Irandiki de, «Ivandiki» de dúrys...
Iran preziydenti Mahmúd Ahmadiynejad halqynyng 120 milliongha jetkenin qalaydy, anyghy mýddeli. Sondyqtan keshe ghana Iran basshysy әrbir tughan shaqalaqqa 780 eurodan jәrdemaqy beriletinin habarlady.
Osyndayda ghalymdardyng jahandanu zamanynda halqy 50 millionnan az el «jútylyp» ketedi degenge sayatyn joramaly eske týsedi... «Kóp qorqytady, tereng batyrady» deydi qazekem. Bir oy bir oidy qozghaydy. Biz bolsaq mynau: Tәuelsizdikting 20 jylynda eldegi tuu kórsetkishining jaqsaruyna jaghday jasau bylay túrsyn, segiz qiyr shartarapta shashyrap jýrgen Alash balasynyng basyn qosugha degen qúlshynys tanyta almay otyrmyz. Kerisinshe, jylyna 20 myng kvota bólip, kósh legin shektegendeymiz. Búl óz erkimen kvotdan tys kelip, Atajúrt «beldeuine» at shylbyryn baylaghysy keletinderge orasan tosqauyl. Onyng ýstine Qabylsayat Ábishev syndy sheneuniksymaqtar qazaqtyng kóbeygeninen qorqady. Olar ýshin «Qazaqstan - 140 últ ókilining ortaq ýii». Sabyr Adaysha aitqanda, «Ár qazaq mening - jalghyzym» dep últtyqty úlyqtar zaman tumay-aq túr. Áyteuir, keribaqqan kezen... Aytpaqshy, býginde Irannyng jany sany 70 milliongha juyqtaydy. Al Qazaqstannyng demografiyalyq sayasaty «demigip» túr...
Iran preziydenti Mahmúd Ahmadiynejad halqynyng 120 milliongha jetkenin qalaydy, anyghy mýddeli. Sondyqtan keshe ghana Iran basshysy әrbir tughan shaqalaqqa 780 eurodan jәrdemaqy beriletinin habarlady.
Osyndayda ghalymdardyng jahandanu zamanynda halqy 50 millionnan az el «jútylyp» ketedi degenge sayatyn joramaly eske týsedi... «Kóp qorqytady, tereng batyrady» deydi qazekem. Bir oy bir oidy qozghaydy. Biz bolsaq mynau: Tәuelsizdikting 20 jylynda eldegi tuu kórsetkishining jaqsaruyna jaghday jasau bylay túrsyn, segiz qiyr shartarapta shashyrap jýrgen Alash balasynyng basyn qosugha degen qúlshynys tanyta almay otyrmyz. Kerisinshe, jylyna 20 myng kvota bólip, kósh legin shektegendeymiz. Búl óz erkimen kvotdan tys kelip, Atajúrt «beldeuine» at shylbyryn baylaghysy keletinderge orasan tosqauyl. Onyng ýstine Qabylsayat Ábishev syndy sheneuniksymaqtar qazaqtyng kóbeygeninen qorqady. Olar ýshin «Qazaqstan - 140 últ ókilining ortaq ýii». Sabyr Adaysha aitqanda, «Ár qazaq mening - jalghyzym» dep últtyqty úlyqtar zaman tumay-aq túr. Áyteuir, keribaqqan kezen... Aytpaqshy, býginde Irannyng jany sany 70 milliongha juyqtaydy. Al Qazaqstannyng demografiyalyq sayasaty «demigip» túr...
Demografiyalyq ahualy «demigip» túrghanyna qaramay qazaq az balasyn qyr asyryp, asyrap alushylardyng qoynyna tyghyp jatyr. Osy kýnge deyin shetelge qansha shaqalaq, neshe sәby ketkeni belgisiz. Olardyng taghdyryna alandap, au-jayyn bilip otyrghan jan da kem. Al, Resey bolsa endi AQSh-qa bala bermeui mýmkin. Mýmkin ekendigin AQSh-tyng AVS arnasyna súhbat bergen RF preziydenti Medvedev aitty.
Medvedevting búlay deuine jeti jastaghy orys balasy Artem Savelievting taghdyry sebep bolsa kerek. Artemding asyrap alghan ógey sheshesi úshaqpen jalghyz ózin keri qaytarypty. Múhit asyryp. Kerek emes dep. Sóitip qarshaday bala qanghalaqtap eline qaytyp kelgen. Qazir ol psihologtar men dәrigerlerding baqylauynda. Mine, osy jayt qúlaghyna tiygen orys patshasy namystan jarylarday bolyp, AQSh-tyng әidik arnasynda aitatyn sózin aityp tastady.
Tayauda taghy bir orys balasynyng ayanyshty taghdyry jariyagha shyqty.Ivan - Vanya Skorobogatov degen jetimek AQSh-tan tapqan «ata-anasynyn» qolynan kóz júmypty. Qatygez «ata-ana» beykýnә balany ayausyz úryp-soghyp, әbden qinap óltirgen kórinedi.
AVS arnasyndaghy Medvedevting sózin RF Syrtqy ister ministri, әkki sayasatker Sergey Lavrov ta tolyqtay sóilep, eki el arasynda bala baghu, asyrap alu mәselesinde kelisim shart boluy kerek degendi qadap aitty.
Orys ataulyny jalpaq tilimizde «Ivan» dep ataytyn әdet bar emes pe. Salystyryp qarap otyrsaq, últ namysy, el bolashaghy ýshin «Ivannyn» da, Irannyng da tirligi bizge ýlgi bolsa kerek-ti.
Eltilek