Qap-qara týnekti seyilt­kisi kelgen sәule kóz shaghylystyrady. Bizding auyldyng aspanynda Ay jasyrynghanymen, jasandy sәule jaryq shashady. Jaryq jyldamdyghyna ilese almaytyn jyndy kóbelekter men shirkeyler baghanany ainalyp, sharq úrady.
– Birimizding taghdyrymyz jyndy kóbelekke, birimizding taghdyrymyz kishkentay  shirkeyge úqsaydy. Mening kóbelekke úqsaghym kelmeydi, – dep kýrsindi ol.
– Shirkeyge kimning úqsaghysy keledi deysin?
Múnly jymiyp: – Sen qúmyragha otyrghyzylghan jabayy gýlge úqsaysyn, – dedi.   
– Appaq qúsqa ainalyp, aspangha úshyp ketkim keledi, – dep qiyalyma erik berdim.
– Appaq kógershin jabayy gýldi sabaghynan ayalay ýzip, gýldi túmsyghymen  tistep, aspanda úshyp jýredi, – dep qiyalyma qanat bitirdi. – Átten, kóbelekting qús úshatyn biyikke kóterile almay, qanaty talady.
– Kóbelekti ayaymyn. Qyzyl-ala qanatty kóbelekti ústay almaghanyma yzalanyp, shalqan gýline qonatyn aq, sary kóbelekterdi sypyrtqymen úryp, tabighattanudyng paraqtaryn toltyrdym.
Ol múnly jymiyp: – Erkek pen әielding qarym-qatynasy gýl men kóbelekting qarym-qatynasyn qaytalaydy. Sen biyik ýilerding terezesinen kórinetin qyzyl gýlge kóbelek qonghanyn kórding be? – dep betime súrauly jýzben qarady. 
– Dalanyng jabayy әri tabighy súlulyghyn jasandylyqpen salystyru – aqymaqtyq, – dedim. 
 – Óz tәnin qúmar oiynyna tikken jezókshe men kóbelekting ortaq úqsastyghy: olar ómirmen emes, ajalmen oinaydy, – degen ol әngimesin kilt ýzip:  – Qara mysyqty kórding be? – dep ýrke qarady. 
– Qara mysyq?
– Aldymyzdy kesip ótken ýlken qara mysyqty shynymen kórmeding be?
Dausynda tandanu men senimsizdik bar. 
– Kórmedim.
– Kózimdi júmugha jýreksinem. Týsimde qara mysyq pen balalary etime talasyp, sýiegimdi kemirip jatady. Úiyqtasam, kózimdi ashyp, jaryq әlemge qaraugha qorqam. Qara mysyq tughan sayyn eski shelekti sugha toltyryp, kózin ashpaghan mәulenderdi kezek-kezek sugha batyryp, óltire berdim. Kóktemde mәulenderin óltirip jatqan kezimde qara mysyq jolbaryssha atylyp, beti-qolymdy tyrnalap tastady. Jauyz adamnyng ýkimimen bir kýnnen artyq ómir sýrmegen balalaryn birtindep eski tamnyng ýstine tasydy. Qara mysyqtyng auzynda denesi salandap túrghan qúitaqanday myshym әli kýnge deyin kóz aldymda.  Mәulenderining óli denesin tilimen sipap jatqan qara mysyqty kýrekpen úryp, óltirdim. Qatygezdigimdi balalyq tentektikke balap, aqtaudyng ózi – qylmys. Beseumizdi bes erkekten tughan anama degen jekkórushilik sezimim jylyna eki-ýsh ret balalaytyn qara mysyqqa degen óshpendiligimdi oyatty. Sol kýni jabayy ang sekildi bizdi әr kezdesken erkeginen tughan anamdy qara mysyq sekildi óltiruge ant ettim. Jezókshening úrpaq órbituine qúqy joq, týsinesing be, qúqy joq! Jezóksheden jezókshe tuylady. Onynshy synypta  oqyp jýrgen kezimde eki ret týsik jasatqanymdy bilesing be? Búrymynnan bozbala tartyp oinasa, aghana shaghym aityp, úrghyzatyn aqymaq, mening balamdy óz qolymmen óltirgenimdi bilesing be? – dep kók kóilegimning jaghasynan tartyp, qylqyndyra bastaghanda, qorqynyshtan:  – Qútqaryndar! Óltirdi, qútqaryndar! – dep aiqay saldym. Biraq óz dausymdy ózim esty almadym. Jandýniyemning aiqayyn mylqau týn de estimedi.  
– Keshir, – dedi aspan jaqqa kóz tastap. – Keshirshi. Seni jaqsy kóre túryp, jek kóretinim ýshin keshirshi. Ghasyr... Ol mening sezimimdi qorlady.  Ghasyrgha ólim tileytinim ýshin keshirshi. Appaq әlemdi, ainalamdy qorshaghan adamdardy jek kóretinim ýshin keshirshi. Sen jazmyshqa senesing be? – dedi ol temekisin tútatyp. Sýirik sausaqtary dir-dir etedi. Iyghynan qiylghan qara shashyn jel terbep, appaq betin jas juyp jatty. 
Onyng sózin anyq estisem de qorqynyshtan oiymdy jinaqtay almadym.
– Bilmeymin...
– Menen qorqasyng ba? – dep myrs etti. – Ózim de ózimnen qorqam.
Denem dirildep, tona bastadym.
– Qosh bol! Biz әli kezdesemiz, – dep kónilsiz qoshtastym.
Tang atqanda ghana  kóz ildim. Úiqydan oyanghanda denem del-sal bolyp, basymdy kótere almadym. Qalagha eki kýn keshigip oraldym.

                                                 ***

Ol ekeumiz bir synypta oqydyq. Bastauysh synypta bir partada otyrdyq. Balalardyng sómkesinen nan úrlap, sabaqtan da birge qashtyq. Ýlken ýziliste songhy partagha (biz songhy partada otyratynbyz) dastarqan jazyp, men ýiden әkelgen mantyny, Aykórkem ashanadan satyp alghan tәtti susyndy, úldardan úrlaghan pәtir nan men sarymay jaghylghan tandyr nandy qoyyp, kishigirim «toy» jasaytynbyz. «Toygha» keyde qyzdardy shaqyryp qoyamyz, biraq úldargha auyz tiige de rúqsat joq.
– Mening pәtir nanymdy taghy da úrlap alghansyndar ma? – deydi Qúrbaqa-Dias.
– Sening apannan basqa eshkimning apasy pәtir nan pisirmey me? – degen әdettegi jauabymyzdy qaytalaymyz.
– Keshe apam tandyrda nanyn úmytyp ketip, kýidirip alghan. Tandyr nanymdy tanyp túrmyn. Nanymdy berinder, úrylar – dep kijinedi Maymyl-Qúrmash.
– Bizding apamda úmytshaq, ol da keshe nandy kýidirip alghan, – deymin men.  
Jetinshi synypta úldardan nan úrlamaytyn boldyq, tipti ýiden әkelgen nandy olardan jasyryp jeytinbiz. Nan úrlap jeudi qoyghannan bastap, Aykórkem menen  alystay bastady. Bir kýni dostyghymyzgha syzat týsetinin sezsem de, ony joghaltudan qorqatyn edim. Bәlkim, ol emes, men odan alystay bastaghan shygharmyn.
Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy daghdarys kezeninde de Aykórkem mektepke qyzyl-jasyldy qymbat kiyim kiyip, sәndenip keletin. Kýnde sheshemning qúrbysy tigip bergen qara yubka men aq koftany kiiden jalyqqan men oghan qyzygha da, qyzghana qaraytynmyn. Auystyryp kiyetin koftam bolsa da, yubkam bolmaghany esimde. Yubkam jeksenbi kýni juylyp, keppese, tanerteng kómekke ýtik keledi. Bir kýni yubkamdy kýidirip aldym. Anam әkemning qara shalbarynyng balaghyn  oiyp alyp, jamap berdi. Sodan kýzde maqta terip, aqsha tauyp, kiyim alghansha, jamau týsken kiyimnen qútylmadym. Mening jamau týsken kiyimim Aykórkemdi menen alystatsa, onyng minezindegi ózgeris meni odan alshaqtatty. Aykórkem sabaqtan jii qalatyn, oqu ýlgerimi de nasharlap ketti.
Bir kýni sabaqqa keshigip kelsem, Aykórkem men Ásima eki jerde jylap otyr.
– Aykórkem sheshesining qateligi ýshin eshkimning aldynda jazyqty emes, – dedi synyp jetekshimiz. – Ásima, sen odan keshirim súraugha tiyissin.
– Anasy bizding otbasymyzdy oirandaghany ýshin keshirim súraugha tiyispin be? Ol, bәlkim, mening әpkem shyghar? Menen eki ay ýlken ghoy, ony «әpke» deyin. Ápketay! Ápke, – dep Ásima ony keleke ete bastady.
– Anam әkemnen úrsyp jatqan kezde «Aykórkem, bәlkim, sening qyzyng shyghar» degenin estip qalghanmyn. Ol mening qaryndasym boluy mýmkin, – dedi anqau  Quanysh. 
Ýnsiz jylap otyrghan Aykórkem: – Malghún! Óshir ýnindi, malghún!– dep aiqay saldy. – Jeksúryn! «Ápke» deme meni, jeksúryn, – dep Ásimanyng jaghynan tartyp-tartyp jiberdi. – Malghún, men sening qaryndasyng emespin, – dep parta ýstindegi kitapty Quanyshtyng betine laqtyrdy. Men ony júbatpadym. Júbata da almaytyn edim. Anasy jezókshe bolghany ýshin onyng jazyqty emesin biz týsine almadyq. Erte boy týzegeni ýshin emes, jezókshening qyzy bolghany ýshin odan alystappyn. Áytpese, erte boy týzegen qyz az ba?! Eki búrymymdy tarqatqannan bastap, sheshemning onymen dostyghyma qarsylyghy da oghan degen jandýniyemning qarsylyghyn oyatypty. Sol kýnnen bastap bizding әrqaysymyzdyng sanamyzda «ol bizding әkemizding qyzy shyghar, bolmasa, atamyzdyng ne aghamyzdyng qyzy ma?» – degen kýdikti oy qylang bergen edi. Ony bir-birimizge ashyp aitpasaq ta, ol joq kezde bәrimiz onyng әkesin birge «izdeytinbiz».
Bizding auyldyng momyn traktoriysine tórt qyzymen túrmysqa shyqqan әielding súlulyghy  erkekterdi tәnti etipti. Áyelding esimi Júpar.  Auyldyng shetindegi jalghyz ýidi erler jaghy «Júpar iysi» deytin. «Júpar iysi» ýiin bizding auyldyng әielderi jek kóretin.  «Tәiiri «Sasyq ýidi» «Júpar iysi» dep ataghany nesi, ei», – dep kýiip-pisetin dәu apam. Bizding auyldyng qartaqúmarlary kartadaghy jalanash әielding beynesin de sol әielding atymen ataytyn. Biz mәdeniyet ýiining kitaphanasynan ertegi kitap jazdyryp alyp, oqyp jýrgen kezde kýieui sómke-sómke kitap әketetin. Kitapqúmar edi. Bizding bala  qiyalymyz kitapty kóp oqityn adamdy «danyshpan» dep payymdaytyn. Esimdi bilgen kezde onyng әielining jenil jýristi ekenin estigende alghashynda senbedim. Qalaysha «danyshpan adamnyn» әieli jezókshe bolady? «Áyeli dualap tastaghan. Sondyqtan әieli ne istese de, oghan qarsy túra almaydy», – dep týsindiretin ýlkender. Júpardy alghash kórgen kezde biz kórip jýrgen әielding birde-birine úqsamaytynyn týisigimmen sezindim. Sol sezinu men týisinu – qorqynyshty edi. Áyeldi kórgen sayyn boyymda týsiniksiz qorqynysh sezimi oyanatyn. Áyel qaladan auylgha jyl qúsynday siyrek keletin. Biz jetinshi synypty bitirgen jazda kýieui jyndanyp ketti. Qolyna shybyq ústap, «atyn erttep», kóshede shauyp jýretin. «Danyshpan adam» qorqynyshymdy emes, ayaushylyq pen jekkórushilik sezimimdi oyatatyn. Aykórkemning tórt әpkesi de túrmys qúrmady. Esesine bizding auylda nekesiz sәby kóbeydi. Aykórkem...  Súlulyghyna bizding auyldyng býkil jigiti súqtanghan Kórkem...  Bizding auyl súlulyqty baghalay almady. Súlu әielge erkek bitken ash qasqyrday ósh eken.  Dostyghymyz synalatyn qyl ótkelden men onyng qolynan jetektep óte almaghanym ýshin, qap-qara kózindegi múnyn týsine almaghanym ýshin jazyqtymyn.   

                                                                ***
Sol qoshtasudan keyin  Aykórkem ekeumiz arada segiz jyl ótken son  kezdestik. Tolysyp, kóz aldyna úsaq әjim týsip, kózindegi múng da terendepti.
– Ádemi erninnen jigit sýidi me? – dep qulana súrady.
Shamdanyp qaldym.
– Men balabaqsha tәrbiyelenushisine úqsaymyn ba?
– Joq, sen qúmyrada ósken jabayy gýlge úqsaysyn. 
– Úmytpapsyn. Tek әli appaq kógershin aspangha alyp úshqan joq.
– Ghasyr әli ýilenbepti. Ekeumiz de bir mezgilde bir adamgha ghashyq boldyq.
– Men Ghasyrdy úmytyp kettim, – desem de ózim alghash ret ghashyq bolghan bozbalany  anda-sanda esime alatynymdy, tipti keyde saghynatynymdy jasyryp qaldym. – Men saghan jiyrma hat jazyp, birde-birine jauap ala almadym, – dedim.
– Ghasyrdy men úmyta almaymyn. Sebebi, ol mening sezimime jauap qatpaghan jalghyz erkek. Ol meni emes, seni sýidi. Men sekildi súlu qyzgha kóz qiyghyn salmauy kýlkili ghoy.
– Key súlular erkekting mazaghyna ghana layyq, – dedim qyrsyghyp.
Ol týk te ashulanghan joq.
– Sen erekshe sýikimdisin, – dep erkelete betimnen sýidi. – Bilem ghoy, sen mening bolmysymnan qorqasyn, sýie túryp, sezimin túnshyqtyryp tastaytyn senen men de qorqam. Bir-birimizge mýldem úqsamasaq ta nege seni izdeymin? Menimen bir dastarqan basynda otyrghanyna namystanbaysyng ba?
– Týsinbedim?
– Mýlәiimsimeshi, tәkappar aqymaq,  – dedi yzgharly ýnmen. – Tәnimdi bir týnge saudalaghan erkekter mening esimde qalmasa da, olar mening tәnimdi úmytpaydy. Erkek ózin ómir boyy ayalaghan әielding jaqsylyghyn esten shygharsa da, aqshagha satyp alghan lәzzatyn úmytpaydy. Mening janym sezimdi izdemeydi, tәnim bolsa, aqshany sýiedi. Tәnim ar-úyatym men namysymnan da qymbat. Sezimim men ýmitim, qiyalym men armanym aldap ketti. Qaryzgha qúrbym bermegen aqshany tәnim tauyp berdi.     
– Sening ómiring – sening ghana shyndyghyn, – degennen basqa auzyma sóz týspedi.    
– Keshe úiqymnan  taghy da shoshyp oyandym. Týsimde qara mysyq beyitimning basyna balalapty. Qabirime bara qalsan, beyitimning topyraghyn shashyp, tyrnalap jatqan mysyqty qua kórmeshi, – dedi jalynyshty ýnmen. – Qabirime gýl qoymay-aq qoy, mysyqqa sýt әkelshi. Qayda barsam da, qara mysyq kólenkem sekildi erip jýredi. Terezeden qarap túrghan mysyqty  kórding be?  – dep kózin baghjityp, ýnsiz qaldy.  
– Sandyraq. Qalada kedeyding mysyghy da erkin emes. Eles,  – dep terezege moynymdy búrghanymda bizden kóz almay qarap otyrghan dәu qara mysyqty kórip, qorqynyshtan jýregim toqtap qala jazdady. Onyng qúddy adam sekildi jek kóre qaraghan jap-jasyl kózine úzaq qaraugha dәtim barmady. Kóz aldym qarauytyp, basym ainaldy.  
Ertesine kózimdi ashsam, auruhana tóseginde jatyr ekem.
Jas dәriger:
– Siz qara mysyq ta, kók mysyq ta kórgeniniz joq. Depressiyagha týsken qúrbynyzdyng qorqynyshy sizge de әser etip, qara mysyqtyng beynesin qiyalynyzben  kóz aldynyzgha elestetesiz. Qúrbynyzben úzaq uaqyt kezdesuinizge tyiym salamyn. Áytpese, siz de qúrbynyz sekildi jýike auruyna shaldyghasyz, – dedi.
– Qara mysyqtyng kózindegi óshpendilikti sezinseniz, siz de auruhana tóseginde  jatar ediniz.
– Sizding jýikeniz sharshaghan.
– Jýikemning sharshaghany ras. Biraq ýnemi depressiyada jýretin adamdardyng «qara mysyq elestedi» degenin estisem, qúlaghym kereng bolsyn.
Dәriger jauap qatpay, kýlimsiredi. 
Jas dәrigerding sýikimdi jýzi, túnghiyq janary Ghasyrdy esime týsirdi. Sol sәtte Ghasyrgha degen sezimimdi onymen birge auylda qaldyryp ketkenimdi sezindim.  Qala Ghasyrgha degen sezimimdi suytyp, saghynyshymdy ghana saqtap qalypty. 
– Shynayy sezim de úmytylady, – dep kýbirledim.
– Ne deysiz? – dep dәriger betime súrauly jýzben qarady.
– Siz bala kezinizde qyrdan qyzghaldaq terdiniz be? 
Ol jymiyp, basyn shayqady: – Bizding auylda tuysymyz bolghan emes. Ata-anam balalar ýiinde tәrbiyelengen. Qyrdan qyzghaldaq tere almadym. Sayajayda kóshet otyrghyzyp, bau-baqshany sugharyp, alma jinadym. 
Ertesine oyanghanymda ýstel ýstinde qúmyrada túrghan bes tal qyzghaldaq pen qasymda úiqymdy kýzetip otyrghan sýikimdi dәrigerdi kórdim. 
– Qyzghaldaqty qyrdan arnayy sizge arnap terdim, – dep úyala jymighan dәriger ayaghyn jenil basyp, bólmeden shyghyp ketti.
Dalanyng iysi shyqpaytyn qyzghaldaqty keudeme basyp, ayaghymdy qorqa basyp, terezege jaqyndadym. Dalada kóktemning iysi shyghady. Su tamshylaghan órikting japyraghy dir-dir etedi. Órikting bútaghyna qonaqtaghan torghay suyqtan tonyp, býrsendeydi. Aghashqa órmelegen mysyqtan qorqyp, kózimdi júmdym. Kózimdi ashqanda úry jýrispen, torghaygha jaqyndap qalghan shúbar mysyqty kórdim. Eki tal qyzghaldaqty laqtyryp, qústy ýrkitip jiberdim.   
– Qoryqpanyz, auruhana aulasynan búl jabayy mysyqty men kýn sayyn kórem, – degen dauysty estip, artyma jalt qaradym. Jas dәriger júmbaq jymiyp: – Sezimning iyesi – qyzghaldaq emes, jýrek, – dedi.
Biri aghashtyng bútaghyna ilinip, biri jerge týsken qyzghaldaqqa kezek-kezek qarap, úyalghanymnan kózimdi alyp qashtym.  
– Siz meyrimdiliginiz ýshin úyalugha tiyisti emessiz, – dedi ol. – Siz gýldi laqtyryp tastaghan joqsyz, torghaydy ajaldan arashalaghynyz keldi.
Jauap qatpastan qúmyragha qolymdaghy ýsh tal gýldi salyp, dәrigerge kózimning qiyghymen qaraghanymda, ol kýlimsirep túr edi. Dalanyng iysi shyqpaghan qyzghaldaqtan sezimning iysin sezindim...

Abai.kz