Úlytau.Búl elimizding tarihy jәne geografiyalyq kindigi. Qazaq halqynyng altyn besigi. Kóshpeli mәdeniyet pen Dala órkeniyetining kindigi sanalatyn jerlerding biri. Úly Euraziya dalasynyng ortalyghy. Qazaq handyghynyng qúryluy men memlekettigining qalyptasuyna baylanys­ty últ tarihyndaghy iri oqighalar bolghan jer.
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev biylghy Úlytau tórindegi súhbatynda «Úlytau – óte qasiyetti jer: Úlytau dep ataluynyng ózining tarihy mәni bar» dep atap kórsetken edi.
Býginde Qazaq eli Mәngilik el bolu jolynda tirshilik etude. Osy sara jolda Úlytau sekildi әuliyeli jerlerimiz halqymyzgha kýsh-qayrat bersin dep tileymiz.

Kiyeli mekenning qasiyeti

Elbasy súhbatyna arqau bolghan Úlytau jerining úlylyghyn dәripteu, el sanasyna birlik pen tәuelsizdik taghylymyn siniru, ruhany qúndylyqtardy nasihattau maqsatynda Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne sport ministrligining úiymdastyruymen jәne Qaraghandy oblysy men Úlytau audany әkimdikterining qoldauymen qyrkýiekting 24-i kýni Úlytau audanynda ziyaly qauym ókilderining qatysuymen «Úlytau – úly mekenim» atty mәdeny forum men halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya, týrki tildes memleketter oryndaushylarynyng qatysuymen «Úly dala sazy» atty halyqaralyq dәstýrli óner festivali bolyp ótti.
Sharalardyng basy«Úlytaugha taghzym» atty Berel, Týrkistan, Sarayshyq, Astana baghytynan kelgen mәdeny sheru qatysushylaryn qarsy alumen bas­taldy. «Sarayshyq, Berel, Týrkistan, Astanadan shyqqan avtosheruding kiyeli ólkede týiisuinde ýlken maghyna jatyr» deydi úiymdastyrushylar. Úlytau – qazaq handyghy qúrylghan qasiyetti ólke. «Ýsh jýzding basy qosylghan úly dala tek elimizding ghana emes, tútas Euraziyanyng ruhani, mәdeni, sayasy ortalyghy sanalady. Halyqaralyq forumdy osynau úly mekende ótkizuding mәni de osynda» deydi tarihshylar.
Audandyq mәdeniyet ýiining foyesinde Astanadaghy Qazaq últtyq akademiyalyq kitaphanasynyng arnayy úiymdastyruymen «Úlytau – últ úyasy» atty kitap kórmesi ótti. «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy negizinde dýniyege kelgen 350-ge juyq kitaptardy kórip, tanysqan forumgha qatysushy kópshilik eldi ruhany qúndy dýniyelermen tabystyrugha úiytqy bolghan Elbasy N.Nazarbaevqa ystyq yqylasy men rizashylyghyn bildirdi.
Forum júmysy QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múha­mediyúly­­nyng qúttyqtau hatymen ashyldy. «Baba­larymyzdyng san ghasyr ansaghan armany men úly múraty – býgingi úrpaq qolymen jýzege asyp, al tәuelsizdik – barlyq qazaqstandyqtar ýshin eng bir qa­siyetti úghymgha ainalyp otyr. Halyqaralyq dengeyde ótkizilip otyrghan mәdeny forum men ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng basty maqsaty – Elbasy súhbatyna arqau bolghan Úlytau jerining úlylyghyn dәripteu, el sanasyna birlik pen tәuelsizdik taghylymyn siniru, ruhany qúndylyqtardy nasihattau.
El ziyalylarynyng mәdeniy-ghylymy basqosuy arqyly Úlytau tarihyna qatysty derekterdi taghy da bir zerdelep, ónirde ornalasqan eskertkishterding mәni men mazmúnyna jiti nazar audaryp, túlghalardy tanyp-biludegi zertteu júmystaryn kәsiby dengeyde saralauymyz kerek.
Úly­tau­day úly mekenge taghzym etu de­genimiz – el birligi men tәuelsizdikti úlyq­tau» delingen ministrding qúttyqtau hatynda.
Forumdy alghy sózben Qaraghandy oblysy әkimining orynbasary Jandos Ábishev ashyp, ótkizilip otyrghan sharanyng asa manyzdylyghyna toqtalyp, qatysushylargha sәt-sapar tiledi.
Úlytau audanyng әkimi Hamit Omarov mәdeny forumnyng el ómirindegi eleuli oqigha ekendigin, Elbasy súhbatynyng shyn mәnindegi halyqtyq sipatqa ie bolghandyghyn erekshe atap kórsetti.
Elbasy Úlytau tórinde bergen súhbatynda qazaq tarihyn býgingi jas úrpaqqa keninen nasihattau qajettigin aitqan bolatyn. Osyghan oray,  kiyeli topyraqta halyqaralyq mәdeny forumgha qazaq ziyalylarymen qatar, birneshe memleketting ókilderi qatysty. Mәdeny forum minberine shyqqan QR ÚGhA akademiygi, filosofiya ghylymdarnyng doktory, QR Mәdeniyet jәne sport ministrining kenesshisi Gharifolla Esim, Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýshesi, «Memlekettik tilge qúrmet» qoghamynyng tórayymy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Asyly Osman, Qazaqstannyng Halyq artiysi, kórnekti teatr jәne kino akteri Qúman Tastanbekov, Qazaqstannyng Halyq aqyny Nadejda Lushnikova, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Úlytau audanynyng qúrmetti azamaty, aqyn Jýrsin Erman, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkerleri akter Erlan Bilәl, jyrau Elmúra Janabergenova, jurnalist Maksim Rojin syndy elimizge tanymal ziyaly qauym ókilderi ózderining ózekjardy oilaryn ortagha saldy.
Konferensiya men forum qatysushylary Úlytau jerinde izi qalghan tarihy túlghalar men aituly oqighalargha, eleuli kezenderge erekshe toqtaldy. Bayandamalarda Úlytauda oryn alghan tarihiy-mәdeny janghyru kezenderin tәuelsiz kózqaras túrghysynan payymdau mәseleleri jәne «Mәngilik el» últtyq iydeyasyn jýzege asyrudyng basymdyq faktorlary mazmúndaldy.
Mәdeny shara aqyndar aitysyna jalghasty. Bekarys Shoybekov, Aqan Maqsatov, Ásem Erejeqyzy, Iran-ghayyp Kýzembaev syndy aitysker aqyndar jyr sayysyna –Úlytaudyng úlylyghy men tarihyn, el birligi men yntymaghyn arqau etti.
Keshkilik Úlytau audany ortalyq alanyna ornatylghan arnayy sahnada Qa­zaq­stan halqy ruhany damu qorynyng úiym­dastyruymen Týrkiya, Hakasiya, Saha, Altay, Chuvashiya, Qyrghyzstan, Bashqúrtstan jәne Qazaqstannyng dәstýrli muzyka salasyndaghy óner sheberlerining qatysuymen festivalding gala-konserti ótti.
Dәstýrli týrde jyl sayyn halyqaralyq dengeyde ótetin «Úly Dala sazynyn» dәl osy joly Úlytau jerinde әueleui – teginnen-tegin emes. Úlytau – kóshpendilerding ýsh myng jyldyq ruhyn boyyna sinirgen, aty anyzgha ainalghan, aqyndar jyr etken ayauly meken. Osy qasiyetti topyraqta úly jyrau, әri oishyl Ketbúgha shygharghan «Aqsaq qúlan – Joshy han» kýii men Asanqayghynyng eldik jyrlarynyng býginge úrpaqqa jetui óner ómirshendigin dәleldeydi.

Ashat Maemirov, 
«Qazaqstan halqynyng ruhany damu qory» AQ viyse-preziydenti, 
rejisser