Birinshi kýn

Kirispe ornyna

Almatynyng ayaz qysqan suyq kýni. Abay men Rozybakiyev kóshelerining qiylysyndaghy «Blagadati» shirkeuining aldynda kóp bógeldim. Osy manda Isa Mәsihting jolyn uaghyzdaytyndardyng jýretinin búrynnan biletinmin. Solardyng birli-ekeuimen pikirles te bolghan edim. Áneu kýni osy aghymnyng beldi mýshesi, «Birlik» qauymynyng baqtashysy Almas degen jigit júmysyma izdep kelipti. Jasy menen biraz ýlken bolsa da, jasytyp almaqqa niyettenip iyghynan qysyp túryp silkilep kórdim.

«Ey bauyrym, bir senimde bolmasaq, erteng ekeumizding balalarymyzdyng basy bir qazangha syimaydy». Áriyne, shybynnyng yzynynday búl sózderim onyng qúlaghyna jetkenimen, jýregine jetpedi. Islam dini men últtyq bolmysyn joghaltqan jalynsyz janar qaymygha qarap, әldebir әngimelerge oiysa berdi. Sodan beri nege ekeni belgisiz osy bir aghymnyng tynys-tirshiligimen tanysugha qúshtarym artty.

Endi mine, shirkeuding qaq aldynda túrmyn. Meni qarsy alghan qysyq kóz kәris jigiti qazaqsha bilmeytin bolyp shyqty. Esesine ar jaqtan arsalanday basyp sary jigit kele jatyr eken. Amandasuymyz oryssha bastalyp, әngimemiz qazaqsha órbidi. Aty — Ernar. Búryn basbúzar bolypty. Isa Mәsihti tanyghaly… Ras búghan deyin talay estigen әngimem. Ernardyng telefonyn jazyp aldym. Ár beysenbi kýni saghat keshki altyda qazaq tildi qauymnyn, dýisenbi kýnderi orys tildi qauymnyng jinalystary bolady eken. Shaqyrdy. Qúday búiyrtsa keletinimdi aityp úzay berdim.

Ekinshi kýn

Kempir qalay shoqyndy?

Beysenbining keshi batqansha taghat tappadym. Meni Ernar shirkeuding aldynda kýtip túr eken. Isa Mәsih jolynda jýrgen osy bir tútyqpa jigit tanysqanymyzgha kóp bola qoymasa da ishi bauyryma enip barady. Ángimeni «shirkeu» degen sózden bastadym. «Serkov» sózin dúrys audarmay «shirkeu» dep jazyp jibergen. Jay ghana qauym dep atasang bolady» deydi Ernar.

— Apa, múnda ýlken kisiler ghana emes, jastar da keledi. Qaranyzshy.

Áuezdi ýn shyqqan jaqqa nazar audardym. Áudem jerde sýiegin sýiretken keyuanany jetelep kele jatqan kelinshekti kórdim. Eki oiyn balasy әjelerining etegine oralyp, birde ozyp, birde qalyp syqylyqtap keledi eken.

— Isa osy balalarday múnsyz etsin!…

Taghy da sol kelinshekting sózi.

Biz shirkeuding bas ghimaratyna japsarlas ornalasqan kishileu ýige kirdik. Tartynshaqtaghanyma qaramay qaq tórden oryn búiyrdy.

— Apa, jaghdayynyz qalay, amansyz ba?

Birneshe әiel apamyzdyng asty-ýstine týsip bәiek bolyp jatyr.

Aldymen tolyqsha kelgen dóngelengen jigit-aghasy bata jasady. Onan son, «Yamaha» aspabynda otyrghan kelinshek әdemi bir әuen oinay bastady. Kodoskoppen ekranda әn mәtini shyghyp túr. Sol arqyly ghibadat bastaldy. Qyryqqa juyq ghibadatqa qatysushylar hormen әlgi әnderdi shyrqay jóneldi. Bir әn. Eki әn. Ýsh әn. Án yrghaghyna bireuleri eki qolyn jayyp biylep jýr. Endi bireuleri kózderin júmyp alghan. Babalar amanattaghan islam dini úmyt. Qan josa qyrghyndar, últ tәuelsizdigi ýshin bolghan kýrester, biz ansaghan Alashorda, biz zardap shekken tәumendilik bәri-bәri…

Áuen bitti. Terenine ala qashqan oiym ýzilip, elmen birge dastarqangha jayghastyq. Ángimemen shay ishildi. Búghan deyin baspasóz betterinde neshe ret jazylghan, «izgi habar» jayly uaghyz aityldy. Nazargha esik aldynda kezdesken әjey ilindi. Ol eki jyldan beri namaz oqyghanyn, ótken beysenbiden beri osynda kelip qyzy namazdy qoyghyzghanyn aitty. Uaghyzdy jýrgizgen jigit búl óte dúrys sheshim ekenin dәleldep baqty.

«Qúdaygha baratyn joldar kóp. Siz Islam dinimen barasyz ba, әlde basqa jolmen be, ol manyzdy emes. Bizding dinimizding (eger din deuge keletin bolsa (avtor)) ereksheligi osynda» dep kókidi. Ájeyding shyqpasyna qoymay sahnagha alyp shyqty. «Siz osy jolda jýrseniz auruynyzdan qúlan-taza aiyghasyz» degen sekildi qyzyl sózben biraz qúlaqtan «búrap» qoydy. Sonan keyin býgin osy qauymgha alghash ret kelip otyrghandardy ortagha shaqyrdy. Jiyrma — jiyrma bester shamasyndaghy jigit júbayymen shyqty. On — on ekiler shamasyndaghy bala da quanyshty keyippen sahnadan oryn aldy. Onan keyingi qúryq maghan laqtyryldy. «Shygha salynyz. Isa ýshin. Neniz ketedi?» Ishi-bauyrymdy ezip barady. Dәl osylay eshkim de jalynbaghan edi. Maghan býginshe oilanugha mýmkindik beruin súradym. Sonan keyin managhy dóngelengen jigit-aghasy sahnagha shyqqandargha ne aitsa, sony qaytalau kerektigin aityp, shoqyndyru dәstýrin bastady. «Qúdayym! Men sening aldynda kýnә jasaghanymdy moyyndaymyn jәne jazalanugha tiyisti ekenimdi bilemin. Biraq Isa Mәsih mening oghan artqan senimim arqyly keshiriluim ýshin men tartatyn jazany Óz moynyna aldy. Men óz kýnәlәrimdi moyyndaymyn jәne mening qútqarylu jolym jalghyz sen ghana ekenine senemin. Sening maghan tókken raqymyna jәne bergen keshirimine rahmet! Áumiyn!» Bar bolghany osy. Eki jyldyq uaqytyn Alla qúzyryna arnap, namaz oqyghan tórinen kóri jaqyn aqjaulyqty shesheyding shoqynuy osynday-aq jolmen sheshile saldy. Áyelin jetelegen jigitting de senimine selkeu týsti. Besikten beli shyqpaghan on ekilerdegi bala óz synyptastaryna «izgi habardy» jetkizetinin aityp jatyr.

Kuәlik etu

Biz mektep qabyrghasynda konsert qoyatynbyz. Oqushylardy kýldiruge tyrysyp «sketch» oinaytynbyz. «Bauyrjan-Shoudyn» alghash shyqqan kezi. Muzyka pәnining múghalimi Baqbergen aghaydyng atymen «Baqbergen-Shou» degen teatr qúrdyq. Qazir sol bir kýnderdi esime alsam eriksiz ezuime kýlki ýiriledi.

Mәsihshiler auylyna ekinshi kýngi saparym sol bir balghyn shaghymdy eske týsirdi. Teatr deuge kelmese de sahnalanghan kórinis kimning bolmasyn jýregin jaulap alady emes pe? Mәsihshiler osy oraydy arampighyl maqsattaryna әdemi paydalana biledi eken. Ártistik qabileti qarabayyr kelinshekter 4-5 oqighadan kórinis qoydy. Sonyng birinde әielder qala ishinde «Izgi habardy» elge jetkizbek boldy. Olardy barghan adamdary balaghattap qoya beredi. Ras. Mening psihologiyamdy dóp basyp túr. Bizding de ýige múnday «izgi habar taratushylar» talay kelgen edi. Birin «it aitaqtaghanday» quyp shyqqanmyn. Endi birimen qúlyqsyz bolsam da, bir saghatyq altyn uaqytymdy bólip qyzylkenirdek bolghanmyn. Taghy bireuining esikti qaghyp mazalay berse, tobyghyn shaghatynymdy eskertip kelgen izimen qaytuyna baghyt bergenmin. Sonyng bәri de maghan esh ókpelemey qalay keldi, solay quanyshty qaytqan edi. Basynan sóz asyrmaytyn qyzuqandy qazaqtyng namyssyz úrpaqtarynyng búl jayyn týsine almaghan edim. Endi mine týsindik. Qoyylym barysynda basty keyipker bolghan eki kelinshek talay osynday qiyndyqty kóredi. Nalidy. Artynsha «Injilden» bir ayat oqidy. Ol ayatta osy bir qiyn kýnderdi baqytty sәtter dep jazypty. Ekeui osyghan quanyp, riza bolysady. Bylayghy júrtqa әnsheyin bir «Baqbergen-Shou» siyaqty ghana dýniye. Týsingenge — iydeologiya. Olargha súgha bersen, búgha beredi. Biraq, Mahatma Gandy sekildi jalang ayaq jýrip-aq jeniske jetedi.

Ernar ekeumiz syrqa bettedik. «Qalay únady ma?» — deydi. «Únady» — deymin. «Kelesi joly kelesing be?» — deydi. «Kelemin» — deymin.

Ernar meni ýgittey bastady. «Biz ýlken kisilerding jinalysyna keldik. Odan da jastardyng «Alifa kursyna» barayyq ta. Onda múnan da qyzyq bolady. Qyzdarmen tanysasyn» — deydi. Dýisenbi kýni kezdesetin bolyp qoshtastyq.

Ýshinshi kýn

 ALFA KURS

Býgin dýisenbi. Eshkimning moyyny jar bermey kónilsiz del-sal ótetin osy bir kýn de syrghydy. «Qonyrqay kesh әldekimderdi әldebir beymәlim әlemge jetelep bara jatyr» dep qiyaldasam, mynau jigit jyndanghan eken dep oilap qaluynyz yqtimal. Joq. Ázirge saumyn. Biraq, osy kesh rasynda men siyaqtylardyng sanasyn beymәlim әlemge jetelep barady.

Tanys kóshe. Tanys man. Shirkeuding qaq aldynda Ernar ekeumiz biraz túrdyq. Esinizde me, qonyrau shalynardan on minut búryn mektep aldynda qanday qarbalas bolushy edi? Dәl sol. Sabaqqa asyqqan oqushyday qyz-jigitter kelip jatyr. Kelip jatyr. Bәri de bizding kýnde jylarmanday bolyp aityp jýrgen últtyghymyzdy jinap qoyyp, shoqynyp ketken. «Alla bireu, Múmammed onyng elshisi» — dep aighaylaghym keldi. Kimge úqtyrasyn? «Dәl osynday tamyrsyz senimder otbasynnyng oiranyn shygharady?» deseng bәri jabylyp, baghytymdy Kablukova (ol kóshede jyndyhana bar ekeni esinizde bolar) jaqqa týzep jiberer.

Shirkeuding bas ghimaratyna kirdik. Shirkeu degen aty bolmasa, qazaqtyng 500 adamgha toy jasaytyn atshaptyrym toyhanasynan aumaydy. Yghy-jyghy jastar emen-jarqyn amandasyp jatyr. Shamamen 350-400-dey jastar bar. On adamgha arnalyp jayylghan dastarqangha jayghastyq. Tanystyq. Búl jigitter mening keletinimnen habardar eken. Ángime-dýken bastaldy. Men jigitterding diny bilimining qay dengeyde ekeninen habar alghansha ýndemedim. Óz aitqandarynyng ainalasynda súraq qoyghan bolam. Aqyry, ashyq aiqasqa shyqtyq. Men de dәl solarday sypayy bolugha tyrysyp baqtym. Búlar sóz etken ýsh qúdaylyq jayyna tigisin jatqyzyp senbeytinimdi jetkizdim. Múnyng bәri solaqay sayasat ekenin týsindirmek boldym. Basynda qaumalap talasqandar birtindep siyrey bastady. Sózding ayaghy «biz sizdey ózge dinderdi zerttegen joqpyzgha» úlasty. Biraz jerge baryp attyng tizginin tarttyq. Búlay toqtamauymyz da mýmkin-di. Án aitu dәstýri bastalyp ketti.

Búl jinalystyng atyn «Alifa kurs» dep ataydy eken. Ár aptada jastardyng basyn qosady. Qyzghylyqty qoyylymdar qoyylady. Bir-birimen aralasady. Tanysady. Bilisedi.

Án aitylyp jatyr. Ýlken sahnada eki qyz zamanuy by biylep jýr. Saz aspaptaryn danghyrlatqan jigitter orkestrdi kórnekilendire týsti. Keminde 350-400 jas sol esersoq muzykanyng yrghaghynda terbeledi. Aynalam tolghan kózding jauyn alatyn әdemi qyzdar. Kóshede, yaky әldebir mәdeny ortalyqta kezdese qalsanyz osy qyzdyng birde-birining shoqyndy ekenine senbegen bolar ediniz. Abaysyzda jýreginizding әmirimen ghashyq ta bolyp qaluynyz mýmkin. Mýmkin emes-au, syrtqy beynesi ghashyq bolmaugha haqynyz joq qazaqtyng qarakózi. Tipti, bir kórip әdemiligine ýilenuge sheshim qabyldaugha bolady. Al, ishi…  

 «Qúday sýidi qazaghymnyng dalasyn

Qútqarsyn dep jiberdi Isa balasyn», — degen әnmen ulanghan bolashaq ana. Men «Alifa kurs» dep atalatyn jinalystyng mәnin osylay úqtym. Týsingen jangha — qasiret.

 Aq shúlyq

Sizge «býgin aq shúlyq kiyip keldiniz be?» dep súrasam ne dep jauap berer ediniz? Dәl osy súraqqa jauap beremin dep oilaghan joq edim. Áriyne, mening ayaghymdaghy shúlyqta eshkimning sharuasy bolmaq emes. Biraq, arampighyldy missionerler ýshin sizding kiyip jýrgen aq shúlyghynyzdyng ózi manyzdy eken.

Jýgirip jýrgen qyzdar әldebir paraqty tarata bastady. Qaghazda «Býgin aq nәsky kiyip keldim». «Semirgim kelmeydi». «Úiyqtaghanda qoryldaymyn?» degen sekildi sózder tizilipti. Jinalysty jýrgizushi jigit pen qyz osy jazulardyng túsyna layyqty adamnyng atyn jazu kerektigin aitty. Zaldyng ishi guildegen aranyng úyasyna ainalyp ketti. Bir qyz jýgirip kelip súrap jatyr. «Býgin aq nәsky kiyip keldiniz be?» Joq. «Erte túrasyz ba?». «Joq». Eng aqyry «qatty qoryldaymyn» dep qútyldym. Artynsha, ekinshisi, ýshinshisi, tórtinshisi… Kelip jatyr, jazyp jatyr.

Múndaghy ulanghandar arasyndaghy nәzik baylanys osydan bastau alady eken. Tildey qaghazdan tuyndaghan toghyz súraqqa jauap tabu ýshin býkil zaldy aralap shyghuyng kerek. Sol arada bir-birimen tanysyp ýlgeresin. Jýrgizushiler alghash bolyp bitken eki adamnyng jauabyn oqydy.

«Býgin Olya aq nәsky kiyip kelipti. Ras pa? Olya qayda? Ras pa deymin?» Zaldyng ishinen óz atynyng atalghanyna quanyshty bir qyz ras ekenin moyyndady. Elding bәri qol shapalaqtap, qoshemet kórsetti. Toghyz toghyzdan on segiz adamgha býkil zaldyng nazaryn audaryp quantqan «aq shúlyq» iydeologiyasy osylay tәmamdaldy. Bizding jastar arsyz kýlkige mәz. Al, missionerler olardy ózderining «órmekshi-ómir» toryna túzaqtap jatyr.       

Ruhany ós

Maghan qaytar kezde syilyq jasady. Joq. Siz oilaghanday kóp somadaghy aqsha emes. «Ruhany ós» degen tildey qaghaz. Onyng mәnin súradym. «Búl bizding saghan jasaghan syiymyz. Ýiinizge baryp keler aptagha deyin «Injildi» oqynyz. Osy sózdi tauyp, sol betke salyp qoyynyz» —  deydi. Keler aptada taghy bir sóz beredi. Sonymen, qalyng kitaptan kýni-týni bir sóz izdep otyrsam, az uaqyttyng ishinde «izgihabarshy» bolyp shygha kelemin. «Olar Afrikagha kelgende qoldarynda Injilderi bar edi. Bizde Úly Afrika bolatyn. Olar bizden Injildi oquymyzdy ótindi. Jappay oqydyq. Ghibadatymyzdy jasap bolyp, ainalamyzgha qarasaq, bizding qolymyzgha Injil, olardyng qolyna Úly Afrika ótip ketipti» — degen zәngilikterding sózi oiyma oraldy. Qoldaryna qazaq dalasyn qaytip bere salmaqpyz? Oilanu kerek.

Qaytyp kelemin. Qayranda qalghan qayyqtay qansyp túrghan ruhaniyatymyzdy kim oilaydy? Belgisiz. Kәristing Munyn әke sanaghan, saentologiyanyng dәrisine ulanghan, ózgege senip Abaydy krishnait etken, әnúran aitudan bezip IYehovagha jaqyndaghan, «Qoydyng basyn qasqalap keskenbiz. Búl bizding krest» dep shoqynghan býgingi Mәsihshiler jyrtyq shapandy dәstýr atty shal men modadan qalghan músylmandyqty qay jardan iyterip keter eken?  

Qatty qorqyp jýrmin. «Bizding memleket myqty-ә! Eshkimnen qoryqpaydy. Tipti, missionerlerden de…» 

Týiin sóz

Kishkene kezimde estigen bir hiqayada bylay delinetin edi. «Ayyp (gh.s) payghambardyng denesine qúrt týsipti. Janyn jegidey jegen sol qúrttar arqyly Alla meni synap jatyr dep týsingen Ayyp (gh.s) denesinen domalap týsip ketken jәndikti jerden alyp, qaytadan keudesindegi jarasyna engizip jiberedi eken. Allanyng búiyrghan yryzghysynan qaghylmasyn deytin bolsa kerek. Kýnderding kýninde jegi-qúrt payghambardyng jýregi men tiline týsipti. Sol sәtte ghana Ayyp (gh.s) Alladan «Jýregim men tilim aman bolmasa, seni qalay eske alamyn. Maghan shipa ber» dep dúgha jasapty». Ras bizding kýiimiz de osynday hәlge jetipti. Jegi qúrttar últymyzdyng túla boyynan sau-tamtyq qaldyrmapty. Sonda da, elge kelgen missionerlerge Ayyp (gh.s) sekildi yryzghysyn berip jatyrmyz. Sóitsek, tilimizdi týbinen kesip, jýregimizdegi senimimizdi kemire bastapty. Biz de Ayyp (gh.s) payghambarday tilek tileytin әletke jetippiz. Osy qorqynyshty oy meni qala syrtyndaghy «qújyrama» qaray jeteley jóneldi.

Qanat ÁBILQAYYR

Abai.kz