Jeksenbi, 29 Qantar 2023
Qúiylsyn kóshing 14044 0 pikir 14 Qarasha, 2014 saghat 09:20

Qara bauyr qasqaldaq

 

 1991 jyl bolatyn. Búl, elimiz tәuelsizdigin jariya etip, mәre-sәre kýy keshken erekshe  kezen. Elbasynyng ýndeuinen keyin әlemning әr týkpirindegi qandastarymyz at basyn atajúrtyna búryp, kósh kóligin qamday bastaghany da osy tús.  Alghashqy bolyp Mongholiyadaghy qazaqtar qozghaldy. Solardyng birinshi legin Ýshtóbe qalasynan qarsy alyp, Qapal audanyna qonystandyrghandardyng qatarynda men de bar edim. Bayyrghy Otandaryna saghyna jetken júrtshylyqtyng quanyshynda shek joq. Jergilikti biylik ókilderi de alystan jetken aghayyndardyng kónilinde dyq qalmau ýshin qoldan kelgenning bәrin jasap, qonaqjaylylyq tanytyp-aq jatyr.

 

Ýshtóbede avtobustargha  otyrghan aghayyndardyng alghashqy at shaldyrghan jeri Qapalgha kire beristegi Shynbúlaq  dep atalatyn kórikti tau anghary. Syldyrlap aqqan búlaghy, jabayy órik-almasy, býldirgeni túnyp túratyn súlu-aq jer. Ótken-ketken jolaushylar tynyghatyn arnayy oryndar da jasalynyp qoyghan. Osy jerge qazaq ýiler tigilip, qazan-qazan et asylyp, jergilikti ónerpazdar әsem әnderin әueletude. Alystan kelgen aghayyndardy birden dastarhangha jayghastyryp, aldylaryna as qoydyq. «Qoldary – dәmde, qúlaqtary – әnde» degendey, mәre-sәre bolyp jatyrmyz. Ánshilerimiz estradanyng sýiemeldeuimen Esenghaly Raushanovtyng sózine jazylghan Ábýiirbek Tinәliyevtyng «Qara bauyr qasqaldaq» әnin shyrqay jóneldi. Sol kezde búl әn bizding qoghamda erekshe iltipatqa ie edi ghoy. Ánning qayyrmasy aityla bastaghan. «Qara bauyr qasqaldaq, keri qayt. Úya qalsa iyesiz, aidyn ýshin sol qayghy. Qanghyp kelgen shóregey, kólge pana bolmaydy...». Kenet  dastarhan basynda otyrghan әielder jylan shaghyp alghanday shar etip jylap, oibay-attangha salmasy bar ma. Biz týk týsinbey әlekpiz. Jana ghana syi-qúrmetimizge riza bolyp, jaydary otyrghan qonaqtarymyzgha ne jazghanymyzdy bilmeymiz. Bir uaqytta bireui tilge kelip: «Sender bizdi qanghyp kelgen shóregeyge tenedinder. Onday bolsa keri qaytaryndar!...» – dep qarap otyr. Sonda baryp mәselening mәnisin úqqanbyz. Bәrimiz jabylyp, búl әnning 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng oryn aluyna sebep bolghan Kolbin degen kelimsek basshygha arnalyp shygharylghanyn, tikeley aitugha bolmaghannan keyin aqyn men kompozitordyng túspaldap jetkizgenin  týsindirip әlekpiz. Aghayyndardyng ókpesin basu onaygha týsken joq. Alghashqy ashulary sayabyrsyghanymen, aldyndaghyday jaymashuaq ahualdy qaytara almaghanymyz belgili.

Osy bir oqigha, sondaghy kórinis kónilimde qalyp qoyypty. Ásirese, alystan aryp-ashyp ata júrtyna jetken aghayyndardyng bizdi kәdimgidey medet tútatynyn angharghanmyn. Óz Otany degenimizben, olardyng bóten bosaghagha kelgen baladay jәutendey qaraytyny da sezilgen. Olardyng jýdeu kónilderi bizden jyly qabaq, jaqsy sóz, qoldau men qamqorlyq kýtetini de týsinikti bolghan.

Sodan beri de shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótipti.  Tәuelsiz Otanynda dýniyege kelgen jas sәby býginderi at jalyn tartyp minetin jigit boldy. Aghayyndar jana ortagha sinisip, múndaghy mentaliytetke beyimdelip qalghan. Álemning әr týkpirindegi bir milliongha juyq qandastarymyz 40-tan asa memleketterden Qazaqstangha kóship oralghan. Shanyraghyn ata júrtynda kóterip, otbasynyng otyn alaulatuda. Jalpy, Qazaqstan Izraili men Germaniyadan keyingi  qandastaryn tarihy Otandaryna shaqyryp, olargha jan-jaqty jaghday jasap jatqan ýshinshi memleket ekeni belgili. Ol mәsele jii aitylyp jýrgendikten toqtalmay-aq qoydy jón kórdik.

Bir qaraghanda bәri qalypty siyaqty. Alayda, el arasynda  Otanyna oralghan  bauyrlarymyz turasynda týrli mazmúndaghy әngimelerdi jii estip jýrgendikten onyng syryna  ýniluge tyrystyq. Eng aldymen olardyng «Oralman» degen anyqtamagha ýrke qaraytyny, kóp jaghdayda ashu shaqyryp, renjiytini angharylady. Oqyrman mening de búl sózden qashyp, birde «qandastar», endi birde «aghayyn-bauyrlar» – dep, ainalsoqtap otyraghnymdy bayqaghan bolar. Jalpy, anau bir jyldary kóshi-qon komiytetining bastamasymen ziyaly qauym ókilderi bar, aghayyndardyng ózderin qosyp osy bir «oralman» sózining balamasyn  tappaqqa әreket jasalynghan. Árkim әrtýrli pikir aityp jatty. Aqyry, barshasy «oralman» degen sóz  Otanyna oralghan aghayyndar ýshin eng dúrys anyqtama degen pәtuәgha toqtalghan.  Ádiline kelgende, zandyq túrghydan olardy belgili bir sózben atau qajet ekeni týsinikti. Jogharyda men keltirgen anyqtamalar janama aitugha ghana jaraydy. Endeshe ata júrtyna oralghandardy «oralman» degende ne túr?!  Oralu... kelu... qaytu...mәselening mәnisin ashsa, «man» sózi Roman tilinen alghanda «adam» degen úghymdy bildirmeydi me. Demek,  Otanyna oralghan adam degen sózden arlanudyng qajeti qansha? Búl jalghyz mening pikirim emes ekenin eskerte keteyin. Aytpaqshy, ótken ghasyrdyng 50-shi jyldary QHR-dan qaytqan aghayyndardy kýni keshege deyin «qytay» dep kelgenimiz júrttyng jadynda. Olardyng janynda «oralman» degenimiz, «aynalayyn» degenmen birdey siyaqty bolyp kórinedi.

Endigi bir mәsele, bauyrlarymyzdyng minez-qúlqyna, is-әreketine, qylyqtaryna qatysty tuyndaydy. Adamdardyng ózderine úqsamaytyndargha ýrke qaraytyny, kóp jaghdayda jaqtyrmaytyny, tipti shettetuge tyrysatyny qazaqqa ghana tәn qasiyet emes. Germaniyagha bizden kóshken qandastaryn jergilikti nemisterding kelgen jerine oray «orys» nemese «qazaq» deytininen habardarmyz. «Kórshing soqyr bolsa bir kózindi qysyp jýr» – degendi aitqan qazaq әrkimning jýrgen ortasyna beyimdeletinin, bara-bara solargha úqsap ketetinin de menzegen. Bәlen ghasyr boyy ortaq ýiimizdi orystarmen bólisken bizderding boyymyzda  solargha  tәn qasiyetter qalyptasqany eshkimge qúpiya emes qoy. Endeshe, týrli memleketterde túrghan aghayyndardy mentaliyteti basqa dep kinәlau, júmsarta aitqanda aghattyq bolar edi. Mysaly , zertteushiler oralmandardy mәdeny ortasyna qaray «mongholdyq» , «qytaylyq», «kenestik» jәne «islamdyq» dep tórt topqa bólip qarastyrady eken. Búl jerde aldynghy ýsheui týsinikti bolsa, islamdyq dep Iran, Týrkiya, Aughanstannan kelgenderdi ataydy. Osy atalghan memleketterding әdet-ghúrpy, salt-sanasy, diny ústanymdary, mәdeny qúndylyqtary, kózqarastary  әrtýrli bolghanda, ol elderden kelgenderden biregeylikti talap etkenimiz dúrys bolar ma eken?!  Ózgeni qoyghanda, Ózbekstannan kelgen qazaqtar men Reseyde tuyp-ósken qandastarymyzdyng minez-qúlqyndaghy aiyrmashylyq jer men kóktey emes pe? Sonyng bәrin bir arnagha toghystyryp, ortaq  qúndylyqtyrdy qalyptastyru ýshin uaqyt kerek.Tózim men shydamdy janymyzgha serik etsek, ol kýnning auyly da alys emes.

Men bauyrlarymyzdyng ata júrtyna oraluyn jan-tәnimen qoldaushylardyng qataryndamyn. Búl sezim,  Sabyr Aday aitqanday, «Ár qazaq mening jalghyzym...» – degen sýiispenshilikten ghana tuyndap otyrghan joq.  Búl, elimning quattylyghyn, jerimning býtindigin, tilimning tazalyghyn armandaudan bastau alghan mýddelilik. «Kóp qorqytady, tereng batyrady»– deydi qazekem. Bir jaghymyzda qúmyrsqaday qaptaghan qytay, ekinshi qaptalymyzda ormanday kóp orys otyrghanda beyqamdyq bizge jaraspaydy. Tәuelsizdik alysymen Elbasymyzdyng әlemdegi qandastarymyzdy jatpay-túrmay jinau sayasatynyng dúrystyghyn býgin Ukrainada bolyp jatqan oqighalar dәleldep bergen joq pa. Qatarymyz 70 payyzgha jetip, jarylqap qaldyq. Áytpese, óz jerinde az últ bolyp eseptelgen bizding sózimizdi kim eler edi. Qiyr jaylap, shet qonyp jýrgen aghayyndardyng alghashqy legi  ótken ghasyrdyng 50-shi jyldary oraldy dep әlginde aittyq. Olardyng keluimen orystanyp bara jatqan tilimiz ben salt-dәstýrimiz, mәdeniyetimiz ben dinimiz qayta bir janghyrghan. Al, keyingi  kelgen tolqyn últtyq bolmysymyzgha sony bir lep әkelgen joq pa. Mongholiyadaghy qaymaghy búzylmaghan halyqtyq dәstýr men әdebiyet, Qytayda erkin damyghan ghylym men mәdeniyet  otandyq  ortaq qazynany jana biyikke jeteledi desem, aqiqattan alys kete qoymaspyn. Ánshi Mayra Múhametqyzy, biyshi Shúghyla Saparghaliqyzy, Sportshy Mústafa Óztýrik, tarihshy Zardyhan Qinayatúly syndy kóptegen qandastarymyz el abyroyyn asqaqtatyp jýr. Endeshe nege biz olardan boyymyzdy aulaq ústauymyz kerek?...

Biz, nesine jasyrayyq,  qolymyzgha portfeli ústaghan bastyq bolghandy únatatyn halyqpyz. Balalarymyzdy oqytqanda da sot, prokuror, әkim bolsyn dep oqytamyz. Ózimizge jetpey jatqanda oralmandargha bastyqtyng ornyn kim bere qoysyn. Sondyqtan olar hal-qadirlerinshe kýnkóris qamyn jasap baghuda. Qoldarynan keletin kәsippen ainalysatyn da solar. Mongholiyadan kelgender  mal ósiru  men ústalyqqa beyim bolsa, qytaydan oralghandar jer óndeuge jaqyndau. Ózbek aghayyndardyng tәrbiyesin alghandar  qúrylys pen saudany shyrq ainaldyrady.  Osy salalarda algha ozghandaryn kórgen osyndaghy bauyrlardyng keybiri qyzghanyshtyng qyzyl otyn tútatyp, baybalamgha basyp jýr.  Mening bir dosym ózi kuә bolghan bir jaydy әngimelegen: «Auylgha ata-anasy men aghayyndaryn Qytayda qaldyrghan bir jas bala keldi. Alghashynda tanystarynyng ýiin jaghalap jýrgen ol az uaqyt ótkennen keyin ózi siyaqty oralman qyzben taghdyr biriktirgen. Quanyshqa jinalghan tuystary ekeuine baspana satyp әperip, jónderine kete bardy. Bir kýni әlgi jigit ýiin satypty dep estidik. Ózge jaqqa kóshetin bolar dep oilaghanbyz. Jolaushylap kele jatqanymda, kólik kýtip túrghan sol jigitti jolyqtyryp, jón súrasqanmyn. Sóitsem, ýiden týsken qarajatqa  tau bókterinen jayylymdyq  jer satyp alyp, endi qora-qopsy men ózderi túratyn baspana túrghyzyp jatqan jayy bar eken. «Ýy qayda qashar deysin, agha, – deydi ol sonda. – Aldymen jer alyp, mal basyn qúrap alsam, qalghany bola jatpay ma...». Eki jastyng birine kelmegen balanyng jasap jatqan tirligi osynday». Men ózimning qolymnan múnday sharua kelmeytinin úghyna otyryp beytanys bauyrym ýshin shyn quandym.

Endi Otanyna oralyp jatqan aghayyndardyng sapalyq qúramyna keleyik. Bizdegi bar derekterge jýginsek, 825 myng oralmannyng 41 myny joghary bilimdi maman, taghy 93600-ining arnauly orta bilimi bar, enbek jasyndaghy adamdar eken. Olardyng tek 4 payyzy ghana zeynetkerler. Yaghni, memleketke masyl bolmaytyndary anyq. Aghayyndardyng otbasynda bala tuu kórsetkishining joghary ekenin eskersek, elimizding demografiyalyq ahualyn jaqsartugha sýbeli ýles qosyp jýrgenin bayqaymyz. Sondyqtan, kishkentayynan enbek pen bilimge qúshtar etip tәrbiyelengen jastar kýni erteng ózgelerden ozyq shyghyp jatsa, oghan oralmandardy kinәlaudyng esh qisyny joq.

«Bir ret kóshkennen eki ret órtengen artyq» – deydi orys aghayyndar. Órtke shalynghannyng nesi jaqsy deysin, salystyrmaly týrde aitqandary bolar. Al, jylyna әldeneshe ret qonys audaryp ýirengen qazekem ýshin búl dәstýrli dýniye. Dese de, aragha memleket salyp, talay úrpaqqa qútty qonys bolghan mekenin qaldyryp, aua kóshu qashanda qiyn. Osy jerde qaysybir azamattardyng shet elderdegi qazaqtardy qiynshylyq tughanda Otanyn tastay qashqandar degen pikirlerining jansaq ekenin de eskertkim keledi. Áriyne, qyzyl qyrghyn jappay etek alghanda qara qazan, sary balanyng amandyghyn oilap, shekara asqandar da bolghan. Alayda, olardyng basym kópshiligi Qytay men Resey arasyndaghy shekara bólisinen keyin amalsyz aghayynnan ajyrap qalghandar ekenin tarihtan habary bar әrkim bilse kerek. Sondyqtan býgingi oralmandar – últy men úrpaghynyng qamyn oilap kezinde shekara asyp, eli tәuelsizdik alghanda Otanyn gýldendiru ýshin jayly qonystaryn tastay kóshu arqyly eki ret kózsiz erlik jasaghan júrttyng júraghaty. Kýndelikti tirshilikte әldebir týsinbestikten tuyndaghan dau shyqqanda tarazy basyna osy bir jaydy da salghan jón shyghar.

Áriyne, bes sausaq birdey emes. Kópting ishinde bir qaryn maydy shiritetin qúmalaqtardyng da jýrui zandylyq. Jaqsylarymyz ben jaysandarymyz bәle qughan aryzqoylardyng kesirinen jappay atylyp, bireudi syrtynan kórsetudi satqyndyq dep úghatyn bizder ýshin domalaq aryz jazu adamgershilik úghymymen qiyspaydy. Ókinishke oray, qip etse qaghaz-qalamyn ala jýgiru oralmandar  arasynda qalypty tirlikke úqsaydy. Ol әreketteri әdildikke bastasa jón ghoy, ózderining aitqany bola qoymaghany ýshin ghana «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» – degen oimen domalaq aryzdy dóngelete salatyndar jeterlik. Ókinishke oray, múny saualnama jýrgizilgen júrtshylyqtyng týgelge derligi tilge tiyek etedi. Búl, endi, jýre kele arylatyn jenil dert dep týsineyik.

 Bir ghana maqalada oralmandargha qatysty barlyq mәseleni aitu mýmkin emes. Kóshi-qon sayasatynyng jaghdayy ghana ýlken bir әngimege jýk bolary anyq. Biz tek el arasynda jii aitylyp jýrgen, taqyryptyng ýstinde jatqan jaylardy qarastyryp, óz pikirimizdi jetkizuge tyrystyq. Jәne ony ózgelerge kýshtep tanudan da aulaqpyz. Oily oqyrman keregin alyp jaramsyzyn tastar. Tek, «Ata júrtym, qazaghym!» – dep kelgende olardy «qanghyp kelgen shóregey» emes, aidynyna oralghan qany bir bauyrymyz – qara bauyr qasqaldaq dep qaraghanymyz jón bolar edi. «Ala qoydy bóle qyryqqan jýnge jarymaydy», at tóbelindey azghana qazaqty aldymen jýz ben rugha, sodan song bay men kedeyge , kele-kele oralman men jergiliktige bóle bersek, el bolmaghymyz qaydan, aghayyn!

Quat Qayranbaev.

Almaty oblysy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3165
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2114
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1928