Alash arysy: Peruash Kәrimúly
Keshegi kenes imperiyasynyng qazaq dalasyna týsirgen auyrtpashylyghy san ghasyr arpalysqan ata jau – jonghar shapqynshylyghynan asyp týskeni tarihy derektermen anyq aiqyndalghan. Alghashqy revolusiyalyq tónkeris, 1930-jyldar basyndaghy asharshylyq pen 1937-1938 jyldarghy qughyn-sýrgin zúlmattaryn halqymyz ómiri úmytpaydy.
Alashtyng arystaryn azapqa týsirgen sol zamannyng jendetteri keshirim degen qasiyetti mýldem moyyndamaghangha úqsaydy. Bizding maqalamyzgha arqau bolyp otyrghan asyl azamat Peruash Kәrimúly 1937 jyly NKVD-nyng abaqtysyna jabylghanda bar bolghany 23 jasta eken.
Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiytetining múraghatynda kórsetilgen derekterge sýiensek, Peruash Kәrimúly 1937 jyldyng 14 nauryzynda Erkinshilik (Ereymentau) audanyndaghy NKVD bólimshesi taqqan: «Elde revolusiyagha qarsy әdebiyetter taratyp, iritki tughyzu júmystaryn jýrgizdi» degen aiyppen qamaugha alynghan.
Jarty jyldan keyin Qaraghandy oblystyq soty bosatugha sheshim shygharsa, bir aigha jetkizbey Qazaq KSR Jogharghy sotynyng tóraghasy ony qaytadan týrmege toghytqan.
Bes jylgha әri qatang rejimdegi jazagha kesilgen ardaqty el azamatynyng sonynda sýigen jary Erke men bir jasar úly Túrlybek qalady.
Múraghattyng aiyptaushy jaq kórsetken hattamalarynyng birinde: «…Bayshyl elementtermen, revolusiyagha qarsy últshyldyq kónil-kýidegi túlghalarmen baylanysyp, Alash Ordanyng әdebiyetin jinaghan jәne el arasynda últshyldyq nasihat jýrgizgen», degen derekter men onyng bolghan jerlerining tizimi kórsetilipti.
Sol kezderi stalindik sayasy qughyn-sýrginde Qazaqstan boyynsha 105 mynnan asa adam: «tap jaulary», «últshyldar», «jat pikirdegiler», «әleumettik qauipti elementter» degen meylinshe kýdikti jalalarmen, jas ereksheligi, jynysyna qaramastan, týrmelerge ayausyz qamala bergeni belgili.
Elim dep eniregen bozdaqtardyng biri ústazdyq joldy qughan jas jigit Peruash Kәrimúly edi. Ol jergilikti túrghyndardyng últtyq erekshelikteri men mýddelerin qorghaghan keshegi ayauly arystarymyz Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev pen Mirjaqyp Dulatovtyng isin jalghastyrushy naqty izbasary bolghany ýshin basy qúrbandyqqa shalyndy. Kesilgen jaza ótelip shyqqannyng ózinde ol kisige shygharylghan ýkim boyynsha 3 jyl boyy syrtqy dýniyemen baylanysugha qatang tyiym salyndy. Ádiletsiz qoghamnyng synar ezuli sot jýiesi osylayshy ony azamattyq barlyq zandy qúqyqtarynan aiyrdy.
Peruash Kәrimúly 16 jasynda múghalim bolyp, tughan auylynda mektep salyp, ony 1936 jylgha deyin basqaryp túrghan. Enbektene jýrip, ol әueli eginshilik, keyin Aqmola pedagogikalyq tehnikumdaryn, 1934 jyly Almatynyng oqu-aghartu komiytetteri tóraghalarynyng biliktiligin kóteretin arnayy kurstardy ayaqtaydy.
Sol 1936 jyldan bastap Erkinshilik audanynyng bilim bóliminde inspektorlyq qyzmetting jetegin qolgha alghan. Peruashtyng batyl is-qimyldary, jastargha degen janashyr sózderi biyliktegi keybir nadandardyng kónilinen shyqpaghany anyq. Maghjannyn, Súltanmahmút pen Abaydyng ólenderin jatqa bilgen jigitting sol kezdegi әrbir qadamy, aitqan sózderi NKVD-gha jedel aqparat bolyp jiyi-jii týsip jatty. Qyzyl qyrghyn әkelgen bolishevikter diktaturasy Alash iydeyalary men múratyn kózdegen, aghartushylyq isin qolgha alghan qaysar jangha qorqynysh úyalata alghan joq. Basyn qaterge tikken ol batyr babalarynyng salghan sara jolynan ainymady. Sol ýshin auyzben aityp jetkize almaytyn auyr jazalardy basynan keshirdi, sýiikti jary Erkesi men túla boyy túnghyshy Túrlybeginen mәngilikke kóz jazdy.
1938 jyly habar-osharsyz ketken ayauly el azamaty Peruash Kәrimúly tek 1961 jyly Qazaq KSR Jogharghy soty tóralqasynyng qaulysymen, 23 jyl ótken song ghana tolyq aqtaldy.
Ereymenning Maltabar auylynda janadan salynghan orta mektepke onyng aty berilip, respublikalyq dengeyde aqyndar mýshәirasy ótti. Belgili jazushy-ghalymdar: Qazaqstan Jazushylar odaghynyng ekinshi hatshysy Ghalym Jaylybay, Israyyl Saparbaev, Serik Túrghynbekov, Seyit Qasqabasov, Serik Negimov, Parlament Senaty men Mәjilisining deputattary da oghan belsene atsalysty. Mәjilis deputaty, «Aq jol» partiyasynyng jetekshisi, belgili sayasatker Azat Peruashev atasy ansaghan egemen elding kónil jadyratar mereyli kýnderin tughan halqymen birge tamashalaugha mýmkindik aldy.
Tәrbiyelik mәni zor búl shara sony kesh bata Ereymentau qalasynyng ortalyghynda el jastaryna arnalghan óner júldyzdarynyng gala-konsertine jalghasty. Erbolat Qúdaybergenov, Marjan Arapbaeva, Ayqyn, Dos, taghy basqa kóptegen estrada әnshilerining óneri qalyng kórermenderding kónilin erekshe bir serpiltti.
Janat TÝGELBAEV,
Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi.
Abai.kz