Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 5908 0 pikir 5 Qarasha, 2014 saghat 23:35

JALAQORLAR JAUAPQA TARTYLSYN!

Tómendegi hatty redaksiyagha «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayynyng újymy joldapty. Hatta 20 qazan kýni Qoja Ahmet Yasauy kesenesin oryn alghan shetin jaghdaydy qatysty mәn-jay aitylghan. Hatty ózgerissiz jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

QR Mәdeniyet jәne sport ministri A. Múhamediyúlyna,

QR Bas prokurory A. Dauylbaevqa,

QR ÚQK-ning tóraghasy N.Ábiqaevqa

 

Qúrmetti Arystanbek Múhamediyúly!

Qúrmetti Ashat Qayzollaúly!

Qúrmetti Núrtay Ábiqayúly!

 

Ýstimizdegi jyldyng 20 qazany kýni Qoja Ahmet Yasauy kesenesining meshit bólmesining bir búryshyndaghy quysqa jasyrynyp alyp, dәret syndyryp otyrghan jerinen bir әiel ústaldy. Qoryq-múrajay qyzmetkerleri ony ishki erejege sәikes mekemearalyq kelisim-shart boyynsha qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etetin «Kýzet» qyzmetine ótkizgen. Al olar óz kezeginde әlgi әieldi Týrkistan qalalyq ishki ister basqarmasynyng sol mandaghy tirek punktine tapsyrghan. «Kýzet» qyzmetkerlerining aituynsha qasiyetti orynda aiuandyq jasaghan әielden psihikalyq auytqushylyq bayqalghan. Endi búl aiuandyq әreketting naqty sebebin qalalyq ishki ister basqarmasy anyqtap, zang talaptaryna say sheshim qabyldaydy dep senemiz.

 Osy jaghdaydan song arada bir kýn ótkende, yaghny 21 qazan kýni «Últ.kz», «Shyn.kz» sayttarynda jahangha jar salyp, «Áziret Súltan kesenesi dәrethanagha ainaldy» dep sýiinshi súraghanday bolyp jazylghan jazba jariyalandy. Shyndyghynda búl óz aty-jónderin kórsetpey, «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayy» RMM újymynyng atynan aryz jazudy әdetke ainaldyrghan aryzqoy arsyzdardyn, jalaqorlardyng Preziydent apparatynyng jetekshisi N. Nyghmatulinge, Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne sport ministri A. Múhamediyúlyna, Memlekettik qyzmet isteri jәne jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining tóraghasy Q. Qojamjarovqa joldaghan aryzy bolatyn. Osyghan baylanysty bizding aitarymyz mynau: 

1. Áziret Súltan kesenesine dәret syndyru – aiuandyq. Eger búl әreketti jasaghan adamnyng aqyl-esi býtin bolatyn bolsa, ol qylmystyq jauapkershilikke tartyluy qajet. Alayda bireuding sanaly nemese beysanaly týrde aiuandyq әreketke barghanyna bola qasiyetti Kesene dәrethana bolyp qalmaydy. Al osy aiuandyq әreketke bola Áziret Súltan kesenesin dәrethanagha teneu búl - әlgi aiuandyqtan million ese auyr hayuandyq dep bilemiz. Osyny jazyp otyrghan «adamnyn» ýiine bireu dәret syndyryp ketse, ol «mening ýiim dәrethanagha ainaldy» dep jahangha jar salmaq týgili, ol mәseleni tisinen de shygharmas edi. Eger bilip qalghan bireu «Pәlenshening ýii әjethanagha ainaldy» dep, maqala jazyp, basylymdargha jariyalatsa, ol jazghan adamdy sotqa berip, sazayyn tarttyrar edi. Olay bolsa, býkil músylman әlemi Áziret Súltan, yaghny әuliyelerding Súltany, Ahmet Sәny – Ekinshi Ahmet (Payghambarymyzdan keyingi) dep baghalaghan úly babamyz Qoja Ahmet Yasauiyding kesenesin, Úzyn oqty Ondan súltan, Ensegey boyly Er Esim han, Salqam Jәngir han, Áz Tәuke handardan bastap, Abylay hangha deyingi jiyrmadan astam han-súltandar men jalpy sany tórt jýzge juyq halqymyzdyng әulie biyleri, bahadýr batyrlary, iygi jaqsylary jerlengen, últtyq panteongha ainalghan qasiyetti oryndy dәrethanagha tenegen «adamdy» tabugha at salysyp, ony qatang qylmystyq jauapkershilikke tartqyzu әrbir qazaqtyng mindeti dep bilemiz.     

            2. Songhy 4-5 jyl kóleminde «Áziret Súltan» qoryq-múrajayy basshylyghynyn, atap aitqanda diyrektor M.Sadyqbekovtyng ýstinen toqtausyz «domalaq» aryzdar jazyluda. Aryzdar újym atynan, jekelegen újym mýshelerining atynan, tipti qala túrghyndarynyng atynan jazylyp jatqanymen, alayda aryz jazyp otyrghan adamdardyng kimder ekendigi әli anyqtalghan joq. Jәne sol «domalaq» aryzdar boyynsha qanshama tekseruler jýrgenimen  әli kýnge deyin aryzda kórsetilgen bir de bir mәsele dәleldengen emes. Bәri «Japtym jala, jaqtym kýie», «Tiyse terekke, tiymese bútaqqa» degen «ústanymdaghy», tasada túryp tas atatyn arsyz aryzqoy, jansyz jalaqorlardyng әreketi bolyp shyqty. Myna aryz da solardyng isi. Aryzqoylar qoryq-múrajayydyng júmysyna kóp zalalyn tiygizude. Odan bólek olardyng «domalaq» aryzdaryn qúqyq qorghau organdary, qarjy baqylau mamandary, ministrlik ókilderi qanshama ret tekserdi. Al múnyng bәri memleket ýshin qyp-qyzyl shyghyn emes pe? Al memleketke shyghyn keltiru de, Qazaqstan Respublikasynyng azamatyna naqaq jala jabu da qylmys bolyp tabylady. Mine, aryzqoylar toby sanaly týrde osynday qylmystyq әreketterge baruda. Olar M.Sadyqbekovke jala jabu ýshin qanday әreketke bolsyn barugha dayyn ekendikterin kórsetip otyr. Ózderi Áziret Súltan kesenesin dәrethanagha tenep, qorlap, aiuandyqtyng aiuandyghyn jasap otyryp jәne soghan M.Sadyqbekovty kinәlauy bizding sózimizge naqty dәlel bola alady dep oilaymyz. Jәne jalaqor-aryzqoylardyng 4-5 jyldan bergi jasap kele jatqan zansyz әreketteri olardy úiymdasqan qylmystyq top dep esepteuge jetkilikti negiz bolady dep esepteymiz.

            «Kóp jýrgen jylan ayaghyn kórsetedi» deydi dana halqymyz. «Áziret Súltan»   qoryq-múrajayynyng basshylyghyna qarsy úiymdasqan qylmystyq toptyng da ayaghy kórine bastady. Endi olardy naqty anyqtap, auyzdyqtap, qylmystyq jauapkershilikke tartu ýshin qúqyq qorghau organdarynyng aralasuy qajet. Olay etpegen jaghdayda qylmystyq top búdan da soraqy, zúlym әreketterge baruy mýmkin. Kesenege dәret syndyru aiuandyq әreketi de qylmystyq toptyng tapsyrysy boluy mýmkin ekendigin joqqa shyghara almaymyz. Sebebi «Kýzet» qyzmetkerlerining aituynsha olar Kesene ishinde aiuandyq jasaghan әieldi búrynnan tanidy. Jәne onyng aqyl-esi býtin emes dep biledi. Ol әiel óte jii kelip, Kesene aldyndaghy oryndyqta otyratyn bolghan. Kesenening ishine kirmeytin deydi.  Al әlgi әiel 20 qazan kýni tanerteng Kesene ashyla salysymen ishke kirip, kirgen boyda dәretke otyrghan. Artynsha qylmystyq top «Áziret Súltan kesenesi dәrethanagha ainaldy» dep, sýiinshi súraghanday bolyp jahangha jar saldy. Jәne M.Sadyqbekovty aiyptap, oghan shara kórudi ministrden, t.b. súrady. Qylmystyq top M.Sadyqbekovty aiyptau ýshin Kesene aldyna kelip otyratyn psihikalyq auytqushylyghy bar әieldi paydalanuy әbden mýmkin...

            3. Qylmystyq top M.Sadyqbekovke ne ýshin óshigip otyr? Múnyng basty sebebi: búryn Qoja Ahmet Yasauy kesenesine kelgen ziyaratshylardan týsetin sadaqa qarjy ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketetin. Sóitip qalghan bolmashy qarjy ghana (5-6 mln tenge kóleminde) «Áziret Súltan» qoryq-múrajayynyng arnayy esep shotyna týsetin. M.Sadyqbekov múrajay basshylyghyna kelgeli beri qatang tәrtip, myqty baqylau ornatty. Sonyng nәtiyjesinde bir jyldyng ishinde ziyaratshylardan týsetin qarjy kólemi 7-8 ese kóbeyip, 40 mln tengeden asyp jyghyldy. Búl kórsetkish ótken jyly 52 980 864 (elu eki million, toghyz jýz seksen myn, segiz jýz alpys tórt)  tengeni qúrasa, biylghy jyldyng 9 aiynda 43 925 951 (qyryq ýsh million, toghyz jýz jiyrma bes myn, toghyz jýz elu bir) tenge bolyp otyr (jinaqtalghan qarjy qoryq-múrajaydyng qajetine jaratylyp, qyruar júmystar, iygi ister atqaryluda. Alayda ol óz aldyna bólek әngime). Osynsha qarjynyng 70-80 payyzyn týrli qulyq-súmdyq, aila-sharghy arqyly qaltalaryna basyp kelgen naghyz aramza jemqorlardyng jalpy qansha qarjyny qymqyrghandaryn Bir Qúday biledi. Alayda olardyng úzaq jyldardan beri alayaqtyq әreketter jasap kelgen úiymdasqan qylmystyq top ekendigin osy qarjylyq kórsetkishterding ózi-aq kórsetip túrghan joq pa? «Jayynnyng qúiryghyn jegen tynysh jatpaydy» degendey, osynsha qarjyny jep kelgen alayaq jemqorlardyng da tynysh jatpasy belgili. «Domalaq» aryzdy domalatyp, shu shyghara bersek M.Sadyqbekovty qyzmetinen alyp tastaydy, sosyn birimiz basshy, qalghanymyz qosshy bolyp, búrynghyday sadaqagha qol salyp, qol salghanda da mol salyp, qarjygha qaryq bolyp, shalqyp ómir sýremiz degen oimen jalaly aryzdaryn qarsha boratuda. Tipti ótken jyly M.Sadyqbekovtyng ýstinen Qarjy polisiyasyna bir kýnde tórt aryz týsken bolatyn. Astanadaghylar múny tótenshe jaghday dep tauyp, shúghyl tekserudi Týrkistan qalalyq bólimine tapsyrghan. Sol aryzdar boyynsha qalalyq qarjy polisiyasynyng leytenanty B.Qalmúratov 2013 jyldyng 10 jeltoqsany kýni újymmen arnayy kezdesip, aryzdardyng mazmúnymen tanystyrdy. Jәne «aryz jazghan A.Jýnisov, A.Jýsipov, E. Jappasov degen adamdardy tanityndarynyz nemese osynday atpen aryz jazghan azamattar sizderding aralarynyzda bar ma?» dep súrady. Sonday-aq ol «QR zang talaptary boyynsha avtory belgisiz aryzdar iyesi býrkemelengen aryz bolyp tabylady da qarausyz qaldyrylady. Eger aryzdarynyz zang talaptaryna sәikes qaralyp, belgili bir shara kórilsin desenizder, onda aryzdyng astyna aty-jónderinizdi, meken-jaylarynyzdy tolyq kórsetuleriniz kerek. Al olay etuge batyldyqtarynyz jetpeytin bolsa, onda bizge kelinizder, zang talaptaryna say biz sizderding qauipsizdikterinizge kepildik beremiz» dep Qarjy polisiyasynyng meken-jayyn, ózining úyaly telefonyn aitty. Sonymen qatar prokurordyng rúqsatymen «Qazaqtelekom» mekemesimen birlese otyryp osy aryz iyelerin anyqtau baghytynda da júmys istep jatqandyghynan újymdy habardar etti. Sol kezde de biz tasada túryp alyp, aryz jazyp, újymnyng atyn bylghap jýrgen alayaqtardy anyqtap, shara kórudi qarjy polisiyasynan ótinip, újym atynan arnayy qauly qabyldaghan bolatynbyz. Odan bólek jazylyp jatqan aryzdardyng naqaq jala ekendigin aityp, qoryq-múrajayda atqarylyp jatqan auqymdy isterdi atap kórsetip, újymnyng әr mýshesi jeke-jeke qol qoya otyryp, sol kezdegi ministr M. Qúl-Múhammetting atyna eki ret hat joldadyq. «Aytpasa sózding atasy óledi». Býgin de qylmystyq toptyng jariyaly týrde jazghan jalaly aryzyna baylanysty ýnsiz qaludy jón kórmey, biz de óz sózimizdi jariyaly týrde aitudy azamattyq mindet sanadyq.

 

Qúrmetti Arystanbek Múhamediyúly!

            Sizden shyndyqqa mýlde say kelmeytin, negizsiz aryzdar jazyp, sizderdi de, bizderdi de, qúqyq qorghau organdaryn da әbigerge salyp kele jatqan, sol әreketteri arqyly memleketimizge qarjylay shyghyn keltirip otyrghan jәne últtyq maqtanyshymyzgha ainalghan qasiyetti Keseneni dәrethanagha tenep, qorlap, aiuandyqtyng aiuandyghyn jasap otyrghan qylmystyq topty qúqyq qorghau organdary arqyly anyqtap, qylmystyq jauapkershilikke tartqyzugha yqpal etuinizdi súraymyz. Jәne búdan bylay aryzdyng artynda naqty adam túrmasa, «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayy RMM-ne qatysty jazylghan «domalaq» aryzdardy Qazaqstan Respublikasynyng zang talaptaryna say qarausyz qaldyruynyzdy ótinemiz.  

 

Qúrmetti Ashat Qayzollaúly!  

Qúrmetti Núrtay Ábiqayúly!

Sizderden jogharyda aitylghan mәn-jaylardyng negizinde Áziret Súltan kesenesin dәrethanagha tenep, sol hayuandyq әreketteri arqyly qasiyetti Keseneni, әuliye-bi, han-súltan, bahadýr-batyr babalarymyzdyn  әruaghyn qorlap, halqymyzdyng ar-ojdanyn ayaqqa taptap otyrghan qylmystyq topty anyqtap, qatang qylmystyq jauapkershilikke tartudy súraymyz. Eger qúzyrly organdar shyndap kirisse elektrondy meken-jaylary, t.b. derek kózderi arqyly qylmystyq topty anyqtaugha bolady dep senemiz jәne  alayaq azghyndar jazalaryn alady dep ýmittenemiz. Eger olar taghy da qúzyrly organdardyng qúryghynan qútylyp ketetin bolsa, onda olar halyqtyng qarghysyna, әuliyelerdin, әruaqtardyng nalasyna, Qúdaydyng qaharyna úshyrasyn! Bizding aitarymyz osy!

Hat «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayy RMM újymynyng jalpy jinalysynda qabyldandy. 

Jinalys tóraghasy: Q.Arystanbekov

Hatshysy:  D.Arynova

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2288
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2789