Júma, 22 Qarasha 2024
Birtuar 13024 0 pikir 24 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:25

ShANG BASQAN ShEJIRELER, JARYQQA ShYGhAR KÝN QAYDA?!

«Aqsaqaly elding bolmasa, jastary bolar diuana» degen eken qazaqtyng dauylpaz aqyny Mahambet Ótemisúly. Biz býgin aqylman aqsaqaldardyng azdyghynan, dәldirish shaldardyng kóptiginen dýnie qughan diuana boldyq. Búrynghynyng aqsaqaldary el men jerding taghdyryna aralasatyn, daudyng týiinin sheship, tóreligin aitatyn, jastary izdep baryp batasyn alatyn... «Aqsaqal» degen abyroydyng asqar biyik shyny edi. Al býgingi kýnning shaldary qútyrghan, aqsaqaly jútylghan, qarty kóp, qariyasy joq zaman boldy. Saqalyn saudalap shapan alatyn, abyroyyn shashyp, aqsha tabatyn, «shalsyn» deseng shalqasynan týsetin, aqsaqal deuge auzyng barmaytyn, ózderin «ardagermiz» dep sanaytyn, qyrma saqal, kempir bet, jәdigói-jantyq shaldar kóp. Biraq, memleketting ataghy men danqyn solar alady, omyrauyna kótergenshe «shyldyrlaghyn» taghady, әkimderding auzyn baghady, sóitip biylikke jaghady.

Áriyne, ómir bolghasyn aq pen qara, el bolghasyn jaqsy men jaman bolary haq. Aqsaqaldarymyz mýldem joq emes, bar, biraq sausaqpen sanarlyq qana. Sonyng ózin ardaqtay almay jýrgen joqpyz ba? Sonday abyroyyna daq týsirmey, halyqtyng erekshe qúrmetine bólengen, aqsaqalymyzdyng biri - Alashtyng desem asyldyq bolar, Adaydyng abyz aqsaqaly – Jetibay Jylqyshyúly jayynda sóz qozghamaqpyn.

Sebebi men sol Jetibay aqsaqaldyng sonyna erip jýrgen inilerining birimin. Jetekeng segiz qyrly, bir syrly dana kisi. Ol -Aday elining 500 jyldyq tarihyn jinaqtaghan shejireshi ghalym. Ol,- «Batamenen el kógerer» atty obylystyq bayqauda bas jýlde alghan Manghystaudyng batagóy aqsaqaly. Ol - 1965 jyly  ataqty kompazitory  Shәmshi Qaldayaqov pen aqyn Tólegen Aybergenovterding batasyn alyp, túnghysh ret «Aqerke Aqjayyq» әnin oryndaghan jez tanday әnshi. Ol - halqy qinalghanda qasynan tabylghan, ataly sózimen qamyqqan júrtyn júbaqan, el taghdyry syngha týskende hangha da, datyn aitytqan el aqsaqaly.

  «Batyrdy jauda, biydi dauda synaysyn», «naghyz dostyng qadirin basyna syn tughanda bilesin, aqsaqaldyng bedelin el basyna kýn tughanda kóresin» degen eken búrynghy ótken atalar.     Men Jetibay aghanyng qadirine 2011 jylghy 16-17 jeltoqsandaghy Janaózen men Shetpedegi qandy qyrghyn kezinde kózim jetti.   Sol oqigha kimning kim ekenin anyq kórsetti. Ánshiyinde, «elim» dep enirep, «halqym» úrandatyp jýretin biylikting «ardagar» shaldary polisiya qalqanynyng artyna tyghylyp, elin sózben kinәlәumen boldy.

Al, Jetibay agha bastaghan Manghystau audanynyng aqsaqaldary jinap alyp, sol kýnderi Elbasyna ýndeu joldap: «qazaly bolghan shanyraqqa qoldau», «jaraly bolghan azamattargha» kómek súrady. «Jalaly bolyp qamalghandar bostandyq berilsin!» dep  hat jazdy,

 Azamaty oqqa úshyp qara jamylghan shanyraqtargha baryp, aqsaqaldyq basu sózin aityp elin júbatypty.

   Janaózen men Shetpe oqighasy boyynsha jalaly bolyp qamalghan azamattyrdyng Aqtaudaghy sotyna kýn qúrghatpay baryp túratyn. Sonda Jeteken: «sotqa yqpalymyz bolmasa da, qamauda otyrghan balalarymyzdyng kóniline medeu, qinalghan ata-anasynyng kóniline demeu bolyp, eldigimizdi bildireyik» deytin. Halyq, Jetiekeng bastaghan el aqsaqaldaryna riza boldy.                                      

  Shang basqan shejireler jaryqqa shyghar kýn qayda?!

    Biz, endi J.Jylqyshyúlynyng shejireshilik, jazushylyq qyryna toqtalayyq. Jetibay aqsaqal 90-jyldardyng basyna deyin mәdeniyet, esep salasynda týrli qyzmetter atqardy. Elimiz egemendigin alyp, ótken tarihyn týgendep, әr ata óz shejiresin jaza bastaghan kezende el azamattarynyng ótinishi boyynsha Jetibay agha  halyq aqyny Sәttighúl Janghabylúlynyng shygharmalaryn jinaqtap, kitap etip basugha kirisedi. Jetekenning aituy boyynsha «shejire, kitap jazu sol kezde bastaldy» deydi. Aqsaqal jyrma jylgha juyq uaqytyn shygharmashylyqqa arnap, osy jyldar ishinde birneshe kitaby jaryqqa shyqty. Atap aitar bolsaq olar:                                                                 

1. «Jyrdariya» aqyn-jyrshylar shygharmalary. 1995 j. «Aqtau» baspasy.

2. «Amanat» S.Janghabylúlynyng jyr jinaghy. 1996 j. Almaty qalasy. «Er-Dәulet» baspasy.

3. «Dala sahnasyndaghy dýbir» 2008 j. Almaty qalasy. «Núrly әlem».

4. «Qayyrtpay ketken Qashaghan» 2011 j. Almaty qalasy. «Jazushy».

Búlar kitap bolyp basylyp shyqqandary ghana. Alayda, aqsaqaldyng kóptegen enbekteri qarajattyng joqtyghynan, qoldyng qysqalyghynan jariyalanbay, qoljazba kýiinde shang basyp әli jatyr. Atap aitsaq:

1. «Aday shejiresi» 5000 myng bet

2. «Til tanbaly Adaydyng aqyndary» 1000 bettik jinaq.

3. «Múhammed Payghambardyng hadisteri» 2000 hadiske toptasqan 170 bettik jinaq.

4. «Rabghuziyding izimen. Tirshilikting bastaluy» Úlyq Payghambarlar turaly anyz-әfsanalar 325 bettik jinaq.

5. «Ata kórgen oq jonar» Manghystau malshylary turaly. 300 bettik jinaq.

6. «Sóz múrasy – halyq qazynasy» 210 bettik birneshe taqyrypqa toptasqan 5000 maqal-mәtel.

7. «Altynbek Sәrsenbayúly» jónindegi jinaq.

8. «Janaózen men Shetpe. 2011 jyl 16-17 jeltoqsan. Qandy qyrghyn» jinaghy.

9. «Jighan-tergen» 250 bettik jinaq.                                 

10. «Ómirde qalghan iz bar «óner» degen» 250 bettik jinaq.                                            

     Búdan basqa da birneshe enbekterin audandyq múrajaygha tapsyrdy. Osynshama mol enbekti jayau el aralap jinaqtap, qol mashinka men jazyp shyghu qanshama kýsh quatty talap etedi. Ári payghampar jasynan asqan qariyagha onay emes. Átteng tek aqsaqaldyng enbegin baghalay biletin azamattar bolmay túrghany ókinishti-aq.

J.Jylqyshyúlynyng bar jinaghyn bir maqalagha syighyzyp, oqyrmangha  tanystyru mýmkin emes, degenmen eki kitabynyng tarihyna toqtalyp óteyin.

Birinshisi, «Til tanbaly Adaydyng aqyndary» atty enbegi (1000 bet). Búl jinaqta Abyl, Núrym, Aqtan, Qashaghan, Aralbay, Óskinbay, Sәttighúl, Sýgir bastaghan 45 aqyn atalarymyzdyng sóz múralary engen. Jinaq, Manghystau aqyndarynyng ensiklopediyasy desek artyq aitqandyq emes. Kitap qazir komputerge terilip dayyn túr, biraq kitapqa demeushi joq.                                                                                                                         
Biraq, biyldyng ózinde Manghystau oblysynyng әkimi A.Aydarbaevting qoldauy men jergilikti aqyn- jazushylardyng 50 tomdyq jinaghy jaryqqa shyqty. Oghan el bolyp quandyq, ókinishke oray, J.Jylqyshyúlynyng búl kitaby jinaqqa  engen joq. Búl jarylqaugha әkimning bosaghasyn kýzetip jýrgen «ardager» shaldar men jas aqyn baldardyng jyrlary endi. Naghyz el tarihy dalada qaldy. Áriyne oghan oblys basshysynyng qatysy joq, kemshilik óz aulymyzdyng azamattarynda bolyp túr.

Ekinshisi, 12 tomdyq «Aday shejiresi»  Búl tarihy shejire kitapty Aqsaqal 1994 jyly bastap, 2004 jyly jazyp ayaqtaghan bolatyn. Sol uaqyttan beri qarjynyng joqtyghynan aqsaqaldyng jeke arhiyvinde shang basyp, әli jatyr. Búl jinaqta atamyz Adaydan bastap dýniyeden ótken millionnan asa atalarymyzdyng esimderi jariyalanyp otyr. Kitap tek adam attary jazylghan shúbalanqy shejire ghana emes, bes ghasyrdyng tarihyn bayan etken qúndy qazyna. Onda Aday atadan taraghan bahadýr batyrlar, qayyrtpay ketken aqyndar, el bastaghan kósemder, sóz bastaghan sheshender, әnshi- jyrshylar, kýishiler, kóripkel-emshiler, әuliyeler, it jýgirtip, qús salghan anshylar, tastan týiin týigen tamshylar, zergerler, shymyrau qazghan qúdyqshylar, meshit ústaghan moldalar, qara qyldy qaq jarghan biyler, jauyryny jer iyiskemegen baluandar, at baptaghan seyister, shejireshi shaldar, tarihtan úmytylyp óship bara jatqan oqighalar – bәri keng kólemde qamtylghan.

Osynshama mol qazynany jinau, ony qaghaz betine týsirip, kitap etip shygharu Aqsaqalgha onay bolghan joq. Búl enbekti jazu jolynda Jeteken, Qazaqstannyng týkpir-týkpirin tegis aralady. Sonymen qatar Tәjikstan, Ózbekstan, Týrikmenstan, Qaraqalpaq elin, Reseyding kórshi oblystaryndaghy aghayyndargha baryp osy kitapty  jinap shyqty.

 Osynshama mol qazyna, kitap bolyp tolyq shyqpaghasyn kóringenning qolynda ketip jatyr. Aqsaqaldyng janyna batatyny, jýregin auyrtatyny da osy.

Talay «men» degen qarajaty bar azamattar, «Jetieke, búl kitapty shygharamyz» dep uәde berip ketse, keybireui «qatyramyn» dep qoljazbanyng kóshirmesin qúshaqtap alyp ketti. Biraq sol ketkennen mol ketip otyrdy, qaytyp oralmady.

Bir kýni ««Aday taypasy» degen kitap shyghypty» degen sýiinshi habardy estip el bolyp quandyq. «Apyrym-ay, kim kómektesti eken?.. Kim de bolsa azamat eken» destik. Kitap qolgha tiygenshe asygha kýttik. Jinaq qolgha tiygen boyda kónilimiz su sepkendey basyldy. Nege? Kitaptyng múqabasynda avtory «Sayyn Nazarbekúly» dep túr. «Au, sonda Jetekeng qayda?» deysinder ghoy, Jetibay aqsaqal Sayyn inisinen keyin «qosymsha» avtor eken. «Kýshtining arty diyirmen tartady» degen, oghan da kóndik, «Adaydyng tarihy jaryqqa shyqsa boldy» destik. Sóitsek, bar qyzyghy artynda eken. Búdan 10 jyl búryn Sayyn Nazarbekúly Jetibay Jylqyshyúlynyng 12 tomdyq jinaghyn «demeushi tauyp shyghartamyn» dep alyp ketip, arada 10 jyl ótken son, 12 tomdyq jinaqty 8 kitapqa syidyryp, «artyghyn» әr jerinen kesip qidyryp, bastyrypty. «Jaqsy әn edi, múryny púshyq qor qyldy» demekshi. Armandap kýtken kitapty, jýnin júlghan tauyqtay qylypty. Sayyn aghamyz әlgi kitapty 1000 dәnemen shygharypty. 960 dәnesin Cayynnyng ózi alyp,  Jetekenning «adal enbegin, manday terin» dep 40 týiirin beripti. Qalghanynyng qyzyghyn ózi kóripti. Aqsaqal búl jinaqty jazugha qansha uaqyty sarp etti desenshi, tógilgen  terdin, qajyrly enbekting  óteui osy bolghany ma?

Biz osy qanday halyqgyz?. Sonda biz 75 jastaghy Jetibay Jylqyshyúly kitabyna aqsha súrap mening aldyma kelgen joq dep jýre beremiz be? Men biletin Jetekeng eshkimning aldyna baryp alaqan jayyp barmaydy.  

 Keshe Jetibay aqsaqalmen taghy da jolyqtym, biraq ózi jóninde maqala jazyp jatqanymdy aitqanym joq. Aytsam rúqsatyn barmes edi.   Qal-jaghdayyn súradym. Sonda aqsaqal: «Aynalayyn, men jasarymdy jasadym, ómirding ashy-túshy dәmin de tattym. Halqyma bar bererimdi jazyp qaldyrdym. Alla endi el-júrtymnyn, bala-shaghamnyng jamandyghyn kórsetpey aldarynda imanmen alsa deymin» dedi. Jetibay aqsaqal kózi tirisinde talay jylghy enbeginin, kitap bolyp jaryqqa shyqqanyn kórui kerek. Maqala el azamattaryna oy salar degen ýmittemin. Olay jasay almasaq, eldigimizge syn, azamattyghymyzgha min bolary sózsiz!

Jәnibek Qojyq

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5300