik tilderding qataryna enuge mýmkindigi bar ekendigin, qazirding ózinde tanymal on elding tilining birine ainalghandyghyn aityp jatty. Oghan qosarym, qazirding ózinde korey tili, aghylshyn tiline qaraghanda kóp ýiretilip jatqan til. Shyghys tilderining ishinde qytay tili men arab tiline bәseke tudyruda. Búl tegin bolmasa kerek, endi BÚÚ-nyng saraptauy boyynsha, korey әlemge keng taralatyn qytaydan keyingi Shyghys tili boluy mýmkin degen joramaldar jasaluda.

Keshte korey tili turaly әdemi әnder aitylyp, sazdy shygharmalar oinaldy. Býldirshin balalar korey tili turaly әn shyrqap, sahnalyq qoyylymdar qoyyldy. Sedjon patshanyng eli ýshin qalay qayghyrghany sahnalandy. Til bilmese elim basqa elge bodan bolady dep múnayghan Sedjonnyng kózqarasy, aqyl-parasaty syrttay baqylaghan men siyaqty shetel azamattaryn da sýisintpey qoymady. Mine, ghajap sahnalyq qoyylym. Bir kezde korey tilining damuyna ýles qosqan ghalymdardy premier-ministr óz qolymen marapattady. Preziydentting qoly qoyylghan syilyqtar ghalymdargha tabys etildi. Kórgen keshten ghajap әsermen qayttym. Qaranyzshy, tili ýshin uaqytyn bólip kelgen múnday azamattar әli de últyna ayanbay qyzmet jasay beretindey. Kesh ayaqtalyp, syrtqa shyghyp edik. Syrtta korey tili kýnine qatysty kóshe boyynda qyzu oiyndar men sayystar, konsertter ótkizilip jatty. Teledidardan korey tili turaly arnayy baghdarlamalar qoyyldy. Kósheden bastap ýige deyin, ýiden preziydent reziydensiyasyna deyin korey tilining kýni sezilip túrdy. Árbir koreyding balasy sol kýni ata-anasymen birge korey tilining payda boluynyng manyzy men sebebi, onyng ana tili ekendigi turaly jýregimen úghyndy. Kitap dýkenderinde ata-analar «Sedjon sender ýshin ne jasap ketti?» dep balasynan qazbalap súrap jatyr. Jauap berse sýiikti kitabyndy alyp beremin deydi. Kóshede korey tili turaly suret salyp jatqan qarakóz koreyding balasy... Asfalitta suret salyp, qara terge malshynyp jýrgen olargha qarap, qazaqtyng balasy osylay ana tilin endigi elu jylda surettep, ana tilin osylay kóshede de, kókiregine de beynelep, kórkemder me eken degen oy keldi. Biz balalargha sonday bir tamasha kýndi qashan syilar ekenbiz? Qazaq tili degen kýnimiz túrmaq, Tәuelsizdik kýni degen úly meyramdy da jana jyldyng tasasynda qaldyryp, Valentinning shanyna kómip tastadyq. Tilimizdi qúrmettemey, tәuelsizdikti túghyrly etu mýmkin de emes. IYә, biz de «Ayauly ana tili kýni» degen kýndi belgilesek degen berik oidamyz. Ár qazaqtyng balasy memleketting tiregi bolatyn dini men tiline arnayy bir kýndi belgileudi qoldau qajet dep sanaymyn. Óitkeni sol arqyly tilimizding mәrtebesin anyqtap, úrpaqqa qajetti tәrbiyeni berip keter edik. Tilge degen qúrmet pen qasiyet bar bolsyn desek, bizge oilanu kerek. Bayqaghanym, «Korey tilining kýnin» barlyq basylym bitken jazyp, halyq qalaulylary til turaly oiyn ortagha salady. Preziydent býkil halyqty aituly merekemen qúttyqtaydy. Ana tilmen tóresi de, tentegi de birge bolady. Osy kýn korey elindegi eng әdemi bir mereke sekildi maghan ýlken әser qaldyrdy. Rasynda eng әdemi mereke deuge layyq. Osynday eng abzal, әri qadirli, manyzy zor, tarihy kýndi bizding qazaqtyng qayratty jastary jasay alamyz ba? Jasau ýshin júmylyp júdyryq bolu qajet. Áytpese, jasau qayda ony?!

Búdan basqa bir ghajap dýniyeni aitayyn. Korey elinde «Korey tili» degen últtyq múrajay bar. Onyng ishi kirseniz shyqqysyz. Ana tiline degen mahabbatyng oyanyp, kózine jas keledi. Aralap kórsen, bәri ana tili turaly jazylghan. Tarihy múraghattyng eng myqtysy sonda. Al tura sonday til turaly múrajay bizding elde qashan boy kóteredi? Aty men zaty keyde týsiniksiz múrajaylargha keybir aqyn, jazushylar bastyq bolyp otyr. Oghan sheteldik týgili qala túrghyny ómiri barmaydy. Keybir múrajaylar birde ashylsa, birde jabylyp jatady. Mening oiymsha, bizge osynday bir til turaly múrajay ashu kerek. Eger tiline qúrmet kórsetkisi keletin azamattar bolsa, bәrimiz qosylyp qarajat jinap, «qazaq tili» degen múrajaydyng ashyluyna yqpal jasauymyz qajet. Astananyng tórinde ana tili degen múrajay bolsa, últymyzdyng erteni ýshin asa manyzdy bolar edi. Onda tilge qatysty tarihy qújattar, memlekettik konstitusiya, til turaly zandar, til turaly zertteuler, úlylardyng til turaly zertteuleri, batyl qadamdary, oilary jәne tilge qatysty ozbyr sayasattardyng bәri beynelenui qajet. Sonda ghana tilding qanshalyqty manyzdy ekenin bizding últ pen úrpaq týsinedi. Mening oiymdy qoldaytyn azamattar tabylady dep senemin. Últymnyng ertengi baqyty ýshin men osynday eki úsynys jasaymyn. Birinshisi, qazaq tilining memlekettik kýnin belgileuimiz kerek. Ekinshisi, Astanadan ana tilimizge arnayy múrajay ashuymyz kerek. «Jaqsydan ýiren, jamannan jiyren» degendey, korey tilining jarqyn mysalyn beker sóz etpesek kerek. Biz tura osy sózdi basshylyqqa alsaq, eshqashan útylmaymyz. Kerisinshe últymyzgha qajetti úly ister jasaymyz degen oidamyn. Biz últymyzdyng ana tilin sýigende ghana ol halyqaralyq tilge ainalady. Óz elinde halyqtyq jәne biylik tili bolmaghan til eshqashan mәngilik ómir sýre almaydy.

Osynday til kýni sharasynan shyqqan song Pusan radiosy tikeley efirge shaqyryp, jiyrmagha juyq súraq qoydy. Efir sonynda tilshi qazaqsha bir sóz ýiretinizshi dep qolqa saldy. Qazaqsha «rahmet» degen sóz qalay bolady, sony aitynyzshy dedi. Men ýirettim. Qazaqsha aksentsiz «rahmet» degen kezde bizdegi orystildi sheneunikterding jiyrma jyldyq talpynysy men bir koreyding bir sekundtaghy niyeti men qyzyghushylyghyn kórip oilanyp qaldym. Qazaqtyng bir auyz sózi korey adamynyng auzymen eshbir qiyndyqsyz estildi. Al jiyrma jylda orysezulilerding auzynan әli bir qazaqsha sóz taza estilmey keledi.

Koreylerde «Tili ósse, eli ósedi, tili qúldyrasa, eli de qúldyraydy» degen sóz bar. Koreyshe «mary ollaya, naragha orygo, mary neriymen, narado nerinda» dep jazylady. Osy bir sózge qarap, tili ósken elder men óshken elderding tarihyna kóz salasyn. Rasynda tiling ósuing kerek. Sonda sanang ósedi. Átten, keshegi últymyzdyng eren úldary tiri bolsa, búl kýni ana tilimizge baylanysty memlekettik mereke jariyalanar edi. Biraq, qaydam, qazir bәri qalta qamymen jýr. Tilge qatysty bir shara bolsa boldy bilinbey, estilmey ótedi. Odan qaraghanda ortanqol әnshi men «kvnshinin» keshi dýrkirep ótedi. Qazir tender jariyalap kitap dayyndatyp, aqsha tabu paydaly kәsipting birine ainaldy. Alayda ol da tilimiz ben dәstýrimizdi saqtamaydy. Ol kerisinshe últtyq tilding qúrmetin ketiredi. Meninshe, tilding mәrtebesin kóteretin sóz emes, naqty iydeya men naqty qozghalys, nәtiyjeli is. Bizde sol jetispeydi.

Bizde memleket bolmaghan deytinder bizding tilde sóilep, bizding tilde elshi jibergenderin, bizding tilge tamsanghan oishyldarynyng bolghandyghyn úmytyp qalypty. Búl qauipti qúbylys. Shyghystyng úlandary sekildi ana tilimizge qúrmetpen qarap, ony qorghamasaq, erteng birinshi jartymyz «nihauma», ekinshi jartymyz «zdraste», ýshinshi jartymyz «helou» dep ketpesimizge kepil bar ma?! Solay demeu ýshin til ýshin tolghanu qajet. Olay deytinim, memlekettik til - últymyzdyng basyndaghy baqyty. Al ol baqyttan airylyp qalsaq, iri últ bolyp túruymyz ekitalay.

Dastan Aqash, Memlekettik jәne

jergilikti basqaru salasynyng mamany,

shyghystanushy, audarmashy.

Abai.kz