Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 7651 0 pikir 29 Qazan, 2014 saghat 13:27

Qazaqstannyng sitatasy kóp keltiriletin ghalymdaryng esimderi belgili boldy

Qazaqstandyq avtorlar әleminde kóbinese fizika ghylymdary salasynda kóp sitatalar keltiriledi.

Ghylym salasynda sózderi jii sitatalanyp jýrgen Qazaqstandyq ghalymdardyng attary anyqtaldy, -dep habarlady «Últtyq ghylymiy-tehnikalyq aqparat ortalyghy» AQ.

Thomson kompaniyasynyng Web of Science ghylymy maqalalardyng iri әlemdik  aqparattyq bazasy ózine qazaqstandyq ghylymy jariyalanymdar turaly 11 158 mәlimetti qosady.

Avtorlardyng maqalalary halyqaralyq tәjiriybege sәikes, jariyalanym aldynda әdis-tәsilderi men jýrgizilgen zertteu sapasyna baylanysty, sonymen qatar,  alynghan nәtiyjelerdi dúrys jetkizuge baylanysty tәuelsiz saraptamadan ótkizildi. Júmysty ghylymy moyyndatu ózge ghylymy maqalalardyng avtorlarynyng maqalany sitatalau reytingisimen anyqtalady, búl reytingti  atalghan jýie avtomatty týrde esepteydi.

Fizika ghylymdary salasynda eng kóp sitatalanatyn maqalanyng avtory L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory Sergey Odinsov atandy. Fizika-tehnikalyq institut ghalymdarynyng – Ernst Boos, Bolat Jautyqovtyn, Nikolay Pokrovskiydin, Áset Baraqbaevtyn  jogharghy energiyalar fizikasy salasyndaghy jariyalanymdary súranysqa iye. Ortalyqta himiya salasy boyynsha ghalymdar L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-nen Dinara Birimjanova men Irina Irgibaevanyng júmystaryn atap ótude.

«EÚU-ning fizika-tehnikalyq fakulitetining qyzmetkerleri professor Ratbay Myrzaqúlovtyng jetekshiligimen sheteldik әriptesterimen birlesip týrli elderding zertteushileri tarapynan ýlken qyzyghushylyq tudyratyn astrofizika, kosmologiya jәne DNQ fizikasy salasynda zertteuler jýrgizude. Úsaq aghzalar, ósimdikter men januarlar biotehnologiyasy salasyndaghy eng kóp siltemeler QR Últtyq biotehnologiyalyq ortalyghy qyzmetkerleri – Erlan Ramanqúlovtyn, Aynúr Sәrsenovanyn, Irina Kovalichuktyn, Elena Ludvikovanyn, Mariiyam Volginanyn, Yuriy Grachevtyn, Amanqúl Bekenovtyng jәne olardyng sheteldik әriptesterining jariyalanymdaryna sәikes keledi», - delingen  taratylghan aqparatta.

Immunologiya salasynda professor Janat Ydrysovanyng (S.J.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisinalyq uniyversiyteti ) úmytshaq sklerozy mәselelerine arnalghan júmysy jii paydalanylyp sitatalanady. 

Web of Science-tyng ghylymy basylymdarynda jii úsynylatyn júmystar qatarynda medisinalyq genetika  jәne onkologiya salasynda zertteuler jýrgizetin qazaqstandyq ghalymdardyng eki júmysy bar. Olar – Jalpy genetika jәne sitologiya institutynan Áyken Asqapúly men Qazaq onkologiya jәne radiologiya ghylymiy-zertteu institutynan Saghynbek IYgisinov.

Dissiplina aralyq bolyp tabylatyn, tehnikalyq ghylymdar salasynda joghary sitatalanatyn júmys әlemdik aty bar qazaqstandyq arheolog Viktor Zaybertke (Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti) tәn.

 

Áleumettik ghylymdar salasyndaghy eng jii dәiekteletin, arheologiya men antropologiya mәselelerin qarastyratyn maqala Vashington uniyversiytetining avtorlar tobynyng qatysuymen  Qazaq arheologiya institutynyng qyzmetkeri Aleksey Mariyashev jariyalaghan.

Osy resurs basylymdarynda eng belsendi qazaqstandyq jariyalanymdardyng avtorlary - Ál-Faraby atyndaghy QazÚU, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU, Nazarbaev uniyversiyteti men E.Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining ókilderi.

«Jalpy alghanda songhy 3 jylda sheteldik ghylymy basylymdardaghy qazaqstandyq jariyalanymdardyng sany 2 eseden de artty, búl últtyq jazylulardyng halyqaralyq elektrondy aqparat kózderine tirkeluining tikeley nәtiyjesi bolyp tabylady», - dep habarlandy Últtyq ghylymiy-tehnikalyq aqparat ortalyghynda.

2011 jyldyng qazanynda QR BGhM tapsyrmasy men qarjylyq qoldauynyng arqasynda «Últtyq ghylymiy-tehnikalyq aqparat ortalyghy» AQ alghash ret halyqaralyq elektrondy aqparat kózderine últtyq tirkelu júmystaryn jýrgizdi.

2011–2014 jyldary ThomsonReuters (Web of Science), Springer GmbH (Springerlink) y Elsevier B.V. (ScienceDirect, Scopus) kompaniyalarynyng aqparattyq  bazalaryna últtyq jazylu boyynsha sәikes kelisimderge qol qoyyldy.

2014 jyldyng qazanyndaghy jaghday boyynsha ghylymy aqparattyng tolyq mәtindi jәne referatty resurstaryna 250-den astam qazaqstandyq ghylymy jәne bilim beru úiymdary qosyldy.

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290