ÁKIMIMIZ QUYRShAQ BOLYP KETTI

   Búrynnan da bizding oblystyng jaqsy aty shyghyp jýrgendigi shamaly edi. Jaqynda tipti býkil júrttyng kýlkisine ainaldyq. Núraly Sәduaqasov degen tәp-tәuir basshymyz bar edi. Ýsh jylgha juyq әkim bolghaly eshteneni qyryp tastamasa da bireuden ilgeri bireuden keyin ónirimizdi ózinshe biylep túrghan. Áriyne, ózge oblystyng әkimderimen salystyrghanda aty bәigeden ozyp keler dep eshkim de ýmittenbeytin. Qayta kerisinshe, úlan-baytaq elimizdin  on tórt oblys, memlekettik manyzy erekshe eki qala әkimining kósh sonynda jýretindigine tipti etimiz ólip te ketken. Sóitsek...

    Sóitsek, Núraly Mústafaúly ózining aty shyqqandyghyn jaman kórmeytin sekildi. Ótkende, Qostanay qalasynyng kýni merekesinde Neke sarayyn ashu saltanatynda qazaq jastaryna «Goriko!» dep aiqaylap aidy aspangha bir-aq shygharyp edi. Onysy býkil elimizge tarap ketip, internettegi talay qyrshanqylardyng qatty qaljynyna úshyraghan. Negizinen orysshyl ósken azamat qoy, keyin múnday úyatty isterden aulaq bolar dep oilaghanbyz. Onymyz beker eken. Jaqynda bir suretshi oblys basshysynyng beynesin orystyng matreshkasynyng ishine ornalastyryp, múrajaydaghy arnayy suret kórmesine qoyyp, ónirimizdi ýlken bir kýlkige kómip tastaghan. Suretshi oblys әkimine ózinshe jaqsy bir syy jasadym dep oilasa kerek. Alayda әkimimizdi ózge bir formada emes, dәl osy matreshkege salyp qoyy neni menzeydi? Búl ózi orystyng últtyq múralarynyng biri desek, qazaq úlyghy shirenip túratyn oryn ba búl? Álde, múnyng astarynda biz bilmeytin taghy bir qúpiya bar ma? «Búl ne mazaq? Dereu alyp tastandar!» dep qaharyna minbegendigine qaraghanda, onyng matreshkedegi beynesi ózine qatty únaytyn sekildi. Álde,kim bilipti, әkim de pende emes pe, ataq-danqyn eng bolmasa, osylaysha bir shygharsam degen aldamshy oidyng shyrmauynan shygha almady ma eken.

    Aytpaqshy, ataq-danqyn asyru degennen shyghady, bizding oblysty basqarghan әkimder búl «ónerdi» erekshe mengergen synayly. Bir әkimimiz osy ónirde alty ay qys bolsa da «endi koniky tebinder» dep at shaptyrym múz sarayyn salyp edi, ekinshisi shirkeu túrghyzugha qol úshyn berdim dep pravoslav dinining qasiyetti әuliyelerining qatarynan oiyp túryp oryn aldy. Al ýshinshisining istegeni mynau. Key-keyde bizdegi atqa minerlerding oilaghany halyqtyng qamy emes, qaytkende óz atymdy qaldyram degen ózara bәseke me degen sezikti oy sanamyzdy biylep alatyny bar. Múndayda atamyz qazaqtyng «Atyng shyqpasa, jer órte» degen naqyly eske týsedi. Biraq, qazir kim jerin órtetkizip qoyady deysin, bәri de jekemenshikting qolynda. Múnday ataq tym qymbatqa týser.

P.S Eger tipti әkimiz atyn shygharghysy kelse, ana Kulaginnen ýlgi alsa qayter edi. Qaydaghy bir matreshkege mazaq bolghansha, attary múqym júrtqa belgili әuliyelerding janynda túrghangha ne jetsin. Uaqytsha bolsa da. «Qúlasan, nardan qúla» degendey.

Múratbek Dәurenúly.

Qostanay oblysy.

Abai.kz