Qazaqstandaghy diniy-últtyq biregeylenu mәselesi:

memleket qúraushy últ jәne zamanauy syn-tegeurinder

Jahandanu jaghdayynda tamyrlana bastaghan diniy-últtyq biregeylenu (etnokonfessiyalyq iydentifikasiya) mәselesi býkil әlemdik qauymdastyqqa jaqsy tanys. Degenmen búl mәsele tútastay alghanda jalpy halyqtyn, jekeley alghanda jastardyng ómirindegi betbúrystyq ózgeris retinde barlyq qoghamdar ýshin birdey manyzdy deuge kelmeydi. Álemdik kenistikte birúltty memleketter joqqa tәn ekendigin eskersek, diniy-últtyq biregeylenu mәselesin kýn tәrtibine shygharu kóp jaghdayda dәstýrli qúndylyqtarynan qol ýzbegen jәne memleket qúraushy últtardyng el ómirindegi orny salmaqty qoghamdar ýshin manyzdy.

     Atalghan mәseleni jan-jaqty qarastyrudy bir maqala jýgi kótermeytindikten, alghashqy kezekte diniy-últtyq biregeylenu mәselesin memleket qúraushy qazaq últynyng tanymy men taghdyry túrghysynan taldap-tarazylaudy jón sanadyq.

     Týbi bir týrki halyqtarynyng mynjyldyqtar boyyna rular men taypalar, bertinde últtar men úlystar bolyp, saralanu ýderisi Euraziya kindiginde ornalasqan qazaq memlekettiligining qalyptasuyna alghyshart jasady. Qazaq halqy jeke últ retinde tarih betinde HV ghasyrdan bastap aishyqtala bastaghanymen tughan topyraghymyzda jasaghan saqtar men ghúndardyn, Kók Týrikterdin, solar qalyptastyrghan danqty Túran órkeniyetining zandy múrageri bolyp tabylatyny belgili. Órkeniyetti el retinde býgingi qazaq, keshegi týrki júrty ózining dinge qatysty tandauyn jasaghan bolatyn. Ol – islam edi. Óitkeni últymyzdyng jan dýniyesimen, ruhany qúndylyqtarymen, tabighy senimderimen barynsha ýilesken birden-bir din – islam dini boldy. Ghasyrlar boyy halqymyzdyng bolmysyna sine otyryp, islam bizding býgingi biregey mәdeniyetimizdi qúraghan, memlekettiligimizdi qalyptastyrghan ata dinimizge ainaldy.

     Qazaq halqynyng diny sanasynyng qalyptasuynda últ bolmysyna tәn erekshelikter kórinis tapty. Zertteushiler diny sanany túrmystyq, tәjiriybelik, kәsiby degen ýsh týrge bólip qarastyratyny mәlim, al qazaqy bolmysqa kelsek, túrmystyq jәne tәjiriybelik diny sananyng astasyp jatqanyn, olardyng kәsiby diny sanadan bastau alyp, kýndelikti tirshilikke terendey engenin angharugha bolady. Qazaq ýshin din – dýniyeden tys túrghan әldebir tylsym kýsh emes, qazaqtyng tal besikten jer besikke deyingi býkil túrmys-tirshiligin, dәstýrin, dýniyetanymyn kóktey ótip jatqan negizgi arqau bolatyn. Búl jerde ózderi qol jetkizgen kәsiby diny sana arqyly islamnyng negizgi qaghidalaryn halyqtyng jýregine jaqyn, sanasyna qonymdy tilmen týsinikti etip jetkize bilgen últtyng aghartushy ústazdary men din ghúlamalarynyng ýlesi zor. Solardyng eren enbegining nәtiyjesinde qazaq halqy islamnyng ruhyn sezinip, janymen qabyldady.

     Din qaghidalaryn halqymyz әrbir maqal-mәteline, anyz-әngimesine, jyr-dastanyna, ertegisine, sheshendik sózine, danalyq naqylyna, túrmys-salt ólenderine sinirip, kýndelikti túrmysynda basshylyqqa alar ruhany jәne imany qúndylyqtaryna ainaldyrdy. Qazaq halqynyng dini-islamy týsinikteri onyng ruhaniy-moralidyq qaghidalarynda kórinis tapty. Dәstýrli qazaq qoghamy ýshin últtyq qúndylyqtar men diny qúndylyqtar ajyraghysyz baylanysta boldy. Halqymyz eshqashan últtyq mýdde men diny mýddeni bólip qaraghan joq, sondyqtan qazaq últy mysalynda bertinge deyin etnokonfessiyalyq biregeylikke qauip tóndiretin qúbylystar joqqa tәn boldy.

     Shaharly júrt sanatyna qosylyp, otyryqshylyqqa beyimdelgen bóligin esepke almaghanda, basym kópshiligi sayyn dalany en jaylap, kóshpeli ómir saltyn ústanghan, meshit-medrese saludy әdetke ainaldyra qoymaghan qazaq halqynyng ruhany dәstýrler arqyly imandy jýrekke bekite bilgen shynayy músylmandyghyna dindes kórshilerding kýmәnmen qaraghan kezenderi de bolghany tarihtan belgili. Aqiqatqa bergisiz anyzgha ainalghan osynday mysaldardyng biri HVI ghasyrda oryn alghan eken.

Kóge. «Kóge tasy». «Kógiltash»

Saharada jayyn jýrgen qazaqtardyng músylmandyghyna kýmәndanghan Búhara ghalymdarynyng bir bóligi «búl halyqty dinsiz dep jariyalap, qúldyqqa salu kerek» degen pәtua shygharmaq bolady. Sonda qúdayyna qaraghan bir ghúlama: «Býkil bir halyqty syrttay ton piship, kәpir dep jariyalau jón bolmas, aldymen kisi jiberip, aralarynan bir ókilin aldyryp synayyq, saualdarymyzgha jauap bere almasa, sonda layyqty pәtuasyn shygharayyq» deydi. Osyghan toqtasyp, kisi salghanda, qazaqtar óz arasynan Kóge degen jas jigitti jiberedi. Kóge islam sharighatynyng býge-shigesine deyin jetik biletin bilimdarlyghymen Búhara ghúlamalarynyng tandayyn qaqtyrady. Oghan tәnti bolghan  búharalyq ghalymdar: «Qanday tileging bar, oryndayyq» degende Kóge: «Men osy Búharanyng ortasynan medrese salyp, bala oqytsam deymin» deydi. Búl tilegine búharalyqtar kelisken son: «Tek bir shartym bar. Maghan medreseni salysugha balighatqa tolghaly dәretsiz jer baspaghan jandar ghana keletin bolsyn» deydi. Sonda músylmandyghymyz ózgege ónege bolarlyqtay dәrejede dep astam oida jýrgen dýiim Búhara júrtynan  balighatqa tolghaly dәretsiz jer baspaghan bir adam shyqpaydy. Sóitip Kóge sol medreseni jalghyz ózi salghan eken desedi. El «Kóge tasy» atap, sonynda «Kókiltash» medresesi atanghan, san ghasyr boyy býkil Orta Aziya ruhaniyatyna qyzmet etken sol oqu orny dәstýrli qazaq músylmandyghyna ornatylghan eskertkish retinde Búhara qalasynda kýni býginge deyin túr. Búl mysal qazaq halqynyng diniy-últtyq biregeyligine synmen qarap, syna qaqqysy kelgenderge berilgen tarihy jauap ispetti.

Otarlau sayasatynyng maqsaty – ruhty otarlau

Songhy ýsh jýz jyldyq sayasy ýderisterdin, sonyng ishinde Resey imperiyasynyng otarlau sayasaty men kenestik ateistik sayasat nәtiyjesi qazaq memleketin kóp últty jәne sonyng saldarynan kóp konfessiyaly Qazaqstan Respublikasyna ainaldyrdy. Otarlau sayasatynyng basty maqsaty belgili bir últtyng eng aldymen ruhy men jan dýniyesin otarlau bolyp tabylatyny belgili. Óitkeni últtyng negizgi ólshemi – formalyq emes, mazmúndyq ólshem. Jeri joq, memleketi joq últtar da ómir sýre beredi, biraq tili men dini saqtalmaghan últ óz bolmysyn saqtay almaydy. Bolmysynan aiyrylghan últtyng dýniyauy qúndylyqtaryn qorghaugha da qabileti qalmaydy. Últtyq qúndylyqtar men din qaghidalary bir-birinen bólek qarastyrylsa, tarih sahnasynan aldymen tútastay buyn, sonynan birtútas últ joghalady.

     Resey samoderjaviyesining otarlyq sayasaty kezinde de alghashqy kezekte qazaq últynyng tiline, dinine jәne dәstýrine shabuyl jasaldy. Osy ýsh baghyttaghy júmystar últ pen dindi bólip tastau arqyly diniy-últtyq biregeylikti ydyratu maqsatynda keshendi týrde jýrgizildi. Qazaq halqynyng orys imperiyasyna qosylu kezenindegi kelisimderde Resey imperatorynyng atynan berilgen «tiline, dinine, dәstýrine qysym jasalmaydy» degen uәde qaghazda qalyp, is jýzinde barlyq kýsh-quat dәl osy ýsh  túghyrdy kýiretuge júmyldyryldy. Qazaq dalasynda kóptep ashylghan qazaq-orys mektepteri orystandyru jәne hristiandandyru sayasatyna qyzmet etti. Qazaq dalasyna myn-myndap jiberilgen pereselender jerdi, tildi, dindi jaulau maqsatymen qonystandyryldy. Olardyng arasynda qarapayym sharualarmen, saudager kópestermen qosa Resey imperiyasynyng qazaq jerine jer audaru arqyly qútyludy kózdegen azat oily tónkerisshil túlghalary men dinbúzar, elbúzar býlikteri de bolghany belgili. Otarlaushylar tarapynan qazaq dalasyndaghy basqarushylyq-biylik jýiesinin, túrmys saltynyng ózgertilui, bilim beru jýiesinin, oqytylatyn diny әdebiyetterding tolyq baqylaugha alynuy tolyqqandy tәueldilikke týsiruding taptyrmas aila-tәsilderi edi. 

     Al qazaq jerine tatar moldalaryn din taratu jeleuimen jiberudegi sayasat kóp qyrly, tereng tamyrly bolatyn. Búl sayasat eng aldymen Reseyge ynghayly әri týsinikti tiptegi sanasy transformasiyagha iykemdi, biylikke baghyna biletin momyn músylmandardy qalyptastyru, ekinshiden kóshpendi qoghamnyng artta qalghandyghy men otyryqshy órkeniyetting ozyqtyghy, sonymen qatar Resey samoderjaviyesining myzghymastyghy jónindegi týsinikti ornyqtyryp, qazaq halqynyng ómir saltyn ózgertuge beyimdeu, ýshinshiden jәne eng bastysy qazaq músylmandyghyn tәuelsiz, azat ruhta, biyik ruhany qúndylyqtar ayasynda qalyptastyrghan dәstýrli Orta Aziya islam mektebining túghyryn kýiretu maqsatyna baghyttaldy. Tújyrymday alghanda, otarlyq sayasat qazaq halqynyng últtyq-diny biregeyligine balta shabudyng barlyq mýmkindikterin jasaqtap, jýzege asyrugha tyrysty. Degenmen búl kezende bayyrghy túrmys-saltynan, tili men dininen qol ýzbegen halyq ýzdiksiz jýrgizilgen últ-azattyq kóterilisteri arqyly ýnemi narazylyq tanytyp, búghaulaugha tolyq kóne qoymady. Otarlyq sayasattyng búl kezendegi eng auyr saldary qazaq jerining basym bóligining otarshyldar qolyna ótui boldy. Búl bolashaqta atamekenine adal qazaq últynyng bodandyq búghauyna eriksiz kóndiguine sebep bolatyn jayttardyng biri edi.

Tariqat ókilderi tabandy týrde qarsy boldy

Kenestik kezendegi ateistik sayasat etnokonfessiyalyq iydentifikasiya el ishin ashyq túrghyda ekige jaru qaghidatymen keldi. Din ataulygha tyiym salu diniy-últtyq biregeylikke syna qaghudyng aiqyn kórinisi boldy. «Últ» jәne «din» degen úghymdar bir-birinen ajyratylyp, últ ruhaniyatynyng ózegi bolyp tabylatyn din atauly mansúqtaldy. Sonymen bir mezgilde últ sayasatyndaghy tendik qaghidaty sóz jýzinde qalyp, is jýzinde orys últy men orys tilining basymdylyghy terendetile berdi. Búl orayda Kenes ýkimetining basshylyghy reseylik otarlau sayasatynyng ghasyrlar boyy tújyryrymdalghan ústanymdary men jinaqtalghan tәjiriybesin tiyimdi paydalandy.

Jer-sudyng biyligi qoldan ketip, túghyry shayqalghan jergilikti últ ókilderining kenestik jýiege qarsylyqtary aitarlyqtay pәrmendi bola almady. Jerdi jaulap bolyp, dini men dilinen kýshtep aiyrugha kóshken kenestik biylikke qarsy túrar qayrat kemigen song atamekenin tastap, dindes shet ólkelerge aua kóshuge mәjbýr bolghan el azamattarynyng maqsaty mal men jandy emes, til men dindi saqtap qalu bolatyn.

     Ekinshi dýniyejýlik soghys jyldarynda ótpeli qúndylyqtardyng halyqtyng ruhyn kóteruge qauqarsyz ekendigin moyyndaghan kenestik biylik mәngilik qúndylyqtardy qayta janghyrtyp, el ruhyn kóteru, otan qorghaugha jigerlendiru ýshin dinge erik beruge mәjbýr boldy. 1943 jyly Orta Aziya músylmandarynyng diny basqarmasy (SADUM) qúrylyp, Qazaqstannyng atalghan diny basqarma qúramyna qaziyat retinde engeni belgili. Búl qazaq din ziyalylarynyng azdy-kópti ashyq júmys jýrgizip, diny enbekter jazuyna mýmkindik berdi. Degenmen kenestik kezendegi diny qyzmet ghúryptyq rәsimderdi atqaru, diny merekelerdi ótkizu sekildi sharalarmen shekteldi.

Resmy islam ókilderining óz qyzmetin jýzege asyruyna belgili bir dәrejede mýmkindik bergen kenestik biylik organdary Orta Aziya músylmandyq mәdeniyetining túghyry sanalatyn tariqat ilimining ókilderine qatysty keri sayasat ústandy. Olar óz tarapynan ashyq qudalau sharalaryn jýrgizumen qosa resmy islam ókilderining kózqaras-ústanymdaryn tariqatshylargha qarsy paydalanyp, arnayy pәtua shyghartyp, aiyptatyp otyrdy. Óitkeni islamnyng jasampaz, әdiletti, azat әri keng payymdy ruhyn boyyna sinirgen, jergilikti halyqtyng jan dýniyesimen ýilesim taba bilgen ómirshen, erkin oily tariqattar mәdeniyeti otarlau sayasatynyng kez kelgen týri ýshin alynbas qamalday qauipti edi. Kenestik biylikting últ pen dindi aiyrmaq bolghan sayasatyna sonyna deyin qarsy kýreskender, sonyng ishinde basyn bәigege tigip jýrip, din negizderin halyqqa jasyryn ýiretip, nasihattau arqyly qarsy túrghandar tariqat ókilderi bolatyn.

Kenestik biylik kezeni qazaq últynyng etnokonfessiyalyq biregeyligin dinge tyiym salu arqyly dәstýrli diny tanymynan ajyratu jәne últtyng tili men dәstýrli qúndylyqtaryn qoldan qúnsyzdandyru arqyly edәuir shayqaltty. Degenmen últtyng tabighy qorghanys qabileti әli әlsirey qoymaghan kezendegi kenestik sayasat qazaq qoghamyn últ dýniyetanymymen tereng tamyrlasqan ruhany qúndylyqtarynan qol ýzdire alghan joq.

Órkeniyet  óz besiginen alystay beredi

Qazaqstan Respublikasy óz tәuelsizdigin alghannan keyingi kezendegi ishki-syrtqy sayasy ózgerister – jahandanudyng qaytarymsyz ýderisine Qazaqstan qoghamynyng dendep aralasuy, ashyq aqparattyq kenistik pen ashyq shekara sayasatynyng saldarynan elding konfessiyalyq kenistigining eleuli ózgeriske úshyrap, ruhany kelbetining shúbarlanuy, qoghamdyq qúrylymnyng ózgerip, naryqtyq qatynastardyng terendeui saldarynan qúndylyqtyq baghdarlardyng dәstýrli qalyptan auytquy, últtyq ruhaniyat salasynda teris mazmúndy aqparattardyng basymdyq aluymen bir mezgilde jaghymdy aqparattardyng tapshylyghy saldarynan bos kenistikting qalyptasuy etnokonfessiyalyq iydentifikasiya mәselesin shiryqtyra týsuge yqpal etti.

     Atalghan  kezende últtyq-diny biregeylikting solghyndauyna sebep bolghan birneshe faktorlar bar. Olardyng eng bastysy – ruhany tәrbiyening besikten dúrys berilmeui, qazaqsha aitqanda uyzyna jarymaghandyq. Órkeniyet algha jyljyghan sayyn óz besiginen alystay beretini belgili, tәuelsizdikten keyingi qazaq qoghamy da zaman aghymymen arpalysyp, ruhany tamyrynan – dәstýrli qúndylyqtarynan jyldam jattana bastady. Balasymen emes, basymen qayghy әke-sheshe, besik terbetetin shaqta bel jazbay enbek etip jýrgen ata-әje, balapan basyna, túrymtay túsyna ketken janqayghy kezeng – osynyng bәri balang buynnyn, jastar men jasóspirimder sanasynyng dәstýrli dýniyetanymnan, últtyq qúndylyqtardan alshaqtauyna soqtyruda.

     Ekinshiden, ashyq aqparattyq kenistik pen ashyq shekara sayasaty ózining ashyly-túshyly jemisin berude. Aghyl-tegil aqparat aghynynyng arasynda qalghan kópshilik, әsirese jas buyn asyly men jasyghyn aiyryp ýlgermey, tapqanyn talghausyz sinirude. Barlyq nәrsede, sonyng ishinde ruhany izdenisterde de joghary shekke (maksimalizmge) beyim túratyn, ansar-múraty qalypty tirshilikten joghary, erlik jasaugha qúshtar, ózgeristerge qúlshynysy mol, sonymen qatar eresek buynmen salystyrghanda bos uaqyttyng da qyzyghyn kóbirek kóretin jastar qashanda janashyl kórinetin jat iydeologiyalyq jәne qúndylyqtyq baghdarlargha onay eligedi. Bireuding qansyghyn tansyq retinde qabyldau, qúnsyz qúndylyqtardy pir tútu osynday eligulerding saldary ekeni anyq. «Dinning tazasy osy» dep әrkim óz ústanymyn jan salyp nasihattap jýrgen son, jastar jaqsy bolyp kóringenning bәrine qaltqysyz senip, qapysyz ilesude.

     Ýshinshiden, el tútastyghynyn, din men dәstýr birligining búzyluyna asa mýddeli syrtqy kýshter bar. Qazaqtyng sanasy san saqqa shashyrap, qyryq ru emes, qyryq din bop bólinip, qayshylasyp jatqany, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketkeni bazbireulerge asa tiyimdi ekeni dausyz. Erteng bólip alyp, biyley beru ýshin býgin olar baryn salady. Dindi sayasilandyrghan da, sanany sarsang etken de solar. Ómirlik baghdary aiqyndalmaghan jastar osynday oiyndardyng qúrbany bolyp otyr. Tәuelsizdik alu men naryqtyq ekonomikagha kóshu qatar kelgen talayly tústa ruhany qúndylyqtargha kónil bóluding kenjelep qalghanyn jat diny jәne dýniyauy qúndylyqtardy nasihattaushylar óte ontayly paydalanyp, óz túghyrlaryn bekitip aldy. Onyng ashy jemisin býgingi qogham tatuda.

Radikaldy iydeologiyany toqtatyn kýsh - qazaqy músylmandyghamyz  

Din atyn jamylyp, diniy-últtyq biregeylikke syna qaghyp jýrgen qazirgi jat aghymdardy maqsatty baghyttaryna oray eki topqa jikteuge bolady. Birinshisi – din tazalyghyn ózderimen ghana baylanystyryp, radikaldy shetin kózqarastardy nasihattap jýrgen, qazaqtyng dәstýrin dinine qarsy qoyyp, músylmandyghyn joqqa shygharghysy keletin islam atyn jamylghan aghymdar; ekinshisi – prozelitizmmen belsendi ainalysyp, ata dinimizden ajyratudy maqsat etken, key jaghdayda din atyn jamylyp, dýniyauy maqsattardy kózdegen teris pighyldy jat diny aghymdar.

Radikaldy aghymdardyng búl baghyttaghy әreketteri myng jyl boyy halyqtyng ózimen bir jasasyp kelgen, túrmysyna, sanasyna, bolmysyna sinip, ruhymen tútasyp ketken dindi qol jetpes kýrdeli dýniyege úqsatyp, qily-qily tәpsirmen týsindirip, halyqtan qasaqana alystatu ýderisinen kórinis tabuda.  Islamgha deyingi jetistikterdi joqqa shygharu, halyqty dinsizdikke shaqyryp jýrgen «tәnirshildik» aghymy turaly jalghan daqpyrt taratu, qazaq salt-dәstýrleri men yrym-tyiymdaryn teristeu, qabir ziyaraty әdebin Allagha serik qosu kýnәsimen baylanystyru, kenestik kezendi ruhany túldyr dәuir retinde tanytu – osynyng barlyghy qazaqty islamgha jana kirgen el sekildi kórsetip, ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrdi, ghúlamalar jýrgen joldy mansúqtap, qazaq ruhaniyatynyng kýre tamyryn qyrqugha baghyttalghan astyrtyn arandatushy әreketter bolyp tabylady.

Teris pighyldy jat aghymdar tarapynan jýrgizilgen iydeologiyalyq shabuyldardyng bir bóligi qazaq últyn hristiandyqpen ejelden etene baylanysqan el sekildi kórsetip, mәsihshilikti ata dinnen aiyrghysyz etip dәripteu, Tәurat pen Injildegi Qúranmen sәikestikterdi óz maqsattaryna paydalanyp, islamdy hristiandyq konfessiyalardyng berisi – kóshirmesi, arysy búrmalanghan núsqasy retinde tanytugha tyrysu әreketterine baghyttaluda. Búl baghytta әreket etushiler senushilerding sana-sezimine etene jaqyn qúndylyqtar arqyly әser etip, jaulap aludy maqsat etedi. Atalmysh aghymdardyng ekinshi bir bóligi ózderin dini, mәdeni, ghylymy tanymdyq, bilim beru qyzmetin kórsetetin aghartushylar retinde tanyta otyryp, dәstýrli din negizderimen mýlde baylanyspaytyn, jeke túlghalardyng iliminen bastau alatyn san aluan senimdik baghyttardy nasihattap, senushilerding qataryn kóbeytu arqyly dýniyauy iygilikterge qol jetkizu maqsattaryn kózdeude. 

Din atyn jamylghan radikaldy jәne teris pighyldy aghymdardyng belsendi  әreketi saldarynan dәstýrli qazaq qoghamyn qalyptastyrghan ruhany qúndylyqtar kýireuge úshyrap, ishki túraqtylyqqa qauip tónude. Ýzdiksiz jәne astyrtyn, eng bastysy el sanasyn onay jaulaytyn әdispen – din atyn jamylyp jýrgizilgendikten múnday әreketter túrghyn halyqty ai-kýnning amanynda imanynan janyldyratyn asa qauipti әreketter bolyp sanalady. Osy tiptegi aghymdar әdette diny birlestik retinde tirkelmey iydeologiya retinde әreket etetindikten olargha qarsy kýresting jalghyz joly da tek iydeologiyalyq aghartu sharalary bolyp otyr.

     Búl orayda últ boyyndaghy joghalmaghan ruhany әleuetti paydalana biluding manyzy zor. Islam jayyndaghy ýstirt týsinikterge, jat mәdeniyet yqpalyna kózsiz eruge, radikaldy iydeologiyanyng jeteginde ketuge qarsy túra alatyn birden-bir kýsh – bizding qazaqy músylmandyghymyz. Bizding qogham eng aldymen ózining myng jyldyq músylmandyq tәjiriybesin ornymen iygerip alugha tiyis. Halyqtyng ghasyrlar boyy qalyptastyrghan ruhany qúndylyqtaryn jinaqtap, janghyrtyp, býgingi qogham iygiligine jaratu qajet. Jan tazalyghyna, ar tazalyghyna negizdelgen, syrtqy kórinistegi emes, jýrektegi imandy qasiyet tútqan últtyq ruhany qúndylyqtarymyzgha oralu, olardy keninen nasihattau arqyly radikaldy iydeologiyagha tosqauyl qoigha bolady.

     Ekinshi jaghynan әrbir últtyng dәstýrli ruhany qúndylyqtarynyng san ghasyrlyq uaqyt synynan ótip, dәstýrli qoghamdy qalyptastyrghany, onyng ruhany baghdarlaryn aiqyndap, iydeologiyalyq tútastandyru qyzmetin atqarghany belgili. Jasampaz dәstýrli qúndylyqtar aldaghy uaqytta da qazaqstandyq qogham túraqtylyghyna tirek bolyp, onyng ómirshendigine septeseri sózsiz. Osy jaghynan ol jalpy júrtshylyqtyn, әsirese jastardyng teris pighyldy aghymdardan berik qorghalghan, psihologiyalyq óndeuge berilmeytin, qorghanys qabileti men qarsy túru immuniyteti myqty bolyp qalyptasuyna yqpal etetin manyzdy iydeologiyalyq qúral bolyp tabylady.

Kópkonfessiyalylyq – bizding tandauymyz emes, taghdyrymyz

Endigi kezekte etnokonfessiyalyq biregeylik mәselesine tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik sayasaty túrghysynan oy jýgirtip kórelik. Elimizding Ata zanynan bastap, tiyisti zannamalarda әrbir últtyng tilinin, senimderi men dәstýrlerinin, qúndylyqtarynyng qorghalatyny, damuyna mýmkindik beriletini, Qazaqstan azamattaryn últtyq, nәsildik, diny qatystylyghyna baylanysty kemsitushilikke jol berilmeytini aiqyndalghan. Degenmen últtyng jeke túlghalardan qúralatyny belgili, al әrbir túlghanyng qúqyqtary men bostandyqtary zang jýzinde jeke qorghalady. Ata zanymyzgha sәikes memleketting eng basty qúndylyghy adam, onyng qúqyqtary men bostandyqtary bolyp tabylady. Sondyqtan zannama normalaryna sәikes zandyq qatynastardyng negizgi subektisi últ emes, jeke túlgha.

     Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik din sayasatynyng negizgi qaghidalary memleketting din men diny birlestikterden bólingendigi, eshbir dinning memlekettik nemese mindetti din retinde belgilenbeytini jәne barlyq diny birlestikterding zang aldynda tendigi ekendigi belgili. Osy orayda kóp últty jәne kóp konfessiyaly Qazaqstan jaghdayynda memlekettik din sayasatyna qatysty payymdaularda biz bir mәseleni nazardan tys qaldyrmauymyz qajet.

     Kóp últtylyq jәne sodan tuyndaghan kóp konfessiyalylyq – bizding tandauymyz emes, taghdyrymyz. Otarlyq jәne kenestik sayasat pen tarihy ýderister saldarynan qazaq jerine san aluan últtardyng qonystanuy bizding taghdyrymyzdy sol últtarmen ortaqtastyrdy. Synarjaq sayasattan tuyndaghan syn-tegeurinderdi ensere otyryp, san últty sayasyna syighyzghan qazaq últynyng mәmileger minezining arqasynda biz býginde birtútas Qazaqstan halqyna ainaldyq. Mәdeny baylyghymyzdy molaytyp, maqtanyshymyzgha ainalghan sol últtardyng taghdyr-talayy ghana emes, salt-sanasy, nanym-senimi de qazaq halqyna amanat bolyp otyr. Sondyqtan bizding ózge zandarymyz sekildi din turaly zannamamyz da san últtyng senimin týgel eskerip, últyna, dinine qaramay, eshkimning mýddesine núqsan keltirmeuge әri eshkimning zang talaptaryn búzuyna jol bermeuge kýsh salghan zandyq qújat bolyp tabylady.

     Ekinshi bir mәsele – dәstýrli dinder mәselesi. Din memleketten bólingenimen, halyqtyng bolmysynan, túrmys-tirshiliginen bólinbeydi. Sebebi din – tek senimdik úghym emes, ol – ruhany mәdeniyet fenomeni, halyqtyng tarihy, mәdeniyeti, dýniyetanymy. Osy orayda qazaq memlekettiligining qalyptasuyna negiz bolghan, onyng qúraluy men saqtaluy ýshin ghasyrlar boyy qany men terin tókken, ruhaniy-mәdeny qúndylyqtaryn qalyptastyrghan, damytqan, qorghaghan, elding shekarasyn ghana emes, ruhyn da saqtaghan qazaq últynyng dәstýrli dinining zannamada aishyqtaluy eshbir azamattyq qogham qaghidalaryna qayshy kelmeydi. Sondyqtan Qazaqstannyng din turaly zannamasyna halyq mәdeniyetining damuy men ruhany ómirinde hanafy baghytyndaghy islamnyng tarihy róli tanylatyny jónindegi týsinik engizilgen. Bizding jaghdayymyzda islam tek qazaqtardyng ghana emes, Qazaqstan jerindegi kóptegen últtar men úlystardyng ata dini boluymen de manyzdy. Sonymen qatar songhy ýsh ghasyrlyq tarihy bizben ortaq hristian dinindegi birqatar últtardyng senimdik baghyty – pravoslavie de Qazaqstan halqynyng eleuli bóligi ústanatyn dәstýrli dinge ainalyp ýlgergeni – býgingi kýnning shyndyghy. Búl shyndyq ta zannamada layyqty kórinisin tapqan.

     Osy orayda din turaly zannamany últtyq-diny biregeylik mәselesimen úshtastyratyn qaghidattyq ústanym retinde memleket basshysy N.Nazarbaevtyng «Qazaqstan – 2050» strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna joldauyndaghy «qazaqstandyqtardyng diny sanasyn elding salt-dәstýrleri men mәdeny normalaryna sәikes qalyptastyru» talabyn aitugha bolady. Al din men dәstýr birligine negizdelgen diny sana qalyptastyru mәselesi – býkil halyqtyng júmyla kóteretin jýgi әri boyynda últyna degen sýiispenshiligi bar әrbir azamattyng abyroyly mindeti.

Degenmen qazirgi ózgermeli qoghamda barshanyng boyynda birdey biyik ruhany ansarlar men biregey últtyq qúndylyqtar qalyptastyrudyng ýnemi mýmkin bola bermeytini taghy belgili. Árkimning óz ereksheligi men bolmysyna jaqyn qúndylyqtary bar, moyyndasaq ta, moyyndamasaq ta tobyrlyq psihologiya degen taghy bar, kenestik kezendegidey biylikting kýshimen qúndylyqtardy qabyldatu sayasatyn jýrgizip otyrghan eshkim joq, sondyqtan tandau erki berilgen túlgha faktorynyng kóp jaghdayda jetekshi roli atqaruy zandy.

«Ne isteu kerek?» degenge kelsek, zandy qúbylystardan zansyz saldarlar tuyndamauy ýshin memlekettik iydeologiyany, eldik sanany túghyrlandyra týsu, kónermeytin qúndylyqtardy qayta bezbendep, úrpaqqa úsynu, tәrbiyeni tal besikten bastap kýsheytu qajet.

Bala tәrbiyesine barshamyz jauaptymyz

 Últtyq-diny biregeylikti saqtau baghytynda el bolyp este tútatyn qaghidattardyng eng bastysy – bala tәrbiyesine barshamyzdyng jauapty ekenimizdi úghynu. Qazaq halqy Din isteri agenttiginsiz de, Diny basqarmasyz da myng jyl músylman bolyp, Qúdaydy bir, payghambardy haq dep kelgen. Sebebi eng aldymen otbasy tәrbiyesi berik boldy, odan keyin auyl bolsa, qauym bola bildi: «bireuding balasy» degen úghym bolghan joq, tәrbiyeni birge berdi, telisi men tentegin birge tyidy, әdet zany men әdep zany ýlken-kishi demey, bar qazaqqa ortaq boldy. Býgingi kýni de biz eng aldymen otbasylyq tәrbie institutyn janghyrtuymyz qajet. Bala ruhany ilimdi eng aldymen otbasynan ýirenedi. Árbir ata-ana tym bolmasa belgili bir dәrejede dәstýrli dinimizden, ruhany ilimderden habardar bolyp, balalaryna besikten sinirui qajet. Búl ata-ananyng óz ruhany qajettiligi ýshin de kerek, ekinshi jaghynan, beyneli týrde aitqanda, biz dinmen ainalyspasaq, din bizben ainalysatyn zamanda ómir sýrip otyrghanymyzdy úghynuymyz qajet.

     Diny oqu oryndary – ruhany tәrbie oshaghy. Olardy damytu – últtyng ruhany tәrbiyesin sapaly negizge kóshiru degen sóz. Dinge yqylas uaqyt ótken sayyn kýsheye týspek – óitkeni ol adam bolmysynda bar qajettilik әri qasiyet. Osy yqylasty tiyisti arnagha búrudyng pәrmendi tetigi diny oqu oryndary bolyp tabylady. Sondyqtan elimizde ata dinimizdi ýiretip, imany ilim beruding barlyq dengeyleri – diny sauat ashu kurstarynan bastap,  Qúran qarilaryn dayyndau ortalyqtary, diny orta bilim beretin medreseler, islamdyq joghary bilim beretin «Núr-Mýbarak» egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetine deyingi aralyqta qalyptastyryluda. Zayyrly oqu oryndaryndaghy ruhany tәrbiyege kelsek, orta mektepterdegi dәstýrli týrde oqytylatyn kóptegen gumanitarlyq jәne qoghamdyq pәndermen qatar «Dintanu negizderi» pәni de baghdarlamagha engizilgen. Joghary oqu oryndarynda ashylghan dintanu kafedralaryn qospaghanda, elimizding barlyq jogharghy oqu oryndarynda dintanu kursy tandau pәni retinde engizildi.

Ruhany tәrbiyening qaynar kózderining biri – diny kitaptar

IYә, Ruhany tәrbiyening qaynar kózderining biri – diny kitaptar. Ony shygharugha memleketting mýddeli boluy jәne ýles qosuy – ishki sayasat túrghysynan bolsyn, zayyrlylyqqa tәn ruhaniy-moralidyq qaghidattar túrghysynan bolsyn – zandy qúbylys. Túrghyn halyqta túraqty diny sana qalyptasqangha deyingi tayau onjyldyqtarda búl mәsele mýddeli emes mekemelerding nemese diny birlestikterding qarauyna qaldyrylmauy tiyis. Últ ruhaniyatyn qalpyna keltirudi memleket qana jýzege asyra alady.

Islamnyng mәiegi bolyp tabylatyn ruhany qúndylyqtar últymyzben birge jasasyp, ruhany mәdeniyetimizde, әsirese әdebiyetimizde ýnemi kórinis tauyp otyrghan. Óitkeni әdeby tuyndylar – últ ruhynyng ainasy. Sondyqtan ata dinimiz ben ruhany bastaularymyzgha oraludyng eng jaqyn joly әdebiyet arqyly ótedi. Bizding buyndy kórkem әdebiyet tәrbiyeledi. Biz tarihymyzdy da, salt-dәstýrimizdi de, últtyq bolmysymyzdy da, ruhaniyatymyzdy da  kórkem әdebiyet arqyly tanydyq. Ómirding súrqay shyndyghy qajytatyn adam ruhy kórkem shyndyqty qajetsinedi. Onyng ornyn eshbir ghylym da, búqaralyq  aqparat qúraly da basa almaydy. Kórkem әdebiyetting oqylmauy – últtyq ruhtyng jútauy, últtyq bolmystan aiyryludyng basy.

«Din degenimiz – nasihat» degen Payghambarymyzdyng hadiysi bar. IYdeologiya degenimiz de – nasihat. Kórkem әdebiyetti keninen nasihattau ghalamtordaghy tejeusiz aqparattar aghynyna qarsy qimyldyng alys ta bolsa jaqyn joly bolyp tabylady. Qoghamdyq ómirde qúqyqtyq normalar men әleumettik-moralidyq (dini) normalardyng qayshy kelui jii kezdesip jatady. Áleumettik-moralidyq normalardy saqtau kóbine kóp ar-ojdangha jýkteledi. Múndayda qoghamdy tepe-tendikke keltirude sóz óneri arqyly jýretin últtyq tәrbie basty roli atqarady.

Din mәselesin til mәselesinen bólek qarastyrmau kerek. Tildi tiriltsek, dәstýrli ruhany qúndylyqtardy tiriltemiz. Dәstýrli qúndylyqtar últtyq bolmysty, últtyq minezdi tiriltedi. Qazaq óz minezine oralsa, eshqashan shetin diny kózqarastargha boy aldyrmaydy. Sebebi qazaq – mәmileger (tolerantty) halyq, onyng bolmysynda shetin kózqarasqa beyimdilik joq.

     Din men dәstýr birligi – últ bolashaghynyng kepili. Diny mýdde men últtyq mýddening toghysqan túsy da osy. Dinaralyq kelisim men mәdeniyetter ýndestigi ayasynda qol jetkizgen eng basty jetistigimiz – jiyrma ýsh jyldyq ishki túraqtylyq eng aldymen memleket qúraushy qazaq últynyng ruhany tinining beriktigine baylanysty qalyptasqany belgili. Sondyqtan eldik mýddeni tu etken halyq retinde bolashaqtyng iygiligi ýshin eng aldymen diniy-últtyq biregeylikke negizdelgen osy ruhany tindi әlsiretip almaugha kýsh saluymyz qajet.

Aynúr Ábdirәsilqyzy

Abai.kz