Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Kýbirtke 7630 0 pikir 13 Qazan, 2014 saghat 14:14

QOLJETIMDI BASPANA JÁNE QAZAQ

Keyde kýlli týrki júrty kýrkesiz kýn keshpegen ótken ghasyrlardy ansaysyn. Bayy baylyghyn ýiining qanatymen ólshep, jarlysy lashyghynyng jyrtyghynan jasyp qarap túratyn sol zamannyng ózinde diuanadan basqanyng bәri baspanaly bolghan desedi. Al keyingi eptep otyryqshylyqqa boy úsynghan kóshpendi qazaqtyng siqyna qarasang – qynjyla týgeysin. Ágәrәki, osynau Almaty siyaqty әidik shahardyng kóshesinde túryp, ýsh tas atsang – ekeui baspanasyz qazaqqa tiyetini barshagha bayan. Búl qasiret tipti keshegi dauylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyng otty jyryna da arqau bolghan. Aqynnyng sol bir óleninde: «Berseng ber, bermeseng qoy baspanandy, sonda da tastamaymyn astanamdy...» dep shamyrqana ýn qatuy – sonyng aiqyn dәleli ispetti.

Asylynda, pәter jaldaghan paqyr keypindi eskermey, «Jetim búrysh» saghalaghan ýisiz-kýisiz qazaqtyng jәuteng taghdyryna janyng ashyp, jýreging syzdap jýretini aqiqat. Osyndayda «jyghylghan ýstine – júdyryq» bolyp, júrtynnyng júqana tirligi kókirek túsyndy aighyzday týsse, qalay shydamaq kerek?! Birer kýn búryn ghana otandyq telearnalardyng bireuinen: «Aqtóbede eng jas batyr ana mal qorada túryp jatyr» degendi jazghan qúlaghymyz estip qalghany bar-túghyn (http://www.ktk.kz/kz/news/video/2014/10/07/21300). «Búl ne degen masqara?» dep jaghamyzdy ústadyq. Baqsaq, 32 jastaghy Aysәule Satybaldiyeva 8 qúrsaq kóterip, qazir toghyzynshy sәbiyin jaryq dýniyege әkeler aldynda da ýisiz-kýisiz jýr eken. Osynsha targhalang ghúmyrdy baspanasyz kýide basynan ótkergen Ardaqty anagha ishtey sýiinesin, sýiine otyryp kýiinesin! Ókinishtisi sol – óser elding balasy... «mal qorada» erjetude.

Búrynyraqta on bir qúrsaq kótergen Meyramkýl Aydarovanyng (Ontýstik Qazaqstan oblysy Qazyghúrt audanynyng Sabyr Raqymov auyldyq okrugine qarasty Qyzyl ata eldi mekenining túrghyny) baspanasyz ekeninen de habardar bolghan edik. Sol kezdegi altyn qúrsaqty ananyng bar uәji: «...Ýkimetke ókpem bar. Qansha jerden balalargha kómektesemiz dep aitqanymen, sol sózderining oryndalyp jatqan bireuin kórmedim. Balamnyng ýlkeni mektepti endi bitirdi. Ony oqytu ýshin qarjy kerek. Auylda júmys taghy joq. Kýieuim kólik apatyna úshyrap, júmysqa jaramsyz bolyp qalghan. Qazir bir ýide 13 adam ay sayyn balalargha beriletin 11 myng tenge jәrdemaqyny talghajau etip otyrmyz», – deumen shektelgen.

Al múnday ózekti mәselelerge bey-jay qaray almaytyn bir jan bolsa, onyng da sol analar qatarynan tabylatyny aitpasa da belgili. Búghan mәjilis deputaty Orazgýl Asanghazynyng bir súhbatynda: «Baspasózden kóp balaly analardyng qaydaghy bir «ýishikte» túryp jatqandyghy turaly jii oqimyz. Elimizde demografiya mәselesin jolgha qoi ýshin, kóp balaly analargha jasalatyn qamqorlyqty barynsha kýsheytu – qúptarlyq is bolar edi», – dep aitqanyn mysalgha keltiruge bolady (http://www.aikyn.kz/articles/view/52518 ).

Búl ne sonda? Biylikting әleumettik jaghdayy jaqsaryp, qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq boldy desken qarapayym halqynyng syqpyty osy bolghany ma? Qúrqyltaydyng úyasynday qojyragha zar bolghan qazaqtyng mún-múqtajyn osydan-aq biluge bolmas pa edi?! Ásirese qazaq qoghamynda ózgeden syiy alabóten bir jan bolsa, ol – ana ekeni aiday shyndyq. Al sol qasiyeti men syiy artqan anagha, onyng ishinde altyn qúrsaqty analargha qazir bizding elding qúrmeti osynshalyq bolyp túrghanda, ózge azamattardyng «baspanalap» baybalam saluynyng ózi әzirge әbestik bolatyn týri bar. Osydan song ýkimetting «qaljasyna» qaraylap kóriniz!

Endi sózimizge túzdyq ýshin qashan da qos ókpede túratyn qos qala Astana men Almaty qalalaryndaghy túrghyndardyng baspanamen qamtylu jaghdayyna zer salyp kórsek. Áueli myna bir kórsetkishterden attap kete almaymyz. Naqty aqparat kózderinde: «Astanada 900 mynnan astam halyq túryp, olardyn     60 %-y pәter jaldap kýn kórude» delinse, al «Almaty shaharynda 7 myng kópqabatty túrghyn ýy men 115 mynnan astam jeke sektor tirkelgen eken. Biraq qúzyrly oryndar sonyng jartysynan astamynda jalgha pәter alushylar qonys tepkenin anyqtaghan» (http://www.turkystan.kz/kz/ articles/view/48756). Múnda Alatau etegindegi alyp megapolistyng boyyna jasyrghan bir shyndyghyn ashpay ketu – qiyanat!

Estuimizshe, 1979 jyldary qazirgi Almaty qalasyna qazaqtardy tirkeuge túrghyzugha tyiym salynghan desedi. Sonyng saldarynan almaly shahardyng kópqabatty ýileri kelimsekterding uysynda ketken kórinedi. Ony myna derekten-aq bayqaugha bolatynday. «Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, 90-jyldardan býginge deyin auyldan qalagha 2,5 mln halyq kóship kelgen. Onyng bir milliony tek Almaty qalasyna qonys audarghan» (http://www.kazakzaman.kz/kz/newsDetail_getNewsById.action?newsId=56264). Demek, osynsha kóp mólsherdegi qazaq janaghy biz jariya etip otyrghan «solaqay tyiymnyn» soyqanyn kórgeni anyq! «Tas – týsken jerine auyr» ekenin eskersek, sol kelimsek-tastardyng kesirinen kóp qazaqtyng baspanasyz jýrgeni taghy shyndyq! Masqarasy sol – maghan osy qalada әlgi bir súrqiya tyiym әli «әlimjettik» isteytindey kórinedi. Qayda barsan, pora-porasy shyghyp, tirkeluge oryn tappay jýrgen qazaq!

Osylay bola túra, «ýmitsiz – shaytan isi» degendi úmytpaytyn qazaq erteninen ýmit ýzgen emes. Onyng ber jaghynda sudyraghan tәtti ótirikterge kim aldanbaghan?! Alghashynda «2005–2007 jyldargha arnalghan Memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasy», odan keyingi jyldary da jalghasyn tauyp «2008–2010 jyldargha arnalghan Memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasy» bolyp, kәri qyzdyng toyynday úzara týsken. Keyinnen «Qoljetimdi baspana-2020» Memlekettik baghdarlamasy da halyqty túrghyn ýimen qamtamasyz etemiz dep daqpyrttata jar saldy. Jyl qúrsaghynda tolghatyp jýrip ómirge kelgen búl joba el preziydentining 2012 jylghy halyqqa arnaghan Joldauynyng negizinde jýzege asty desedi bilgishter. Osyghan oray ýkimet 2012 jyly «Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasyn bekitken. Baghdarlama ayasynda 2012–2020 jyldary 69 mln sharshy metr túrghyn ýidi qoldanysqa beru kózdeledi. «Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasyna qatysudyng negizgi sharty — «Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankinde» jeke shotynyzdyng boluy jәne de keminde ýsh jarym jyl boyy túraqty týrde aqsha audaryp otyrghan boluynyz kerek.

Múnymen qoymay, siz osy uaqyt aralyghynda ýy qúnynyng shamamen elu payyzyn jinap ýlgeruiniz shart. Bir bólmeli ýidi shamamen 60 myng AQSh dollaryna teng dep alsaq, onyng elu payyzy 4,5 mln tenge bolmaq. Búl somany bes jyl jinau ýshin, ay sayyn bank shotyna tura jetpis bes myng tengeden salyp otyruyng kerek.

Endi oilap kóriniz, Qazaqstan halqy túrmysy jaghynan negizinen eki tapqa bólinedi. Múny songhy kezderi ekonomister de aityp jýr. Olar joghary tap pen tómengi tap (ekonomikanyng túraqty boluy ýshin, orta taptyng kóp bolghany manyzdy deydi sarapshylar – Q.Q.). Endi sol tómengi taptyng ortasha ailyq kórsetkishin qúlaghynan sýireseniz de, bes jyl boyy salyp otyratyn baqanday 75 myng tengeden asa qoymasy shyndyq. Sonda bylayghy kezekte keptelip, byqyghan júrtqa qanday tiyimdilik kórip otyrsyz?

Áupirimdep salym salushylar da tabylar. Osy aralyqta baspana kezeginde túrghan ýmitkerlerding sany kýn sanap artyp kele jatqanyn biylikting susyny qanyp aitatyny taghy bar. Bir rette QR ónirlik damu ministri Bolat Jәmishev: «2011 jyldan 2014 jylgha deyin túrghyn ýy kezegi eki ese kóbeydi. Baspana úsynu mýmkindikterining keneni túrghyn ýige degen súranysty arttyrdy. Sondyqtan ýsh jyl ishinde túrghyn ýy baghdarlamasyna kózqarasty qayta baghalau kerekpiz», – degen bolatyn. (http://kaz.tengrinews.kz/kazakhstan_news). Al sol kezekting qaghazbastylyq pen kezekke túru ýshin shash etek qiynshylyqqa úrynghan, biylikke ókpesi qara qazanday halyqtyng soryna ainalghanyn bilmeydi-au búl sheneunik?!

Mәselen, Ayzat Raqysheva esimdi múghalim bir internet- saytta: «№156 jalpy bilim beretin mektepting bir bastauysh synybynda oqityn 25 qazaq oqushynyng tek ýsheuining ata-anasynda ghana jeke menshik ýii bar eken... Al qalada túrghyn ýy kezegine túru ýshin, qolynyzda 12 qújat boluy shart. Eger qújattyng bireuin rәsimdey almasanyz, túrghyn ýy kezeginen ýmittenbegen jón. Al búl qújattardy jinau qiynnyng qiyny», – deydi.

Al osy baghdarlamagha qatysushy Bauyrjan Karipov: «Býginge deyin Memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasyna 2 ret qatystym... 2011 jyldan bastap tirkeldim. «Astana qalasynyng túrghyn ýy basqarmasy» memlekettik mekemesining qolyma bergen anyqtamasyna sýiensek, 25.01.2011 jyly 8766-shy adam bolyp kezekke túryppyn. 2012 jyly 1 qazanda kezegim 8642-i oryngha jyljyghan. Qarap otyrsanyz, kezegim 1 jyldyng ishinde 124 adamgha qysqarghan eken. Áriyne, búnyng ózine de quanyshtymyz», – degen eken (http://www.kazakzaman.kz/kz/newsDetail_getNewsById.action?newsId=56264).

Áriyne, búl taryqqanda talghajau etken «quanyshynyn» siqy deuden basqa amal bizde joq. Bastauysh mektepte oqyp jýrgen qaryndasyma ermek tabyldy dep bilip, eseptetip kep jibersem: jalpy kezektegi 8766 adamdy jylyna qysqarghan 124 adamgha op-onay bólip bere salar edi. Ári qiyapor minezine basyp: «Adamdy adamgha bólip ne kórindi sizge?» – dep, «70» degen oida joq sandy uystata salar edi. Bәrekeldi, janaghy azamattyng túrghyn ýy kezegi 70 jylda «jetip» kelmek! Bәlki, aspandaghy qaz etinen osy dәmetkeni – dәmetken!

Atalmysh jobanyng ayaq alysyna shendiden ókpelegen bir adam bolsa, búrynghy ýkimet basshysy Serik Ahmetov bolatyn. Ol ýkimet tizginin ústaghan aralyqta әielder qauymynyng demalysqa shyghu jasyn úzartqanymen qatar, baspana isine shýiliguimen de erekshelengen edi. Alayda ónirlik damu ministri Bolat Jәmishevting shimirikpey: «Jalgha beriletin baspananyng qúrylysy boyynsha jyldyq jospardy barlyq әkimdikter týgel derlik oryndady», – dep esep bergeni de ótkenning enshisi bolyp qaluda. 2020 jyly baghdarlamagha say 75 myng pәterding paydalanugha beriletinin kónilge toq sanasa kerek sheneunik atauly. Al ol sanattaghy qazaghynyng da jyrtyghyn jamay almasy anyq!

P.S. Jer kólemi boyynsha әlemning toghyzdyghynan kóringen Qazaqstangha bes Fransiyanyng syiyp ketetinin de estigenbiz. Astyna altyn tósep jatudy ghana ansaytyn jylan ghúmyrly biylikting shyn mәninde baspana men basqana da bas qatyrar jәii bolmasa kerek. Áytpegende Últtyq bankting mәlimeti ótirikke shyghar ma edi, kim bilsin?! Bank basshylyghynyng aitqanyna sensek, elimizde 2007 jәne 2014 jyldar aralyghynda «ipotekagha» baylanghan 200 myng adamnyng 30 myny nesie tóleuge qauqarsyz kórinedi. Endi oghan ýkimetting kezekti bir otyrysynda «baghdarlama ayasynda salynatyn baspananyng qúny әr sharshy metrge 5 jәne 10 myng tengege ósetindigi» aitylghanyn eseley beriniz. «Qoljetimdi baspanagha» qolynyz jete me eken?..

Qozybay QÚRMAN,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 36 (260) 09 qazan 2014 jyl 

 

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Qoljetimdi baspanagha

qazaqtyng qoly neshe jylda jetedi?

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2753
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2127
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893