Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 10456 0 pikir 1 Qazan, 2014 saghat 10:47

«Bastaghy baqty baghalay almay jýrmiz»

Parlament Mәjilisining deputaty Orazkýl ASANGhAZYQYZY:

Qazaq qyzynyng boyyna tәn tektilikti, ana tilge degen adaldyqty boytúmar etken til janashyry, Parlament Mәjilisining deputaty Orazkýl Asanghazyqyzy eldegi bilim-ghylym, otbasy mәselesi, úrpaq tәrbiyesi turaly az aityp jýrgen joq. Ásirese, memlekettik tilding ahualyna kelgende ózgelerden qaraghanda anaghúrlym alandap jýretin Orazkýl apaymen 22 qyrkýiek – Qazaqstan Halyqtarynyng tilder merekesine oray súhbattasyp qaytqan edik.
– Orazkýl Asanghazyqyzy, sizdi halyq ana tilimizding janashyry retinde jaqsy biledi. Býginde elordadaghy búryn bir tilde bolghan kóshe, mekeme, avtobus ayaldamalarynyng ataulary eki tilge kóship jatyr. Bas qalamyzdaghy tughan tilimizding jandanuyna bir kisidey ýles qosqan Sizding osyghan alyp-qosarynyz bar ma?
– Astana qalalyq Tilderdi damytu basqarmasynda jýrgen kezde qoldaghy bar Til turaly zannyng tolyq mýmkindigin paydalandyq. Qazir biz memlekettik tilding mәrtebesin kótere almay jýrmiz. Konstitusiyamyzda «Memlekettik til – qazaq tili» dep taygha tanba basqanday jazylyp túr. Sondyqtan qazaq bolyp tughan әr azamat óz tilining memlekettik til ekendigine maqtanyp, sol tilde sóileu kerek. Zanymyzda da, baghdarlamalarda da «Memlekettik til – qazaq tili» dep soqyrgha tayaq ústatqanday jazylghan. Mәselen, Astana halqynyng 72 payyzy qazaqtar. Oghan týrki tildes halyqtar men memlekettik tildi erkin mengergen slavyandardy qosynyz. «Quana bilgenge qút qonar, baghalay bilgenge baq qonar» dep qazaq aitpaqshy, on adamnyng 7-8-i jýrgen-túrghan jerinde óz tilin memlekettik til dәrejesinde kóteretin bolsa, onda bizge odan artyq eshnәrsening keregi joq. Biz bastaghy baqty baghalay almay jýrmiz. Kezinde taksy men avtobus, jalpy jýrgizushiler: «Eki tilde jazylghan kezde әripter mayda bolyp ketedi, alystan oqyluy qiyndaydy. Árip bireu, sondyqtan kóshening atyn bir tilde jazayyq» dep ótinish jasaghan. Onyng ýstine qala halqymen ótkizgen jinalystarda da «Qajettilikting bir tetigi bolsyn. Bәlenbay jyl qazaq tilin oqyp jatqanymyzdyng nәtiyjesin kórseteyik» dep úsynys tastaghan song Astanadaghy kóshe men ayaldama ataularyn memlekettik tilde ghana jazdyq.
– Baspasózge bergen bir súhbatynyzda egemen el atanghaly bir ghana Zang jobasy qazaq tilinde qabyldanghandyghyn tilge tiyek etipsiz. Endigi jerde qazaq tilinde zang qabyldau jaghy qalay retteler eken?
– Qazaq tilindegi zandardyng kemshiligi jóninde sessiyany jabatyn kezde Mәjilis tóraghasy óte qatty aitty. Bizding deputattardyng jyl boyy aitqanyn qorytyndylap týsinetin adamgha týsinikti tilmen jetkizdi. Tipti, Úlytaudaghy súhbatynda da Elbasynyng ózi búl mәseleni qayta kóterdi. «Óz ýiinde syzu syzbaghan adam kisining ýiinde oi oimaydy» degendey, ministrlikter men agenttikterden keletin qújattardyng qazaq tilinde qate bolyp keletini osydan. Óitkeni, olar ózining ministrliginde qazaq tilinde jazbaydy, sóilemeydi. Parlamentke kelip sóileymin deydi de sózi qate shyghady, jazyp әkelgeni ekilik alghan oqushynyng dәpteri sekildi qyzylgha boyalady. Sondyqtan qazaq tili aldymen olardyng mekemelerinde engizilui kerek. Meninshe, ministrlikterde memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytuding eng tóte joly – qazaqsha qújat jazyp әkelgen qyzmetkerden oryssha jazudy talap etpeuge tiyis. Mәselen, qújaty memlekettik tilde dayyndalsa, qyzmetker ony orys tiline ózi audarady. Al, kerisinshe orys tilinde bolsa, qazaqshagha audarmashy tәrjimalaydy. Qazir kez kelgen mekemede 90 payyz qazaqtyng qyz-jigitteri júmys jasaydy. Ilespe audarmashy arqyly sóiley alatyndar. Olardyng deni qazaq tilinde jaza alady. Olar óz tilinde jazatyn bolsa, sonda zanymyz da qazaq tilinde sauatty bolatyn edi. «Kelgen zandarda qate jiberiletin bolsa ol qyzmetkerge shara qoldanylady» degen zang qabyldandy. Zang kýshine endi, endigi jerde ayaqtaryn tartatyn shyghar.
– Memlekettik qyzmetke ýmitkerler qyzmetke túru ýshin 4-5 jyldan beri test tapsyryp jýr. Memlekettik tildi bilu dengeyin baghalaudyng jalpygha ortaq otandyq jýiesi bolyp sanalatyn «Qaztest» óz mindetin qanshalyqty oryndauda?
– «Qaztest» o basta dúrys saralanbay jasalghan baghdarlama. Birizdilik joq. Balabaqshadan bastap memlekettik qyzmetkerge deyin «mynau osynsha sóz bilu kerek» degen talap qoyylmaghan. Aldymen osyny anyqtap alu kerek edi. Mәselen, balabaqshadaghy balalar 200 sóz bilu kerek, bastauysh synyp osynsha sóz. Balabaqshany bitirgen bala qazaqtyng 200 sózin kýndelikti ómirde qoldana alatynday dәrejege jetken song arnayy sertifikat tapsyru qajet. «Qaztest» әripti basu ghana emes, esse jazu, isqaghaz dayyndau sekildi tapsyrmamen tolyghuy tiyis edi. Qyzmetker «Qaztestten» ótkenimen qyzmetke kelgende qazaq tilinde jaza almaydy. Az bilse de kýndelikti lezdeme jýrgizgende, shaqyru nemese telefon hat jibergen kezde qazaqsha jazsa daghdygha ainaldyrar edi. Al qazir kýnine on qaghaz jazatyn bolsa olar sonyng bireuin de qazaqsha jazbaydy. Bilmeydi emes, biledi. Biraq, dayyn túrghan orys tiline auysyp kete beredi. Sondyqtan memlekettik mekemede «Qaztestti» tapsyryp kelgenderding naqty esebi saqtaluy qajet. Jýz qyzmetkerding 25-ine taza memlekettik tilde is jýrgizuine jaghday jasau kerek. Ol ýshin qazaq tilinde qújat әzirleytin qyzmetkerden oryssha jazuyn talap etpeuge tiyispiz. Onyng qazaqsha jazghan qújatyn kerek adam ózi audaryp alsyn. Býgin orys tilinde qújat dayyndaghan qyzmetkerden qazaq tilin mindettemeydi. Al qazaq tilinde dayyndaghan adamgha orysshasyn ózi jazyp keludi jýkteydi. Memlekettik qyzmette istep jýrgen jastar: «Qazaqsha jazsam departament bastyghy nemese viyse-ministr qazaqsha bilmeydi, oryssha jazghanymdy qalaydy. Eki tilde jazyp jýrgenshe, oryssha jazghanym jenil», – deydi. Búryn әrbir ministrliktegi Memlekettik tildi damytu departamentining isi shash etekten bolatyn. Qazir júmystyng barlyghyn audarmashygha iyterip tastady.
– Jazushy Múhtar Áuezov «Ózining ana tilin bilmegen, syilamaghan adamdy tolyqqandy mәdeniyetti dep sanaugha bolmaydy», – deydi. Sonda bizding tughan tilin bilmeytin, birauyz sóiley almaytyn býgingi basshylarymyzdy qay topqa jatqyza alamyz?
– Áuezov sekildi әlemning nebir myqtylarynyng til turaly qanatty sózderi bar. Ata-babalarymyz «Jeti últtyng tilin bil, biraq eng basty til – qazaq tili» degen. Ár qazaq jatsa-túrsa óz balasynyng aldyna osyny maqsat etip qoysyn. Al endi men ministrlerge, әriptesterime ne aita alamyn? Mýmkin olar Áuezovti oqymaghan shyghar. Meninshe, ózin-ózi syilaghan adam ózining sol últtyng ókili ekenin maqtanysh etip, sol elding tilinde sóileu kerek. Ózge tildi bilgenin mindet qylmay, kerisinshe, ana tilin azamat retinde erkin mengerudi maqsat etip qon kerek. Reseyding dumasyna deputat saylaytyn kezde bizding Alash arystary «jaqsy adamdardy saylau kerekpiz» deydi. Jaqsy adam bolu ýshin deputat bolu shart emes, al deputat bolu ýshin jaqsy adam bolu kerek. Al jaqsy adam degen óz elining tilin, salt-dәstýrin, tarihyn, týbin biletin tekti adam boluy tiyis. Sondyqtan Qúday jazyp, baqtaryn ashyp deputat, ministr bolghannan keyin tughan tilinde sóilese qanekey? Adam retinde, qatar qúrby retinde barlyghynyng aldynan óttim. Aytpaghan adamym qalghan joq.
– Memleket jәne qogham qayratkeri Sәken Seyfullin «Kense tili qazaqsha bolmay, is onbaydy» degen eken. Medisinalyq mekemelerdegi memlekettik til turaly aitudyng ózi artyq. Auruhanalardyng tilin «emdeytin» uaqyt kelgen joq pa?
– Tilderdi damytu basqarmasynda jýrgende auruhanalarmen kýndelikti júmys istep, qazaq tiline birshama bet búrghyzghan edik. Dәrigerlerding 90 payyzy qazaqtar. Astanadaghy dәrigerlerding kópshiligi auyldan kelgen qazaqtar. Medisinalyq akademiyalarda qazaq tili óte jaqsy oqytylady. Qazaqsha bilmeytinderding qasynda audarmashy otyrsyn. Orys tilin bilmeytin nauqas eshqanday jәbir kórmeui tiyis. «Dәriger dәrimen emes, sózimen emdeu kerek» deydi ghoy. Sondyqtan kez kelgen dәrigerge memlekettik tildi ýirenu mindettelui qajet. Osyny nauqastardyng ózi talap etsin. Konstitusiyada, Til turaly zanda da bar qyzmetker qazaqsha sóilespey jatsa, qajetti qújatty qazaqsha bermese, prokuraturagha aryz jazsyn. Mysaly, qúqyghymyz búzylsa, Preziydent әkimshiligine deyin jetip baramyz, al qazaqqa qazaqsha sóilemese, yaky qazaqsha jazbasa, múny aitpaymyz. Orys tilinde ghana qújat berse, «Zannyng 19-21-babyn búzyp otyr, mening moraldyq qúqyghymdy búzdy» dep jazsan, aqsha tabasyn, eng bastysy memlekettik tilindi qoldanysqa engize alasyn. Búl qúqyq qorghau organdaryna da baylanysty. Qazaq tilinde qúqyq qorghau organyna jәbir kórgenin nemese ózining kinәsiz ekenin qazaq tilinde aita almay otyrghandar bolady. Qúqyq qorghau organyna qarasty akademiyalarda, uniyversiytetterde qazaq tilining qoldanu ayasyn damytatyn arnayy standart jasalghany jón. Keudesinde sәl ghana namys bolsa, әrbir adam memlekettik tilimiz – qazaq tili ekenin týsinui kerek. Al «Saqshy» gazeti til turaly kýnde bir maqala shygharyp, qúqyq qorghau organdarynyng memlekettik tili nashar nemese jaqsy mekemelerin ashyq jazsyn.
– IIM-de, aimaqtarda ózge últ ókilderining memlekettik tilde sóileuine birden-bir sebep bolatyn «Parasatty poliysey» jyl sayyn bayqauy ótedi. Osy bayqaudyng erejesine engizilmegen erekshe iydeyanyz bar ma?
– Bayqaugha bola ghana qazaqsha jattap kelgen adamgha emes, memlekettik tildi kýn sayyn qoldanyp, otbasylyq tilge ainaldyrghandargha marapat bergen jón. Sol bayqau úiymdastyrylatyn kezde qatysyp jatqan komandanyng әrbir mýshesining otbasylyq tiline, balalaryn qazaq mektebine bergenin bilip alu qajet. Jarys kezinde ol qyzmetkerge úpay qosu kerek. Jylyna bir bayqau ótkizip qoya salmay, ay sayyn úiymdastyrsa, núr ýstine núr. Memlekettik tildi nasihattaytyn kýndelikti is-shara ótip túruy kerek. Qazaq tilin óz betimen ýirenip alghandardy nasihattau qajet.
 Tegin qazaq tili kurstarynan góri aqyly aghylshyn, orys tili kurstaryna barghysy keletinderding qatary jeterlik…
– Óitkeni, qazir orys nemese aghylshyn tilinde isteytin firmalardyng jalaqylary jaqsy. Memlekettik mekemelerde orys tilining qoldanu ayasy qazaq tiline qaraghanda kóbirek.
– Demalysta júrtpen jýzdesip, aimaqtaghy halyqtyng hal-jaghdayyn bilip qayttynyz. Saylaushylarynyz Ýkimetke jetkize almay otyrghan san saualdaryn óziniz arqyly jetkizgen bolar.
– Búl joly Almaty oblysynyng birneshe audanyna baryp qayttym. Sonyng ishinde, Panfilov, Shonjy men Ile audandarynyng halqymen kezdestim. Halyqtyng kónil-kýii, túrmys-tirshiligi jaqsy. Óitkeni, qazir júrttyng barlyghy ekken eginderin jinap, mәre-sәre bolyp jatqan uaqyt. Áriyne, olar bizdi kórgennen keyin mindetti týrde saualdaryn qoyady. Negizgi saual әielderding zeynet jasyn qysqartu boldy. Sonday-aq, «Diplommen auylgha» baghdarlamasynyng kóp paydasy tiygenin, degenmen bólingen qarajat auylgha barghan jas mamandardyng ýy aluyna jetpey jatqanyn sóz qyldy. Sebebi, qazir auyldyq jerlerde ýiding qúny kóterilip jatyr eken. Odan keyin azyq-týlik baghasynyng kóterilui, audandy gazdandyru, auyz sumen qamtamasyz etu jayly da júrtshylyq jan-jaqty bilgisi keledi. Al, Qorghastaghy mektepte ótken kezdesude kóptegen múghalimder men ata-analar ÚBT-gha baylanysty óz oilaryn ortagha saldy. «ÚBT oqushynyng bilimin tolyq kórsetpeydi, balanyng mýmkinshiligin tolyq ashpaydy. Onyng ornyna shygharma, esse jazdyryp, auyzeki tilde aityp jetkizuine mýmkindik bersek» deydi olar. Kez kelgen auditoriyagha barsam boldy, meni kórgen kezde halyqtyng kóteretin eki mәselesi bar. Bireui – otbasynyng beriktigi, ekinshisi – memlekettik til. Búryn BAQ betinde Shonjy audanynyng tili turaly biraz syny pikirler aitylghan bolatyn. Biraq bas súqqan kez kelgen mekemede memlekettik tilding qoldanyluy óte joghary. Audan azamattary qazaqsha sóilep túrghanda olardyng qanday últ ekenin aiyra almaysyn. Meni kórgen song ba, Ile audanynda bolghan kezde de ózge etnostyng ókilderi qazaq tilinde ghana sóiledi.
– Býgingi besikten beli shyqpaghan balalardyng qatygez boluy nemese sәl ghana qiynshylyqqa tóze almauy jii oryn alady. Búl ýidegi ata-ananyng kinәsi me, әlde mekteptegi tәrbiyening azdyghy ma?
– Onyng barlyghy kógildir ekrannyng keri әseri. Balalar qazir kitap oqymaydy, esesine nebir súmdyq filimderdi kóredi. Sosyn kino keyipkerlerine elikteydi. Al keshe ghana synyptasyn óltirgen balanyng әkesi tastap ketken. Ol ómirge ashuly, bala bolsa da kókireginde sher qalady. Sol ýshin ajyrasatyn ata-ana ózinen búryn balanyng bolashaghyn oilauy kerek. Astananyng ózinde ghana myndaghan әke Alla bergen balasyna aliyment tólemey qashyp jýr. «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» demekshi, qatygezdik baladan emes, ata-anadan bastalady. Meninshe, balanyng qatygez boluyna mektep emes, otbasy kinәli. Balanyng qalyptasuy ana qúrsaghynda qalyptasady. Osyny bilgen әjelerimiz kezinde kelini jýkti bolghan kezde qúrsaqshashu bergen. Ol kelinning jerik asyn qandyrayyq, kónilin kótereyik degen úghymnan tughan. Qazir kelinge qarap jatqan ene de, qogham da joq. Mening oiymsha, elimizde osy dәstýrli әjeler institutyn janghyrtu qajet. Árbir halyq óz dәstýrine sýienip, ony býgingi ozyq janalyqtarmen sәtti sabaqtastyrsa, qoghamnyng ruhany әleueti de, mәdeniyeti de óristemek.
– Ústaz degen ardaqty esimdi eleng qylmaytyn oqushylar kóbeydi. Oqu jyly bastalmay jatyp múghalimning ar-namysyna tiyetin beynejazbalar tarap ketti. Ústaz bedelin qalay kótere alamyz?
– Ústaz bedelin kótermey, úrpaq tәrbiyeleu mýmkin emes. Ústaz bedelin ata-ana kóteru kerek. «Sýieging meniki, eti seniki» dep ata-әjelerimiz aityp otyratyn. Al qazir «balalardyng qúqyghy» deymiz de, mektepting ishki júmysyna ata-analar qatty aralasyp ketken. Dúrys emes, ýiinde balandy tәrbiyelep, oqytyp al. Al mektepti syilau kerek. Múghalim turaly balannyng kózinshe jaman әngime aitugha bolmaydy. Kelispey qalghan jaghdayda jeke otyryp sóiles. Odan keyin biyliktegiler mektep múghalimin qayda bolsa sonda júmsaydy. Ústaz bedelin qogham, biylik, ata-ana baghalamasa, bala biyikke kóteredi deu artyq.
– Otandyq BAQ-qa qanday sipattama bere alasyz?
– Telearnalardyng barlyghyn «Shalqar» men «Qazaq» radiolarynan ýlgi alugha shaqyramyn. Ár qazaqtyng boyyna últtyq ruhty sinirtu ýshin alysqa barmay-aq qos radionyng repertuaryn tyndasang jetip jatyr. «Beshbarmaq» degen shou ashty. Ne degen súmdyq? «Beshbarmaq» degen qazaqtyng sózi joq. Barmaq beseu emes, bireu ghana. Kezinde kórshiler búl sózdi «bes sausaqpen jeysinder» dep bizdi mazaqtap shygharghan. Al ony biz kelip býkil respublikagha, Tәuelsizdikting osynday jylynda shygharyp jatyr. Búghan әy deytin әje, qoy deytin qoja bolmay otyr. Keyde Alla bergen darynmen tanymal bolghan azamattar osy turaly aitqan Qanysh Sәtpaev, Aqseleu Seydimbek, Fariza Ongharsynova, Qonysbay Eskendirlerding pikirlerin oqymaghanyna qinalasyn. Mysaly, Resey jurnalisteri orys tilinde joq osynday sózderdi qoldanghany ýshin shara qoldanatyn zang qabyldady. Al bizde qazaqtyng betke ústar qyzdary «Toybeststar» sekildi baghdarlama jýrgizip jýr. Telearnagha qaraugha jýreksinetin kýnge jetip otyrmyz.
– Áriptesterinizding arasynda qazaqsha konsertterden, aitystardan ózinizdi jii kórip qalamyz. Múnday jiyndargha jýrek qalauynyzben barasyz ba, әlde qyzmettik dәrejeniz sebepker bola ma?
– Deputat bolmay túrghanda-aq Orazkýl osynday ortadan óz jýrek qalauymen tabylatyn. Biz azattyqty ansap óstik. Kezinde ózim de birneshe konsert úiymdastyrghanmyn. Sol kezderi konsertting baghdarlamasyna 20 nómirding ishine bir nómir dombyrany qosa almay jylaghan kezderimiz kóp edi. Dombyrany sahnagha shyghara almay shyryldaghan kezimiz bolghan. Aytys ónerin sahnadan alastatyp tastaghan. Qazir Alla taghala qazaqtyng mandayyna nebir talantty úl-qyzdardy bergen. Endi aitys óneri qayta oralghan kezde qalay ýide otyra alamyn? Óitkeni, ózim de, otbasym da uaqyt bolsa konsertten, teatr qoyylymdarynan, aitystardan qalmaymyz. Qúday qazaqtyng quanyshynan qaldyrmasyn!

Súhbattasqan Jadyra MÝSILIM

BAQ.KZ

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470