A. Nýktesi

– "Barmyn..." dep oiymdy oigha sendiremin...
– ...Dýniya-ay, nege sonsha móldiredin?!
– Jasaurap qos janarym Janym úlyp,
Beyuaqyt kýnbatysqa telmiremin...
– "Kýnbatysqa kýdiksiz qarasanyz..."
– Batystan Kýn shyqqansha adasamyz...
– Uaqyt bayaulaydy, Jyn asyghyp,
Jarassaq jýrekpenen jarasamyz.
– Ózimnen-ózim qorqam senesiz be?!
– Taghdyrdyng salghanyna kónesiz de...
– Ol Bizdi moyyndaydy, (kesirdi aitam)
Óshikti nege maghan, nege Sizge?!
– Rasynda ol da kórkem, men de kórkem,
Qúdaygha sen be bóten, men be bóten?!
– Jal-qúiryqsyz jalghannan, oqtay zulap,
Jarq etip, Siz siyaqty men de ketem.
X. nýktesine...

B. Nýktesi

– Jer auyrlap barady...
– Auyrlasyn.
– Oy da auyr...
– Imanyng auyrmasyn.
Jýregin auyrtpashy adamdardyn,
Ár adam – taghdyrlasyn, bauyrlasyn.
– Men talay aighay saldym "sýiemin" dep,
...aldaydy.., sodan keyin kýiemin kep...
– Ayghay men aqyl qatar jýre me eken?
– Bilmedim... Sabyrymdy tirek etem...
– Seni sózben sipaghan aldamshylar,
Ózining aldanghanyn bile me eken?!
– Bizdegi uaqyttyng ólsheminde,
Zil basyp kótertpeydi ensem mýlde...
– Oy taza da – Jan taza, Ólim súlu,
Sher tolqyr kónilinning kemseninde!
– Jer auyrlap barady, úryspaghyn...
– Ayttym ghoy, barlyq adam – tuystaryn.
– Neni izdeymin bilmeymin neni ansaymyn???
– Kózderinnen sýieyin, dúrys bәri...  

S. Nýktesi

– Myna Joldy...
– Erikten tys taghdyrmenen jazghasyn,
Neni oilasyn tәuekelshil әz basyn.
– Uaqyt pen kenistikke tәueldi
Oy degen ne?! 
– Mening qonyr kýrsinisim - kóz jasym.
– Aq dúghadan jaraldym,
Bәlkim, mәngi dúgha bolyp qalarmyn...
– Qúpiyasy, kilti myna ghalamnyn,
Kýlkisinde, jýreginde anannyn...
– Kýlki???
– jәne Kóz jasy ghoy...
– Kim ýshin?
– Ana degen – jýrek ýshin... Núr ýshin.
Oqylady meyirimen anannyn
Jýrek degen – Kitap qoy ol dúrysy.
– Eshteneni týsinbedim, qúrysyn!
– O dýnie men Bú dýniyanyng arasy –
Sabyrynnyng tobasy.
– Myna Joldy...
– F. Nýktesin qarashy...

D. Nýktesi

– Qúday Qalam siltegende jaraldyn...
– Uaqyt pen kenistikte joghaldym.
– Úmytshaqsyn...
– Sen esine týsirshi.
– Sózge ainalghan jýrektegi janardyn,
móldirimin...
– Qaydan keldin, qayda ketip barasyn?!
– Taghdyrymmen taba almadym jarasym.
– Ruhynmen jalghamaqshy bolasyn,
Eki dýnie arasyn.
– Ghúmyrymmen gharysh jaqqa úmtyldym...
– Beker bәri...
– Jan ishinde júlqyndym.
– Tandau erking qaq mandaydan ýsigen,
Qorshauynda qúmarmenen qúlqynnyn.
– Dýniyeni ózgertpekshi bolghanmyn,
– O, endeshe taghy, taghy aldandyn.
– Men - gharyshpyn...
– Iya, oghan dauym joq...
Nege sonsha jalghyz qalsang qorlandyn?!
– Áuel bastan Ansar edim – sebebi...
– Oy ishinde oilar sónip, óledi.
– Paraqtashy jýreginning kitabyn,
Ghayyp ózi Sәlem alyp keledi.

E. Nýktesi

– Kýbirlep óz-ózine búldanatyn,
Adam emes, esimim - múng bolatyn.
– Terezenning aldynda jylap túrghan,
Sen emessin, sezimtal týn bolatyn...
– Qalaysha, qalay endi jay tabamyn,
Jalghyz qalsam Ol boldy aitar ənim..
– Jek kóresing ózindi, ishtey ýgip,
«Sýimeymin» dep neshe ret qaytaladyn?!
– Dəl búlaysha sýigem joq jan balasyn,
Kýlesing ghoy, bilemin, tandanasyn.
– «Dosym» deysin, sezdirmey eshteneni,
Óz sózine ótirik aldanasyn...
– Taghdyr-ay, kirpikterde búldyraghan,
Jan əlemi... Jalghyzdyq túnjyraghan.
– Býgin aidyng neshesi?
– Jýrek kýni,
Men emes, terezede týn jylaghan...

F. Nýktesi

– Qasiyetti Ruhpen quattanghan,
Ar izdedim sózinen shuaq tamghan.
Ne tabamyn ómirdi kýldirgennen?!
– Ne tabasyng ómirdi jylatqannan?!
– Qoyshy ómirdi... Dәl qazir jan jylaghan,
Jolyn izdep kimder bar qanghymaghan?
– Kýbir-sybyr, kýnkildek, aighay-shudan,
jazghy týn-ay, jalyqqan, qaljyraghan...
– Tym belsendi, til tapqysh, úshyp-qonghan,
Sharshap jýrgen shygharsyng pysyqtardan?!
– Balalardy ayaymyn suyq sózdin
jalynyna meseli ýsip qalghan...
– Jol izdeymin bir ghajap...
– Ne qylasyn?!
– Jalghyzdyqtan bir kýni jarylasyn...
Topyraqqa jýreging oralady,
Jaratqannyng aldynan tabylasyn...

X. Nýktesi

–Qayda?!

– Ómirding bosaghasyn attaghanda,
Jatyrqap jylap kirdim jat ghalamgha.
Ólimge sekund sayyn jaqyndaymyn, 
Bilmeymin, sor tabam ba, baq tabam ba?!

Mәngilik jaryghyma úmtylamyn... 
Jalyqtym tynday-tynday qúlqyn әnin.
Torynda qutyndaghan qu tirliktin,
Balyqtay janúshyryp búlqynamyn.

Ruhym asqaq edi, bilgir edi,
Qútqarsa sol qútqarar, kim biledi?
Ishimde Qúdaydy ansap Jan jylaydy
Syrtymda saytangha erip Jyn kýledi.

Ghajabyn ghaqylymnyng úghynghansha,
Yapyr-ay, qaldy eken ghúmyr qansha?!
Shirkin-ay, jýregimning qúpiyasyn,
Sezem be qos janarym júmylghansha?!

Ghayypqa jetelese oy toraby,
Kókeyim jalghyz Sózdi qaytalady.
Taghdyrym týngi aspangha telmirgende,
Nelikten qayran kónil jay tabady?!

Ólimning bosaghasyn attaghanda,
Bilmeymin, sor tabam ba, baq tabam ba?!
Bilerim, boz jusanday kóktep shygham,
Bizdegi jasyl uaqyt toqtaghanda...

Abai.kz