Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5552 0 pikir 14 Qarasha, 2014 saghat 03:00

«Aldymen ana tilimizdi ardaqtayyq»

  

Resmy statistika boyynsha býgingi tanda Mongholiyada 120 myng qandasymyz kýn keship jatyr. Ondaghy qazaqtardyng әdebiyeti men mәdeniyetining damuy songhy jyldary birshama bayaulap qalghany qazir búqaralyq aqparat qúraldarynda jii aityla bastady. Biz osyghan oray Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynyng basshysy Dәrmen QÚZYKEYÚLYN әngimege tartqan edik.

– Amandyqty mal-jannyng saulyghyn súraudan bastaytyn ejelgi saltpen әngimemizdi elding jaghdayynan bastasaq.

– Mongholiyanyng ekonomikasy songhy 4-5 jylda erekshe ósude. Oghan birden-bir sebepshi bolyp otyrghan tau-ken óndirisining damuy men tabighattyng qolaylyghynan jalpy mal sharuashylyghynyng órkendeui. Sarapshylar da jalpy Aziya elderinin, onyng ishinde damushy shaghyn elderding arasynda Mongholiyanyng ekonomikasy songhy jyldary erekshe damuda degen qorytyndygha kelip otyr.

Bizding aimaghymyzda da ekono­mikalyq ózgerister molayyp, soghan baylanysty jer, ken iygeru júmystary qarqyndy jýrgizilude. Mysaly, Núghnúr súmynynyng (audan) Úlanqar degen jerinde myrysh óndirisi ashyldy. Endi Asqyty degen jerde de ken orny ashylghaly otyr. Búdan bólek, su-elektr stansasyn salugha baylanys­ty zertteuler qolgha alynyp, sement óndiru isining jolgha qoyyluy sekildi jaqsy-jaqsy ýlken jobalar aimaghymyzdyng ekonomikasyna aitarlyqtay ong yqpal etude. Ár jobanyng budjeti 1 milliard tugrikke deyin jetedi.

Sonymen qatar, Mongholiyanyng ýkimetining janartu sayasatynda shaghyn óndiristerdi órkendetu, eksportqa shygharatyn ónimderdi ishten ózi óndiru arqyly halyq­ty qamdau jobasy qolgha alyn­ghan. Keyingi jyldary tabighat­tyng qolaylylyghynan mal sha­ruashylyghynyng ósui de kiris­ting bir kózine ainalghan. Ýki­meti­mizden shyqqan joba-jospar­lar men malshylargha degen izgi niyetting arqasynda mal ónim­derine qamqorlyq kórsetu, mal­shylargha ýstemelep jalaqy tóleu sekildi jobalar әzirlep, mal­shylarymyzdyng da kirisi molang­da. Soghan baylanysty jergilikti jerlerding damu qory degen payda bolyp, odan kelgen qarajatqa әrbir súmynda jaqsy ister kóptep istelude.

– Jana bir sózinizde ýkimet tarapynan mal ónimderine qamqorlyq kórsetu, malshy­largha ýstemelep jalaqy tóleu sekildi jobalar qolgha alynyp jatqanyn aittynyz. Ony әri qaray tarata týsinizshi.

– Songhy jyldary mal sharuashylyghy salasyndaghy shiykizatqa ýsteme tólenip jatyr. Mysaly, jýndi memlekettik kompaniyalargha tapsyrghan jagh­dayda ýkimet әr kelisine 2 myng tug­rikten ýsteme tóleydi. Sol siyaq­ty, teri-tersekke de ýsteme tólenedi. Búl – memlekettik kәsip­oryndardy qoldau sayasatymen jýzege asyrylyp otyrghan shara. Ýstimizdegi jyly eshki týbitining halyqaralyq naryqtaghy baghasy búrynghydan 2 ese artuyna oray, keler jylghy budjet josparyn­da oghan taghy da ýsteme tóleu jos­parlanghan.

Terini óndeu, týbitti tarau, sonymen qatar, jýn juu óndiristeri bizde barshylyq. Degenmen, әli de iri óndeu óndiristeri joq. Shaghyn óndiris endi ghana payda bola bas­tady. Jýndi juyp, Germaniyagha eksporttap otyrmyz.

Qazir maldyng baghasynyng 5 payyzyn shiykizat óniminen shygharyp alugha bolady. Ózderiniz habardar bolarsyzdar, juyrda Resey Preziydenti bizding elimizge kelgen saparynda iship-jem, sonyng ishinde et alu shartyna qol qoydy. Biz de onyng dayyndyghyna kirisip kettik. Eger eksportqa et shygharatyn bolsaq, maldyng baghasy әli de ósedi.

– Qazaqstangha aparu jayy qalay?

– Kenes Odaghy kezinde Se­mey et kombinatyna tek Bayan-Ól­gey aimaghynan ghana emes, Mon­gho­liyanyng býkil batys ól­kesining ma­lyn jiberip túratyn­byz. Ol kezde ony aidap baratyn. Bizding endigi maqsatymyz – ony óndep shygharu. Qazir alushy da sonday talap qoyyp otyr.

– Qazaqstangha tike avtokólik jolyn salu mәselesi qalay sheshildi?

– Aradaghy 45 shaqyrym jol Reseyding jeri arqyly ótetin bolghandyqtan, toqtap túr. Shyghys Qazaqstangha tike shyghatyn búl joldyng Qazaqstan jaghy dayyn. Ol Resey Preziydenti Vladimir Putin men Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev arasyndaghy kelisimge tirelip túr.

Jalpy, búl joldy ashugha Mon­gholiya da mýddeli. Búghan deyin ta­rap­targha kóptegen úsynys jasap kel­di, biraq әzirge ol sheshilmey ke­le jatyr. Degenmen, Qazaqstan, Re­sey, Belarusi arasynda Euraziya­lyq eko­nomikalyq odaq qúrylghan song búl da sheshiledi degen ýmit bar.

– Mongholiya qazaqtarynyng sany qazir әr jerde әrtýrli aitylyp jýr. Búl turaly sizding pikirinizdi bilsek.

– Aymaghymyzdaghy halyq sany 91 myng adamdy qúraydy. Onyng 93 payyzy qazaqtar da, qalghan 7 payyzy monghol aghayyndar. Jalpy, statistika Mongholiya kóleminde 120 myng qazaq bar deydi. Búl – resmy derek. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin Mongholiyadan atamekenge kóshken aghayyndardyng sany 70 myngha bardy dep otyrmyz. Halyqtyng tabighy ósimimen búl aghayyndardyng da orny toldy deuge bolady.

– Estuimizshe, júma kýni sizderde kafe, restorandarda ishimdik satylmaydy eken?

– Búl kóp jyldan beri jýzege asyp keledi. Búl – halqymyzdyng dinin, әdet-ghúrpyn saqtau, salamatty ómir saltyn qalyptastyru jolynda ýkimettik túrghyda istelip otyrghan shara.

– Jastardy memlekettik qyzmetke tartu, oqytu, tәr­biyeleu jaghy qalay?

– Jastargha memlekettik júmys­qa aralasugha ýlken mýmkindik bar. Biraq, ókinishke qaray, jú­mys oryndary az. Jastardy tәr­biyeleuge qatysty memleketting kóp­tegen baghdarlamalary bar. Olar­dyng әri qaray oqyp jetiluine qatysty memleket túrghysynan da, aimaqtyq әkimshilik túrghysynan da әrtýrli jobalar jýzege asyryluda. Sonyng biri – jastardyng әkimshiligi damyghan shetelderde tәjiriybe almasuy. Búl baghyttaghy ózara qarym-qatynasty jaqsartu ýshin birqatar elge úsynystar jasalghan. Jalpy, bizde qay últ bolsa da bәrine birdey tendik berilgen.

– Mektepterding jayy qalay, keybir jastardyng kóshede mon­gholsha sóilep jýrgenin bay­qap qaldyq? Qanday múqtaj­dyqtarynyz bar?

– Aymaqta 43 mektep jú­mys istese, sonyng 38-i qazaq mek­tep­teri. 1990 jylgha deyin oqu jýie­miz birdey bolghan. Sol kezde Qazaqstannan oqulyqtar alyp túrdyq. Odan keyin әr elding oqu jýiesi ózgeruine baylanysty Qazaqstan oqulyqtaryn ala almay qaldyq. Osy uaqytqa deyin monghol oqulyqtaryn qazaq tiline audaryp oqyp kelemiz. Áli de qarajat jaghdayyna baylanysty keybir jetispeushilik bar. Búryn 5 synypqa deyin qazaq mektepterinde sabaqtar týgeldey qazaqsha ótetin. Keyingi kezde 2 synyptan bastap monghol tilinde oqytylatyn boldy. Bizding basty maqsatymyz – ana tilin mengeru arqyly basqa tildi ýirenu. Búl baghytta songhy jyldary Bilim ministrligi janynan qazaq tili sektoryn qúryp, sol arqyly monghol tilin mengeruge saraptama, zertteuler jasaldy. Juyrda Úly qúryltayda (parla­ment) til mәselesi turaly zang qa­byl­danghaly otyr. Búl zangha da úsynys bildirip jatyrmyz. Negizgi zanda kórsetilgen tepe-tendik til zanynda da kórinis tabady dep oilaymyz.

Múqtajdyqqa kelsek, búryn Qazaqstannan oqulyqtar, baspa ónimderin tikeley alyp oqityn­byz. Ol toqtaghan son, shynyn aitu kerek, mәdeniyet, bilim jaghy­nan birshama aqsadyq. Bizding úsy­nysymyz – Qazaqstannan bilimge qatysty qoldau jasalyp, onda oqulyq, baspasóz ónim­deri, tәlimdik jәne kórkem әde­biyet kitaptary qamtylsa. Oghan Mon­gholiya jaghynan kedergi bolyp otyrghan eshkim joq.

Merzimdi basylymdargha qoly­myz jetpegenmen, qazaqstandyq telearnalar týgel kórsetiledi. Kýndelikti baghdarlamalarynyzdy kórip otyramyz. Eger Qazaqstan tarapynan qajetti kómek jasalsa, Mongholiya qazaqtarynyng úrpaghy tilin, dilin, dәstýrin búdan әri qaray da saqtaytyny kýmәnsiz. Osy arada, sonday-aq, teatrdaghy rejisserlik júmysqa, onyng repertuarlyq qoryn molaytyp, últtyq aspappen qamdaugha jәne oghan qajetti mamandardy Qazaqstanda dayyndaugha da qarajat bólinse degen tilegimiz bar. Qazir búl mәselelerdi sheshuge óz kýshimizben әreket jasap jatyr­myz. Degenmen, mýmkindik shekteuli.

– Ángimenizge rahmet. Mon­gholiyadaghy qazaqtardyng dәl qazirgi ahualy turaly biraz habardar boldyq. Endi oghan jauapty tiyisti qúzyrly oryndardan kýtemiz.

Ángimelesken

Erlik ERJANÚLY,

jurnalist.

ALMATY.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381