Búdan alpys jyldan astam uaqyt búryn Korey týbegindegi qantógis itjyghyspen ayaqtalghan edi. Álemning alpauyt elderi kiylikken azamat soghysynan, әsirese, Ontýstik Koreya airyqsha zardap shekti. Al qazir osy el Aziya bylay túrsyn, әlemdegi ekonomikasy qaryshtap damyghan, sanauly memleketterining birine ainalyp otyr. Sóz joq, osynyng negizinde korey últynyng ómirshendigi men enbekqorlyghy, qaysarlyghy men tózimdiligining taby jatqany aidan anyq.

Osydan bir ghasyrday uaqyt búryn Soltýstik Koreyada dýniyege kelgen, sharuanyng balasy Chon Chju En arada kóp jyl ótken son, quatty kólik alpauytyna ainalaryn sirә, bilmegen shyghar. Alty balanyng bireui, onyng balalyq shaqtaghy basty armany kýrishti toya jeu edi. Birde ash, birde toq jýrgen jetkinshekting atasy bilimdi adam bolghandyqtan, nemeresine sol kezdegi býkil Qiyr Shyghysqa ruhany ýlgi – qytay tili men әdebiyetin ýiretti. Keyin onyng jas Chongha kóp septigi tiydi.

Jasy on beske kelgen son, jaratylysynan maqsatshyl bozbala oiyn-sauyqqa emes, qalayda ómirden óz ornyn tabugha úmtyldy. Ata-anasynan jasyrynyp, Seul qalasyna ketti. Kóp úzamay osyn­daghy kýrishti jetkizu jәne satu jónindegi kóterme sauda qoy­masyna ornalasty. Qojayyn oghan qoymanyng bir bólmesin paydalanugha berdi. Ol dereu velosiyped satyp alyp, qústay úshyp, tapsyrys bergenderge tauar jetkizip túrdy. Jastyghyna qaramastan, júmysyna adal, elgezek jәne tәrtipti edi. Osy qasiyetterimen de qojayyngha únaghan son, jarty jyldan keyin Chon Chju Enge satyp alynghan jәne satylghan kýrishting esebin jýrgizu úsynylghan. Jyldar jyljyp ótip jatty. 1937 jyly qojayyn auyrady. Ol qaytys bolmastan búryn, býkil isin 22 jastaghy Chongha senip tapsyrdy. Sonan song eki jyl boyy onyng isi órge domalap, jas kәsipker mol paydagha keneldi. Ókinishtisi sol, Koreyany biylep-tóstegen japon otarshyldarynyng jarlyghymen, basqalarmen qatar onyng da kәsiporyny kýshpen jabyldy. Amalsyzdan jas jigit qoldy bir siltep, ýiine oraldy.

Tughan shanyraghyna oralghan jigitti jaghymdy jaghday kýtip túrdy. Dýiim Shyghysqa tәn dәstýr jәne ata-anasynyng tandauymen Chon on alty jastaghy Ben Chjun Sukke ýilendi. Ata-anasymen az uaqyt túrghasyn, jas júbaylar Seulge qayta oraludy úighardy. Múnda ol kólik sheberhanasyna ornalasty. Keyin dostarynyng kómegimen garaj alyp, jeke «A-Do» degen jәne memlekettik kólikti jóndeytin әri qamtityn qyzmet ashty. Búl joly da isi algha basty. Ýsh jyldyng ishinde kәsiporyn úlghayyp, júmyskerding sany 20-dan 70-ke deyin ósti. Tabysy da jaman bolghan joq. Taghy da japondar onyng jolyn kesti. 1943 jyly sheberhanasyn qúral-saymanymen qosa tartyp aldy. Ótkennen sabaq alghan Chon oghan deyin 50 myng von(korey aqshasy) jinap ýlgeripti. Auylyna keri oralghan ol endi úsaq kәsipkerlikpen ainalysty. Onyng baghy 1946 jyly qayta jandy. Osy kezende japondar elden quylyp, olardyng ornyn amerikalyqtar basty. Biraq búlar kәsipkerlerge qyryn qaraghan joq. Sony paydalanyp, 31 jastaghy Chon eki inisi jәne әielimen Seulge keri oralyp, «Hende Auto Serviys» kompaniyasyn ashty. «Hende» sózining qazaqsha balamasy «zamanauiy». Alghashqyda ol AQSh-tyng әskery kóligin jóndeumen ainalysty. Birtindep kәsibi keneyip, kompaniya óz kóligimen qúrylys zattaryn tasugha kiristi. Bir qyzyghy sol, kompaniya atauyn eki ret ózgertti: birese «Hunday Motor Indastry Ko», birese « Hunday Sivil Indastry Ko» etip. Chonnyng ayaghynan tik túryp ketuine aghylshyn tiline jetik, amerikalyq әskery injenerlik batalionda audarmashy bolghan inisi Chon In En kómektesti. Korey biyligi aghayyndylargha kópir jәne bóget salu jóninde tapsyrys berdi. 1947 jyly Chon kәsip­oryndy onan әri keneytti. Biraq qiynshylyq ta bolmay qalghan joq. Mәselen, júmystyng jedeldigi, demalys kýnderi enbek etu degen siyaqty auyrtpalyqtar. Odan Chon qamsyzdandyru jәne júmysshygha kómek qorlaryn qúru arqyly qútyldy.

Arada jyldar ótken son, kәsip­kerlik qayratymen elge tanyl­ghan azamatqa Ontýstik Koreyanyng sol kezdegi preziydenti Pak Chjon Hy kónil audaryp, oghan che­boli (qarjy-óndiristik klas­ter) úiymdastyrudy tapsyrdy. Memleket basshysynyng úsynysyn qabyl alghan ol otanyndaghy túnghysh cheboldy qúrdy da. Sonyng nәtiyjesinde memleketting ishinara qarjylandyruyna ie boldy. Osydan son, onyng basqaruymen Tannyan qalasynda sement zauyty iske qosyldy. Ári qaray kәsipkerding kýsh-jigeri jәne qarjysymen Taylandta, elding astanasy Seul men Pusan qalasyn baylanystyratyn birinshi dәrejeli danghyl jol ómirge keldi. Tipti alystaghy arab elderine de sonday jol salyp berdi. 1967 jyly Chon ózining ataghyn shygharghan «Hunday» kóligin jasaytyn zauyt salugha kiristi. Alghashqy mәshiyne 1976 jyly jasalyp, naryqqa jol tartty. Qazir ol әlemdegi besinshi auqymdy kólik kәsipornyna ainalghan. 1971 jyly Ulisan qalasynda keme jasau zauytynyng qúrylysy bastalyp, ol 1974 jyly ashyldy. Ataqty kapitalist onymen shektelip qalmay, 1976 jyly teniz kemesine arnalghan qozghaltqysh jasau isine kiristi. Qazir atalmysh zauyt әlemdegi teniz kemesi qozghaltqyshynyng 35 payyzyn shygharuda. Býginde búl kompaniyanyng iyeliginde ýsh keme jasau zauyty bar. Búdan basqa, 2011 jyly 57 jýk kemesi qúrastyrylghan. Kompaniyanyng maqsaty men tabys kózi: sapaly tauar, innovasiyalar, ishki jәne syrtqy naryqty toltyru. Búghan sebep: kompaniyadaghy qatang enbek jәne oryndau tәrtibi, joghary dengeydegi úiymdastyru qyzmeti.

2008 jyldan bastap, «Hende» tobynyng keme jasaytyn zauyttary әlemde túnghysh ret «aqyldy keme» jasaugha kiristi. Yaghni, atalmysh keme negizinen elektronikanyng kómegimen basqarylady. Osynday alghashqy keme 2011 jyldyng nau­ryzynda birinshi tapsyrys berushige úsynyldy. Júmsalghan shyghynnyng jartysyn, yaghni, ýsh million dollardy memleket ótegen. Múnyng ózi innovasiyagha ýnemi mәn beriletin ahualdaghy memleket pen kәsipkerding ózara tiyimdi yntymaghynyng jarqyn kóri­nisi. «KIA Motors» pen «Hun­day Motors» týrli brendpen әlemge tanylyp jýrgen birtútas kom­paniyanyng ónimderi. Olar jyl sayyn naryqqa janartylghan eki nemese ýsh kólik modelin shygharyp jýr.Ásirese, songhy eki marka «Sonata» men «Avanteni» koreyler oryndy týrde maqtan etedi. Sol kólikter әlemning barlyq elinde, sonyng ishinde AQSh-ta da airyqsha ótimdi. Al «Hende» qúrylys kompaniyasynyng portfeli 2015 jylgha deyin týrli tapsyrys pen kelisimshartqa toly. Qazirding ózinde onyng qúny 50 mlrd. dollardan asyp ketipti.

Chon Chju En ómirining ekinshi jartysynda mol dәulet jinap alghasyn, Ontýstik Koreyanyng bel­gili sayasy jәne qoghamdyq qayrat­kerine ainaldy. «Oraza, namaz-toqtyqta» degen, onyng endi mese­nat­tyqpen ainalysuy eshkimdi tandandyrmaydy. Jaghdayyn týzegen kәsipker eshqashan ózining jarty qúrsaq balalyq jәne jas­tyq shaghyn úmytqan emes. Sóitip, ol 1999 jyly kommunistik qoghamda ómiri múqtajdyqtan kózin ashpaghan Soltýstik Koreyadaghy qandastaryna 500 sýtti siyrdy syigha tartty. Seulde ótken kezekti jazghy Olimpiadany oidaghyday úiymdastyrugha belsene aralasyp, basty demeushisi boldy. 2000 jyly Chon zeynetke ketip, ózining ornyna besinshi úly Chon Min Hundy taghayyndady. Al «Hunday Motors Korporeyshndi» qazir ýlken úly Chon Mon Gu basqarady. Ghúmyrynda kýrkeden shyghyp, kýmbezge deyin kóterilgen Chon Chju En 2001 jyly nauryzda, 86 jasynda mәngilikke kóz júmdy. Buddizm dinining jón-joralghysy boyynsha onyng sýiegi órtelip, kýli «Haman» atty әulettik molagha qoyylghan. Onda ózinen búryn ómirden ketken, segiz úlynyng ekeuining kýli bar. 2007 jyly qaytys bolghan kempirining kýli de sonda. Qazir Chonnyng sonyna múrasy retinde qalghan alyp kompaniyanyng týrli tarmaqtaryn úldary men nemereleri basqaryp otyr. Olar da ýlken úly Chonnyng әri shәkirtteri, әri niyettesteri. Shirkin, bizding qazaqtan da osynday elin órkendetip, atyn dýnie jýzine jayghan әuletter qashan shyghar eken?!…

Sóz sonynda aitarymyz, últtyq baspasóz men ghalamtorda jariya etilgenindey, biylghy mau­sym aiynan bastap, elimizde koreyding «Hunday» kóligin qúras­tyryp shygharu Qostanay qalasynda jýzege asyryluda. Nesi bar, ontayly sheshim, kónilge qonymdy jaghdayat. Sapasy men qasiyetteri jóninen nemisting nemese ózge de sheteldik kólikten kem týspeytin aziyalyq «temir túlpardy» da erttep kórsin, bizding qazaq balasy! Maqalagha «Aziya y Afrika segodnya» jurnalynan jәne ghalamtordan alynghan derekter paydalanyldy.

Serik Ihsanghaliy

Abai.kz