Búzaqy Mayktyng boksshy boluyna Múhammed Ály әser etken

Maykl Djerard Tayson 1966 jyldyng 30 mausymynda Niu-Yorkting Braunsvilli audanynda dýniyege kelgen. Ákesi Mayk dýniyege kelmesten búryn otbasyn tastap ketkendikten bolar, boksshy anasynyng birinshi kýieuining familiyasyn alypty.

Mayktyng balalyq shaghy qiyndyqqa toly. Minezi tym júmsaq, ózi tolyq Maykty aghasy Rodny da, auladaghy balalar da, mekteptegi synyptastary da mazaqtay beretin. Arasyndaghy eresekteri qolyndaghy baryn tartyp alatyn. Ongha kelgenshe ózgeden tayaq jey bergen Mayktyng bir kýni tózimin әbden tauysqan oqigha bolady. Ol kishkentayynan kepter asyraghandy jaqsy kóretin edi. Birde jergilikti búzaqylardyng basshysy Mayktyng qolynan kepterin tartyp alyp, qústyng basyn júlyp alady. Ashugha bulyqqan Mayk ózinen ýsh jas ýlken janaghy balany ayausyz úryp tastaydy. Mine, dәl osy sәtten bastap jergilikti búzaqy balalardyng arasynda qúrmetke bólengen Tayson solar sekildi kishigirim úrlyqtargha qatysa bastaydy.

Jekelegen adamdardyng qaltasyna týsip, reti kelse dýkenderdi de tonap ketip jýredi. Múnday isting sony jaqsylyqqa soghushy ma edi? Aqyrynda Mayk bar-joghy 13 jasynda týzetu koloniyalarynda bolyp, kәmeletke jetpegen balalardy týzetetin qatang rejimdegi mektepke bara bastaydy. Dәl osynday mektepterding birine sol kezde ataghy aspandap túrghan Múhammed Ály kezdesuge keledi. Keyingi bir súhbattarynda Tayson ózining boksqa qyzyghushylyghy Múhammed Áliymen mektepte ótken kezdesuden keyin bastalghanyn aitady.

Mayk oqityn janaghy mektepting dene shynyqtyru pәninen beretin múghalimi Bobby Stuart búrynghy boksshy bolatyn. Ádettegidey búzyqtyq istep karserge týsken Mayk ayaq astynan Stuartpen sóileskisi keletinin mәlimdeydi. Ózin izdep kelgen ústazyna boksshy bolghysy keletinin jetkizgen edi, ol tәrtipke baghynsa ghana jattyqtyratynyn aitty. Osy jaghdaydan keyin tәrtibi kýrt ózgergen Maykpen Stuart arada biraz uaqyt ótkende taghy bir kelisim-shart jasaydy. Sabaqtaghy ýlgerimi qanshalyqty jaqsarsa, Stuart Maykty sonshalyqty kóp jattyqtyratyn bolyp kelisedi. Jattyqtyrushysynyng búl tәsili nәtiyjesin berdi. Taysonnyng sabaghy jaqsara bastaydy. Al boksqa degen yqylasy men qyzyghushylyghy tipti erekshe edi. Ony izdegender tanghy saghat 3-4 kezinde de jattyghu zalynan tabatyn. Stuart shәkirtinen myqty boksshy shyghatynyn birden týsinip, ony ataqty Kas Damato atty jattyqtyrushynyng qolyna tapsyrady. Maykqa býkil jaghdaydy jasaghan Kas ony boksshy retinde әlemge әigiledi.

Tayson Islamdy týrmede qabyldaghan

1985 jyldan Taysonnyng sport әlemindegi júldyzdy sәti bastaldy. Osy jyly 15 kezdesu ótkizgen Mayk bәrin de nokautpen jengen edi. Ómirinde 50 jekpe-jek ótkizgen ol 44-in nokautpen jense, tek altauynda jenilgen. Jankýierleri ony qatty jaqsy kórdi. Onyng sonynan kóptegen laqap attar erdi. Bireuler «Temir Mayk» dep atasa, endi bireuler «Nokauttar koroli», taghy biri «Kapitalizmning temir mashinasy» dep jatty. Onyng aty nokauttarynyng kóptigi әri әlemning auyr salmaqtaghy eng jas chempiony retinde Ginnesting rekordtar kitabyna da engen. Osynday ataq-danqqa bólengen Taysonnyng ómiri 1991 jyly kýrt ózgeredi. Oghan «Amerikanyng qara missin» zorlady degen aiyp taghylyp, týrmege týsedi. Mayk «múnyng bәri jala» dep qansha shyryldaghanymen, Amerika soty bәribir ony aqtamady, alty jylgha bas bostandyghynan aiyrdy.

Mayk týrmege týsken alghashqy uaqyttarda birazgha deyin óz-ózine kele almay jýrdi. Týrme bandylarynyng mýshelerimen baylanysyp, olardy úryp tastaghan kezi de kezdesti. Degenmen, birazdan song sabyrgha kelip, týrmedegi uaqytyn kitap oqumen ótkizetin boldy. Mine, dәl osy kezderi týrme imamy Múhammed Syddyqtyng kómegimen Islamdy qabyldady. Islamgha ýlken qyzyghushylyq tanytqan Tayson dinning kóptegen mәselelerin imammen talqylaytyn edi. Múhammed Syddyq bir súhbatynda ol turaly: «Taysonnyng bilimge, biluge óte qúshtar ekenin bayqadym. Zerektigi sonday, ýiretken dýniyelerimning bәrin demde qaghyp alatyn», – degen bolatyn.

Tayson týrmeden 1995 jyldyng nauryzynda, ýlgili tәrtibi ýshin merziminen búryn bosap shyqty. Bostandyqqa shygha sala kóp aqshany sadaqa etkenin batys basylymdary jarysa jazyp jatyr edi.

Ol músylman bolghannan keyin esimin Malik Abdul Aziz dep ózgertedi. Diny kózqarasyn súraghandargha: «Ómirimde jasaghan jamandyghym basymnan asady. Sol әreketterim ýshin Alla meni tozaqqa tastay ma dep qatty qorqamyn. Kýndelikti ózimning kýnәmdi juyp-shang ýshin Alladan keshirim súrap, qúlshylyq etemin. Men ýshin músylman degen «Assalaumaghaleykým» dep amandasyp, jylyna bir ret meshitke baryp, jaman qylyqtaryn jalghastyra beru emes. Naghyz músylman retinde Qúran búiyrghan nәrseni oryndauym kerek. Men ýshin manyzdysy da sol. Al osyghan deyin jetken jetistikterimning eshqaysysynyng qazirgi kýni mәni de, maghynasy da joq», – dep jauap bergen edi. Ras, jýrekte tynyshtyq bolmasa, chempiondyqtyng keregi ne? Taysonnyng ataghy jer jaryp túrghan kezde, kózine eshtene ilinbey ketken edi. Al ózining oiynsha, ony shyn ómirge qaytarghan Islam.

Mayk Qazaqstanda

Qaybir jyly Mayktyng joly bizding Otanymyzgha da týsti. Halyqtyng boksshygha degen yqylasy erekshe eken. Ayaghynan tik túryp kýtip alghan júrtta esep bolmady, jurnalisterimiz de súhbat alyp jatty. Mayk ta sypayylyqpen Qazaqstandy, ondaghy músylmandardy únatqanyn aitty. Biz de ringtegi ashuly, qarsylasynyng qúlaghyn shaynap jiberetin Maykty emes, músylman Maykty kórdik. Bes uaqyt namazyn meshitte oqugha tyrysqan sportshynyng tang namazynan keyin úzaq dúgha etip otyrghanyn, balalar ýiine barghanyn kórgen bizdikiler ony bauyr tútyp jatty.

«Naghyz jihad – adamnyng nәpsisimen bolghan kýres» ekenin tilge tiyek etken Tayson azandy jaqsy kóretinin, Payghambarymyzben (s.a.s.) baylanysty barlyq nәrsening ózine únaytynyn aityp, 2009 jyldyng 27 mamyrynda dýniyeden ótken 4 jasar qyzyn saghynyp jýrgenin, otbasynyng bir mýshesi Jәnnatta jýrgenin kóniline medet tútatynyn jetkizdi.

Qajy Tayson

Islam Taysonnyng ómirine eleuli ózgerister әkeldi. Búrynghy temirdey qatty minezdi Mayk ózgerip, júmsara bastady. Allagha qúlshylyq kezinde kózine jas alyp, múqtaj jandargha kómekke bar yqylasymen úmtylatyn boldy. 250 myng dollaryn meshit qúrylysyna júmsady. 2010 jyly Mekkege qajylyqqa baryp, qasiyetti jerlerdi aralap qaytty. Endigi bar armany әlemdi aralap, Islamdy jaI, júrtty músylmandyqqa ýndeu eken. Qazirgi kezde: «Músylman bolghanym ýshin Allagha shýkirshilik etemin. Alla mening qúlshylyghyma zәru emes, men Allagha múqtajbyn» degen sózder Mayktyng jan dýniyesin jaryp shyghyp jatyr.

Ras, pende bolghannan keyin ómirde týrli jaghdaylar bolady ghoy. Tayson da az adaspady, ýsh ret týrmege otyrdy, esirtkimen baylanysy bar degen әngimeler de boy kóterdi, key jandargha qoly tiyip ketken kezder de boldy. Biraq Islam ózine deyingi kýnәlardy keshirmey me?! Alla tәube etkenderding tәubesin qabyl etushi emes pe?! Endeshe, biz de múhittyng arghy jaghyndaghy Allanyng razylyghyna úmtylghan bauyrymyzdyng keshiriluin Alladan tilep qoyalyq!

Islam.kz